lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-6125/3

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-6125/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1715
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 66 lg 1, 4Korteriomanike ühisusedTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 179 lg 1, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 603 lg 3Nõuded määratavatele isikuteleTsMS § 629 lg 4Juriidilise isiku sundlõpetamineTsÜS § 41 lg 1, 2LikvideerimineKrtS § 1 lg 4Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 34 lg 2Valitsemise üldpõhimõtted

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-6125

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6125

Tsiviilasi

korteriühistu Näituse likvideerija määramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

puudutatud isik: korteriühistu Näituse 30 (rk 80041651; aadress Näituse 30, Tartu; e-post [email protected]), seaduslik esindaja: Reido Mugu

sundlõpetamine

ja

puudutatud isik: Reido Mugu (likvideerija kandidaat; ik XXX ; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Sundlõpetada korteriühistu Näituse 30 ja viia läbi korteriühistu Näituse 30 likvideerimismenetlus.
2.Määrata korteriühistu Näituse 30 likvideerijaks Reido Mugu.
3.Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Esimene aruanne esitada hiljemalt 08.11.2019.
4.Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja korteriühistu Näituse 30 registrist kustutamisest.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
KrtS § 67 lg 1Ühe kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistud
KÜS § 5 lg 1
MTÜS § 4
MTÜS § 40 lg 3
MTÜS § 42 lg 1
MTÜS § 43 lg 1
MTÜS § 45
MTÜS § 7 lg 1
TsMS § 139 lg 5Riigilõiv
TsMS § 172 lg 6Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 4772
TsÜS § 40 lg 1Juriidilise isiku sundlõpetamine
5.Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas: -

lõpetama korteriühistu Näituse 30 tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara, rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku;

-

avaldama viivitamata teate korteriühistu Näituse 30 likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;

-

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava korteriühistu Näituse 30 varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;

-

esitama pärast likvideerimise lõppemist avalduse korteriühistu Näituse 30 registrist kustutamiseks;

-

andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.

6.Jätta menetluskulud korteriühistu Näituse 30 kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks käesoleval ajal hüvitatavaid menetluskulusid
7.Välja mõista korteriühistult Näituse 30 riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Kui korteriühistu Näituse 30 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata sundtäitmisele. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul Näituse 30 tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.18.04.2019 edastas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule dokumendid korteriühistule Näituse 30 (puudutatud isik) likvideerija määramiseks. Korteriühistu Näituse 28 ja korteriühistu Näituse 30 on loodud ühel kinnisasjal asuvate korteriomanditeks jagatud hoonete majandamiseks ehk ei vasta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-s 4 sätestatud korteriühistu nõuetele. 20.12.2016 saatis registripidaja korteriühistutele informeerivad kirjad. 12.01.2018 kanti korteriühistute registrisse Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistu (rk 80504499). Kui juriidiline isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis ta lõpetatakse kohtumäärusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 alusel. Juriidilise isiku lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
2.23.04.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks ning andis puudutatud isikule ja Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks.
3.04.05.2019 esitas puudutatud isiku juhatuse liige Reido Mugu kohtule avalduse ja nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks ning kinnitas, et ei soovi tasu. Reido Mugu on ka Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistu üks kolmest juhatuse liikmest.

KOHTU SEISUKOHT

4.Äriregistri teabesüsteemi kohaselt kanti korteriühistu Näituse 28 registrisse 02.09.1998 ja põhikirja järgi on ühistu liikmeks sellekohast avaldust esitamata kõik Näituse 28 asuva elamu korteriomanikud. Korteriühistu Näituse 30 kanti registrisse 23.07.1998 ja põhikirja järgi on ühistu liikmeks sellekohast avaldust esitamata kõik Näituse 30 asuva elamu korteriomanikud. Kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega 79502:046:0005 (aadress Näituse 28 // 30, Tartu) kaks elamut. Kinnisasi on jagatud korteriomanditeks. Korteriomandite seadmine toimus 2001. a, seega pärast korteriühistute asutamist, kusjuures kahe elamu jaoks moodustati üks kinnisasi. Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning märkinud, et KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. 12.10.2011 määruse

