Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

tasus igakuiselt laenusumma katteks ca 300 eurot kuus (dtl 87, 89). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu summas 10 000 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 72 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 15.03.2028 (dtl 13-18). Kuna Primero Finance OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10.03.2022 (dtl 13), millest järelduvalt oli laenuandjal analüüsimiseks kostja 3 kuu pangakonto väljavõtte andmed. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et laenuandja hindab avaldatud andmeid ja krediidivõimelisust pangakonto väljavõttelt nähtuvate andmete järgi, aga eelnimetatud 3-kuulist perioodi ei saa pidada piisavaks, et teha järeldusi püsivate sissetulekute ja kohustuste kohta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja selgituste kohaselt tekkisid tal tegelikult raskused 3-4 kuud pärast laenu võtmist (dtl 90). Laenuandja on arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 866 eurot, mis on kooskõlas pangakontost nähtuvaga (2021 nov 800 eurot, 2021 dets 900 eurot ja 2022 jaan 900 eurot). Samas nähtuvad pangakonto väljavõttest sularaha sissemaksed ja ülekanded lähedastelt või kolmandatelt isikutelt. Puudub teave, kas ja millisel viisil on laenuandja eelnimetatud informatsiooni krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud. Laenuandja on kostja majapidamiskuludeks arvestanud 300 eurot kuus (kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et tugineti kostja poolt esitatud andmetele, mille järgi tasub ta elukaaslasele üüri ja kommunaalkulude katteks mitte rohkem kui 300 eurot, seda kinnitas ka kostja – dtl 8889). Samas järeldub kostja pangakonto väljavõttest, et ainuüksi kulutused toidupoodides on kostjal olnud suuremad kui 300 eurot. Lisaks veel muud kulud, sh üüri ja kommunaalkulude katteks, mis kostja sõnul oli 300 eurot (dtl 89). Kohus peab oluliseks sedagi, et XXX kohtuistungil selgitas hageja, et majapidamiskulude kohta küsiti kostjalt täiendavat infot telefoni teel (dtl 88). Seda kinnitas ka kostja ja selgitas, et laenuandjale rääkis ta, et 300 eurot annab elukaaslasele, pluss söögid ja asjad (dtl 89). Sellest tulenevalt pidanuks laenuandja järeldama, et kostja igakuised majapidamiskulud on igal juhul suuremad kui 300 eurot, mis nähtub muuhulgas ka kostja pangakonto väljavõttest. Lisaks selgitas kostja kohtuistungil, et soovis laenu võtta 3 aastaks kuumaksega 300 eurot, kuid hageja võimaldas laenu üksnes 5 aastaks, kusjuures laenuleping sõlmiti 72 kuuks (10.03.2022 – 15.03.2028) ehk 6 aastaks ning kuumakse jäi samaks (dtl 90). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul krediidiandja analüüs olnud pealiskaudne ja krediidiandja ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis esitatud ja tuvastatud andmetest nähtub. Pelgalt sissetuleku tuvastamine ei näita, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et laenuandja oleks kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja väitel on kogutud andmeid pensioniregistrist ja maksehäire registrist, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Hageja poolt hagiavaldusse kopeeritud pildid seda ei kinnita (dtl 59-60). Selles puudub informatsioon kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on andmeid küsitud. Krediidiandja ei ole välja selgitanud võlgniku tegelikke igakuiseid kulusid ega ka tuvastanud seda pangakonto väljavõttest. Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, mistõttu ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

Seega on hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 6491,94 eurot) (TsMS § 367).

20.05.2025 menetluskulude nimekirjas selgitas hageja esindaja, et hageja lepingulise esindaja kulud on 200 eurot. Hagi koostas OK Incure OÜ jurist Dmitri Santašev ja hagi koostamise tasu oli 200 eurot (sh e-kirjavahetus kliendiga, materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine). Edaspidi esindas hagejat hageja töötaja jurist Cärolin Markus. Kuna hagejal hagi koostamise hetkel ei olnud ettevõtte sisest juristi, kasutati õigusteenust (dtl 105). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/tunnis ja hagi koostamisele ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 1040 eurot (840+200).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.