lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-77-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-77-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 1 lg 1, 2, 4TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKÜS § 2 lg 1MTÜS § 65 lg 5TsÜS § 54 lg 1, 2Kinnisasja osadAÕS § 71Kaasomandi ulatusKOS § 3 lg 2KOS § 8 lg 1KÜS § 1 lg 2KÜS § 3KÜS § 5 lg 1MTÜS § 78 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (32)

lahend.ee
2-24-9578/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.20262-24-11678/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.11.20242-23-9920/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.20232-22-7787/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.12.20222-21-13661/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.20212-19-10374/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.03.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, J. Kappeli tn 3 korteriühistu80174317(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-77-11 Tartu, 12. oktoober 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Korteriühistu Kappeli 3 kandeavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-10055 Korteriühistu Kappeli 3 määruskaebus Avaldaja Korteriühistu Kappeli 3 (registrikood 80174317), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 26. september 2011. a, kirjalik menetlus

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-10055 muutmata.
2.Arvata Osaühingu Favorte poolt 28. aprillil 2011 Korteriühistu Kappeli 3 eest tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.7. veebruaril 2011 esitas Korteriühistu Kappeli 3 (avaldaja) Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus mh kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) enda jagunemine selliselt, et avaldajast eraldub Korteriühistu Kappeli 3 II ja avaldaja uueks nimeks saab Korteriühistu Kappeli 3 I.
2.
MTÜS § 79 lg 1
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 2Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 56Toimik tsiviilasjas
TsMS § 593 lg 1Kandeavaldus
TsMS § 596 lg 1Kandemäärus
TsÜS § 47Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
TsÜS § 53 lg 2Oluline osa
VÕS § 1059Vastutus ehitise eest
2-20-19252/3
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
01.02.2021
2-16-108985/41Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval23.05.2019
2-19-6125/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.05.2019
2-19-6124/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.05.2019
2-19-3943/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.04.2019
2-18-10240/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.10.2018
2-18-10199/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.10.2018
2-18-10241/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.10.2018
2-18-4825/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.07.2018
2-18-3067/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.06.2018
2-18-3082/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.05.2018
2-16-11354/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.08.2017
2-15-107427/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja29.06.2017
2-15-13935/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.2017
2-15-19571/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.05.2017
2-15-15965/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2017
2-15-18813/13Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.07.2016
3-2-1-175-15Riigikohus24.03.2016
2-15-6173/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.06.2015
2-12-50816/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.2015
2-12-50816/47Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.02.2014
3-2-1-165-11Riigikohus28.02.2012
3-2-1-116-11Riigikohus13.02.2012
2-10-52705/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.02.2012
Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 14. veebruari 2011. a kandemäärusega avalduse rahuldamata. Kandemääruse järgi ei saa taotletud jagunemiskannet registrisse teha, kuna kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt asuvad nii jagunev kui ka jagunemise käigus asutatav korteriühistu samal kinnisasjal. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ja § 3 lg-st 1 ei saa ühel kinnisasjal olla mitut eraldi korteriühistut.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu kandemääruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada.
4.Harju Maakohtu kohtunikuabi ja kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ning see saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. aprilli 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja kandemääruse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et samal kinnisasjal ei või olla mitut korteriühistut. Korteriühistuseaduse § 3 lg-t 5 tuleb tõlgendada koosmõjus KÜS § 2 lg-ga 1. Kandeavalduse järgi asub ühel kinnisasjal mitu elamut, seega kuuluvad mõlema maja korteriomandite omanikele ka mõttelised osad ühisest maatükist, mida tuleb korteriühistul ühiselt majandada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