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 leidis Riigikohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning välistatud on korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Määruse p-s 19 oli Riigikohus seisukohal, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel. 01.01.2018 jõustunud KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. KrtS § 67 lg 1 näeb ette, et kui ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS-s sätestatud korras, loetakse olemasolev korteriühistu korteriühistuks KrtS tähenduses. Antud juhul toimus ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemine ja majandamine kahe korteriühistu kaudu, tegemist ei olnud KÜS nõuetele vastavate korteriühistutega ning puudus alus lugeda neid korteriühistuks KrtS tähenduses. KrtS § 66 lg 1 sätestab, et kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks KrtS jõustumisel korteriühistu. KrtS § 66 lg 4 järgi avatakse korteriühistu registrikaart korteriühistute registris ametiülesande korras. Seoses KrtS jõustumisega ongi kantud registrisse Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistu. Eeltoodut arvestades ei vasta puudutatud isik korteriühistu nõuetele ei KÜS ega 01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Puudutatud isikut tuleb pidada tavaliseks mittetulundusühinguks, mille põhikirjas on puudused nime ja liikmeteks mitteolevatele isikutele kohustuste panemise osas.

5.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel muudel TsÜS §-s 40 sätestatud alustel. MTÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel sundlõpetatakse juriidiline isik, kui ta ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele, ja p 3 alusel, kui tema põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Kohtunikuabi 20.12.2016 kirja järgi puudutatud isikule tulnuks 2001. a, kui kinnisasi jagati korteromanditeks, korteriühistud ühendada või likvideerida üks ühistu ja selle liikmed oleksid saanud seaduse alusel alles jääva korteriühistu liikmeteks. KrtS jõustumisel 2018. a korteriühistu Näituse 28 ja korteriühistu Näituse 30 sundlõpetatakse ja likvideeritakse ning seaduse alusel tekib üks uus korteriühistu. Sundlõpetamise vältimiseks oleksid järgmised valikud: korteriühistud ühinevad; likvideeritakse vabatahtlikult üks korteriühistu ja koondutakse allesjäävasse; lõpetatakse korteriomandid, jagatakse kinnisasi kaheks kinnisasjaks, jagatakse uued tekkinud kinnisasjad uuesti korteriomanditeks ja jätkatakse uute korteriomandikeks jagatud kinnisasjade majandmist seniste korteriühistute poolt. Toimingud tuleb läbi viia ja kandeavaldused esitada 2017. a jooksul. Kohtule esitatust ei nähtu, et vajalikud toimingud oleksid tehtud. MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-06, p-d 11, 14). 23.04.2019 määruses märkis kohus, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus (muuta põhikirja nii, et nimi ei ole eksitav ja kohustusi ei ole pandud isikutele, kes ei ole liikmed) ning esitada selle kohta kohtule konkreetsed asjaolud ja tõendid. Samas selgitas kohus, et isegi kui viia põhikiri vastavusse mittetulundusühingu nõuetega, ei asendaks selline mittetulundusühing KrtS-s sätestatud korteriühistut ega täidaks seega ilmselt taotletavat eesmärki. KrtS § 34 lg 2 alusel tuleb korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda loodud Tartu linn, Näituse 28 // 30 korteriühistu kaudu. Puudutatud isiku 04.05.2019 vastusest ei nähtu, et puudust kavatsetaks kõrvaldada. Eeltoodut arvestades tuleb korteriühistu Näituse 30 sundlõpetada.

6.TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41 lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks on andnud puudutatud isiku seaduslik esindaja Reido Mugu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele. Korteriühistu Näituse 30 likvideerijaks tuleb määrata Reido Mugu. Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).
7.TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet. Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.
8.TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
9.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et käesoleval ajal oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.
10.TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
11.TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja