lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-52705/25

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-52705/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KÜS § 5 lg 1, 5TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 368 lg 1TuvastushagiKÜS § 13 lg 3KÜS § 16 lg 3KÜS § 2MTÜS § 241 lg 1MTÜS § 7PS § 14PS § 24 lg 2TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-52705/18Viru Maakohus Narva kohtumaja25.11.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-52705

Tsiviilasi

Juri Romanko avaldus korteriühistu liikmeks oleku tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna mnt 34 Korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – Tallinna mnt 34 Korteriühistu (RK: 80033901), esindaja Aare Nahk Vastustaja (avaldaja) – Juri Romanko (IK: XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta Viru Maakohtu 25. novembri 2011 määrus sisuliselt muutmata. Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2010 määruse resolutsiooni p 3, millega kohus lõpetas tsiviilasja nr 2-1052705 menetluse.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus KÜ Tallinna mnt 34 kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Juri Romanko esitas 25.10.2010 maakohtule avalduse, milles palus kohtul tuvastada, et ta kui korteriomandi XXX (registriosa nr 1251609) omanik on Tallinna mnt 34 Korteriühistu liige. Avalduse kohaselt on ehitis Narvas Tallinna mnt 34 korterelamu. Ehitise osad, korteriomandid, on eluruumid numbritega X-XXX ja XXX-XXX ning mitteeluruumid nr X ja X (endised eluruumid nr X, X ja XXX). Kõik korteriomandid asuvad ühisel elamumaal katastritunnusega 51102:005:0008 ning ühe kinnisasja piires. Kaasomanditeks on korteriomandid registrinumbritega 1251309-1266609. Ehitis koosneb kahest sektsioonist. Eluruumid nr X-XX ja mitteeluruum nr 1 moodustavad omaette sektsiooni, eluruumid nr XXXXX ja XXX-XXX ning mitteeluruum nr X moodustavad teise sektsiooni. Elamu ühiseks majandamiseks on asutatud Tallinna mnt 34 Korteriühistu, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 06.05.1998 ümberregistreerimisega (ümber registreeritud Tallinna mnt 34 korteriühistu ettevõtteregistri numbriga 48822326, mis oli registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse 16.05.1996 otsusega nr 134). Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Avaldaja on Tallinna mnt 34 Korteriühistu liige, kuna avaldajale kuuluv korteriomand on tekkinud Tallinna mnt 34 kinnisasja korteriomanditeks jagamise teel, korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras ning korteriühistu põhikirja p 9 järgi ühistu liikmeks võivad olla Tallinna mnt 34 asuva elamu korteriomanikud. Korteriühistu on 15.09.2010 vastanud avaldajale aga, et avaldaja ei ole korteriühistu liige. Avaldajal on õiguslik huvi tuvastada, et avaldaja on Tallinna mnt 34 Korteriühistu liige. Avaldaja koos eluruumide nr X-XX ja mitteeluruumi nr 1 omanikega ei saa asutada eraldi korteriühistut, kuna nendele kuuluvad korteriomandid asuvad kinnistu katastritunnusega 51102:005:008 piires, mis on jagatud korteriomanditeks ja mille majandamiseks on juba loodud Tallinna mnt 34 Korteriühistu. Eluruumide nr X-XX ja mitteeluruumi nr 1 omanikud ei saa ka eralduda Tallinna mnt 34 Korteriühistust. Eluruumide nr X-XX ja mitteeluruumi nr 1 omanikud ei moodusta enamikku elamu korteriomandite arvust, mistõttu ei saa nad muuta oma korteriomandite valitsemise vormi ning nende poolt vastuvõetud otsused korteriomandite valitsemise vormi muutmise kohta ei oma õiguslikku tagajärge.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 200 lg 1Menetlusosalise kohustused
TsMS § 330 lg 2Avalduste esitamise tähtajad
TsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 614Menetlusosalised
2.Tallinna mnt 34 Korteriühistu leidis, et avaldaja nõue ei kuulu rahuldamisele. Korteriühistu väidete kohaselt keeldusid elamu I sektsiooni korteriomanikud korteriühistu moodustamisel korteriühistu koosseisu minemast (korterite nr X-XX omanike 12.10.1996 üldkoosoleku otsus) ning valisid korteriomandite mõtteliste osade ühiseks haldamiseks muu vormi, st moodustasid korteriomanike ühisuse ja sõlmisid hoolduslepingu. Antud fakti kohta on olemas jõustunud 07.04.1997 kohtuotsus (3-24/97). Maja I sektsioon on valinud ka 21.02.2002 oma kaasomandite valitsemise vormiks korteriomanike ühisuse. Nimetatud tahteavaldust kinnitasid nende korterite omanikud veelkord 01.09.2005 ja valisid haldusfirma. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 35 on liikmeks võtmise küsimus ühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses. Maja II sektsiooni korteriomanike ühistu liikmete 20.03.2010 üldkoosolek keeldus maja I sektsiooni ühendamisest ning hooldusele võtmisest, kuna eelnenud 13 aasta jooksul on korteriühistu liikmetel olnud suur finantskoormus, et parendada oma mõtteliste osade seisukorda (katuse, sokli ja silluse remont, elektrisüsteemi, trepikodade varikatuste ja akende vahetus, gaasiseadmete ja soojussõlmede automaatika renoveerimine) ning nimetatud aja jooksul ei osalenud korteriomanike ühisus mingites elumaja parendamise töödes ega

teostanud töid oma mõtteliste osade parendamiseks. Elamu I sektsioon on iseseisev majandusüksus, millel on iseseisvad kommunikatsioonid, st korterite nr X-XX omanikel on olemas tingimused oma omandi teenindamiseks. Omanike ühisusel on korteriühistust eraldi lepingud teenuste tarnijate ja müüjatega. Nõustuda ei saa seisukohaga, et ühel katastriüksusel ei saa asuda mitu iseseisvat majandusüksust, kus elumaja erinevatel sektsioonidel on erinevad valitsemise vormid. Vastavalt kehtivatele normatiivaktidele on liikmete üldkoosolek kõige kõrgem organ ning kohus ei saa kohustada omanikke mingit otsust vastu võtma.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus tuvastas 25. novembri 2011 määrusega, et J. Romanko on Tallinna mnt 34 Korteriühistu liige, jättis menetluskulud Tallinna mnt 34 Korteriühistu kanda ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Määruse kohaselt kohus tuvastas, viidates korteriomandiseaduse § 1 lg-te 1, 2, 4; § 2 lg-te 1, 2; § 3 lg-te 1, 2, 4 ja § 4 lg-te 1, 2, 3 sätetele, et kinnisasi Narvas Tallinna mnt 34, katastritunnus 51102:005:0008, on jagatud korteriomanditeks ning korteriomandid nr X-XXX ja mitteeluruum M1 on kantud kinnistusraamatusse. Korterite nr X-XXX ning mitteeluruumi M1 omanikud on korteriomanikud korteriomandiseaduse mõttes. Avaldaja omandas korteriomandi nr 5 24.05.2007 asjaõiguskokkuleppe alusel ning on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 11.06.2007. Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on omandiõigus korteriomandile nr 5 avaldajale üle läinud ja avaldaja on korteri nr 5 omanik. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Tallinna mnt 34 Korteriühistu on kantud Viru Maakohtu registriosakonnas registrisse mittetulundusühinguna 06.05.1998 (ümberregistreeritud Tallinna mnt 34 korteriühistu ettevõtteregistri nr 48822326), mittetulundusühingu alaliik on korteriühistu. Kohus järeldas, juhindudes KÜS § 2 lg-test 1, 2; § 3 lg-st 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg-st 1, et kuna Tallinna mnt 34 Korteriühistu on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, korteriühistu on õigusvõimeline, on korteriühistu moodustamise otsus tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Eeltoodu alusel kohus leidis, et avaldaja on Tallinna mnt 34 Korteriühistu liige. Kinnisasi Tallinna mnt 34, katastritunnusega 51102:005:0008, on üks korteriomanditeks jagatud kinnisasi (üks maatükk, millel asub kahest korpusest koosnev maaga püsivalt ühendatud 155 korteriga hoone). Avaldaja on kinnisasjal asuva korteriomandi nr X omanik. Korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Kuigi korteriühistu põhikirja p 9 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla Tallinna mnt 34 asuva elamu korteriomanikud, ei andnud kohus korteriühistu liikmelisuse tuvastamisel hinnangut korteriühistu põhikirjas liikmelisuse kohta sätestatule, kuna korteriühistu liikmeks saamise kord ja liikme staatus on määratletud seaduses. Põhikirjas märgitud muu regulatsioon on kehtetu ja ei kuulu vastavalt MTÜS § 7 lg-le 2 kohaldamisele. Kohus leidis, et korteriühistu vastuväited ei ole põhjendatud. Korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega keelduti avaldajat korteriühistusse vastu võtmast, kuigi seaduse kohaselt avaldaja juba oli korteriühistu liige, on vastuolus heade kommetega, sest rikub isikule seadusega antud õigusi, ning on seetõttu MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine. Asjaolu, et osa korteriomanikke on üldkoosoleku otsusega valinud elamu I sektsiooni korterite nr X-XX ja M1 haldamiseks teise ettevõtte kui seda on teinud II sektsiooni korterid nr X-XXX , ei muuda