kandeavalduse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei välista KÜS § 2 lg 1 ja § 3 lg 5 ühel kinnisasjal kahe või enama korteriühistu moodustamist. Nende sätete kitsendav tõlgendamine takistab praktikas oluliselt korteriühistute toimimist. Kui ühel kinnisasjal asub mitu korterelamut, mille tehniline seisukord ja remondivajadus on erinev, ei ole mõistlik, et suuremate hooldus- ja/või remondikuludega hoonega seotud majandamiskulud jagatakse kõigi korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt või et kõik liikmed osalevad majandamiskulude kandmises võrdsetel alustel sõltumata konkreetsete elamute huvidest. Korteriühistuseaduse § 3 lg-st 5 ei tulene, et eraldumine on võimalik üksnes erinevatel kinnisasjadel paiknevate majade puhul. Kõik avaldaja liikmed hääletasid selle poolt, et avaldaja jaguneb kaheks eraldiseisvaks korteriühistuks selliselt, et kinnisasjal paiknevaid majasid majandavad erinevad korteriühistud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Kolleegium lahendab esmalt määruskaebuse (I) ja teeb seejärel menetluslikud otsustused (II). I
9.Korteriühistu on KÜS § 2 lg 1 järgi mittetulundusühistu, millele kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) sätestatut. Mittetulundusühing võib MTÜS § 65 lg 5 järgi jaguneda mittetulundusühinguteks ning osaleda mittetulundusühingu jagunemisel. Seega on mittetulundusühingu jagunemine erinevateks mittetulundusühinguteks põhimõtteliselt lubatav.
10.Hindamaks, kas seaduses on piiratud korteriühistu jagunemist teiste mittetulundusühingutega võrreldes, tuleb esmalt käsitleda korteriühistu olemust ja võimalust asutada samal kinnisasjal asuvate elamute majandamiseks mitu korteriühistut.
11.Kinnisasi on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 järgi maapinna piiritletud osa (maatükk), mille olulised osad on TsÜS § 54 lg 1 järgi mh sellega püsivalt ühendatud ehitised. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi olla erinevate isikute omandis. Seega laieneb maatüki omand ka ehitisele, v.a TsÜS § 54 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Kinnisasja kuulumine mitmele isikule on asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 2 järgi võimalik kaasomandina või ühisomandina.
12.Korteriomandiseadus (KOS) võimaldab moodustada hoonestatud või hoonestatava kinnisasja puhul ka korteriomandid. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomanditeks võib KOS § 3 lg 2 järgi jagada üksnes kogu kinnisomandi. Lisaks peavad korteriomandid KOS § 1 lg 4 järgi olema ühe kinnisasja piires.

Seega saab korteriomandid moodustada üksnes ühe kinnisasja piires ning korteriomandite moodustamisel asendub kinnisasja senine õiguslik režiim (asjaõigusseadusest tulenevad kaasomandi sätted) tervikuna korteriomandiseadusest tuleneva õigusliku režiimiga. Ka juhul, kui kinnisasjal on mitu elamut, hõlmavad korteriomandid neid kõiki.

13.Korteriomanikud võivad valitseda korteriomandeid ühisusena kokkuleppe või seaduses ettenähtud ulatuses enamuse otsuse alusel (vt KOS §-d 8-23). Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 1 teise lause järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, st esmajoones AÕS § 71-79 kaasomandi kohta (kaasomanike kasutuskorra kokkulepete ja enamuse otsuste kohta vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-6-07, p-d 15-19; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p-d 8-13;
16.veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 15;). Kaasomandi valitsemisest tekib kaasomanike vahel seadusjärgne võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 p 6 mõttes. Lisaks võivad korteriomanikud asutada korteriomandite majandamiseks KÜS § 3 järgi korteriühistu. Sel juhul kohaldatakse KOS § 8 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi korteriomanike vahelistele suhetele esmajoones korteriühistuseadust.
14.Sõltumata sellest, kas kaasomanikud majandavad kinnisasja kaasomanikena asjaõigusseaduse alusel, korteriomanikena korteriomandiseaduse alusel või korteriühistu liikmetena korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, kuulub kogu kinnisasi neile tervikuna mõttelistes osades (vt määruse p 12). See puudutab nii maad tervikuna kui ka maal asuva ühe või mitme ehitise mõttelisi osasid (mh nt kandvaid seinu ja katuseid). Seda ei muudaks ka teoreetiline võimalus asutada samal kinnisasjal asuvate elamute majandamiseks erinevad korteriühistud. Kaasomandis oleva kinnisasja valitsemise n-ö poolitamisega ei vabaneks kinnisasja kaasomanikud ka vastutusest omaniku kohustuste (nt majaomaniku riskivastutus VÕS § 1059 järgi) täitmise eest.
15.Korteriühistuseaduse § 3 lg 5 võimaldab asutada korteriühistu nii ühe kui mitme maja korteriomandite majandamiseks ning algselt mitme maja majandamiseks asutatud korteriühistust ka n-ö majade kaupa eralduda. Samas on korteriühistu liikmeks KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest.
16.Just KÜS § 5 lg 1 esimest lauset silmas pidades tuleb tõlgendada ka KÜS § 2 lg-t 1 ja § 3 lg 5 teist lauset ning nimelt selliselt, et korteriühistust majade kaupa eraldumine on võimalik üksnes juhul, kui majad asuvad eraldi kinnisasjadel, st kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Majade kaupa eraldumine ühe kinnisasja piires tähendaks seda, et kõigi ühistute liikmed oleks KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi ikkagi samad isikud, kes varemgi, ja eraldumisega soovitavat tulemust ei saavutataks. Korteriühistu eristub teistest mittetulundusühingutest just oma nö sundliikmesusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel. Nii saab kohaldada üksnes piiratult MTÜS § 65 lg-t 4 ja § 74 lg-t 4, mille järgi (nende koostoimes) saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed jagunemisel osalevate

mittetulundusühingute liikmeteks vastavalt jagunemiskavale, st mittetulundusühingu liikmed otsustavad ise, millise ühingu liikmeks nad jäävad või saavad.

17.Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on TsÜS § 47 järgi lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seega on korteriühistu jagunemine lubatud üksnes sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega (vt ka nt Riigikohtu 7. jaanuari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-08, p 7).
18.Eelnevast tulenevalt ei saa avaldajast uue korteriühistu eraldumist taotletud viisil lugeda lubatavaks ja kandeavaldus on jäetud õigesti rahuldamata. Registrisse kantakse MTÜS § 78 lg 1 järgi seaduses ettenähtud andmed. See tähendab, et registrisse tuleks teha üksnes selliseid kandeid, mis on arusaadavad ja ülevaatlikud, ei oleks vastuolulised ning oleksid realiseeritavad, st et nendele tuginedes oleks võimalik korraldada mõistlikult registriesemega seotud õigussuhteid, ega tekitataks eeldatavasti uusi õiguskonflikte (vt ka Riigikohtu 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 20).
19.Kolleegium märgib, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel. Teatud lahenduseks võib olla ka kinnisasja kasutuskorra ja valitsemise senisest detailsem ja täpsem reguleerimine, kusjuures võimalik on erinevate elamutega seotud kulude jätmine omavahelises suhtes üksnes vastava maja elanike kanda. Ka korteriühistu põhikirjas on lubatud seadusest erinevad regulatsioonid nt kulutuste jaotamisel (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-10, p 14; 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 11). II
20.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu määruses on ekslikult tähistatud tsiviilasi "määruskaebusena registriasjas". Lähtudes TsMS § 475 lg 1 p-st 10, on hagita asjaks registriasjad, § 591 p 2 järgi seega ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registriga seotud asjad. Registriasjades lahendatakse esmajoones erinevaid kandeavaldusi, mis on kannete aluseks TsMS § 593 lg 1 ning MTÜS § 79 lg 1 esimese lause alusel. Kohtulahendit kandeavalduse lahendamise kohta nimetatakse TsMS § 596 lg 1 järgi kandemääruseks. Seega on kandemenetluse kui registriasja ja kohtuasja aluseks kandeavaldus ning kohtuasja lahendamine ei alga kandemääruse peale määruskaebuse esitamisest. Kandeavalduse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel lahendatakse kandeavaldus, sarnaselt hagiavalduse lahendamisega.
21.Tõenäoliselt on just tsiviilasja olemuse väära käsitlemise tõttu jäänud kohtutoimikusse võtmata menetluse aluseks olev kandeavaldus, mille rahuldamata jätmist on ringkonnakohus käsitlenud, ilma et avaldust ennast toimikus oleks. See on aga vastuolus TsMS § 56 lg-ga 1, mille järgi tuleb toimikusse võtta kõik menetlusdokumendid, mida hagita menetluses peab kohus vajadusel TsMS § 477 lg-le 7 tuginedes koguma.

Kolleegiumil on võimalik asi siiski lahendada, kuna vaidluse all olev õiguslik küsimus on piiritletud, kolleegium saab ise võtta kandeavalduse toimikusse ja avaldaja ei ole väitnud, et kohtud oleks tema avaldust vääralt käsitlenud.

22.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.
23.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Kolleegium märgib, et esindajakulud jääksid viidatud sätte alusel avaldaja kanda ka määruskaebuse rahuldamise korral, kuna teisi menetlusosalisi ei ole. Küll võiks sellisel juhul TsMS § 150 lg 1 p 5 ja § 172 lg 2 teise lause alusel nõuda tasutud riigilõivu tagastamist. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.