korteriühistu liikmelisuse aluseid. Vaatamata erinevatele haldust teostavatele ettevõtetele on kõik Tallinna mnt 34 elamu korteriomanikud Tallinna mnt 34 Korteriühistu liikmed. Kohus märkis, et elamu I sektsiooni korterite nr X-XX ja mitteeluruumi M1 omanikud ei saa moodustada omaette korteriühistut ilma, et kinnisasi Tallinna mnt 34 oleks jagatud eraldi kinnistuteks. Peale kinnisasja jagamist on korterite nr X-XX ja mitteeluruumi M1 omanikel õigus iseseisvalt valida korteriomandite valitsemise vorm, sh asutada korteriühistu. Kohus leidis, et õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda, kuna menetluse on põhjustanud korteriühistu. Viru Maakohtu kohtunikuabi on 31.05.2010 kirjaga nr 448/1 korteriühistule selgitanud korteriühistuseaduse sätteid ning asjaolu, et korteriühistu on moodustatud kooskõlas seaduse sätetega ja kinnisasja kõigi korteriomandite omanikud on korteriühistu liikmed. Seega kohtunikuabi on korteriühistule selgitanud kehtivat õigust ja juriidilist olukorda. Vaatamata selgitusele on korteriühistu jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Korteriühistu seisukoha muutmiseks oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Tallinna mnt 34 Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
25.novembri 2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ekslikult kohaldanud TsMS § 613 lg 1 ning lahendanud asja hagita menetluses, kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust hagita menetluses tuvastada, kas korteriomanik on korteriühistu liige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja (208 SE) 59. peatükis (Korteriomandi ja kaasomandi asjad) on öeldud, et vastavad sätted on koostatud korteriomandiseaduse alusel ja pragmaatilistel kaalutlustel saab kohus lahendada hagita menetluse korras ka kaasomandi kasutamisel tekkivaid vaidlusi. Seega ei ole seal sätetes mõeldud korteriühistut kui vaidluse üht subjekti. Seda kinnitab ka TsMS § 614 sõnastus, kus on öeldud, et menetlusosaliste hulka kuuluvad korteriomanikud või kaasomanikud, samuti nimetatud juhtudel ka valitseja. Korteriühistuseadusest ei leia mõistet valitseja, küll on selline mõiste korteriomandiseaduses. Liikmelisust saab hagita menetluses lahendada näiteks KÜS § 5 lg 5 tähenduses ehk korteriomandi kaasomanike vahel (3-2-1-14910). Seega pidi kohus lähtuma tuvastusnõude menetlemisel TsMS §-st 368 (tuvastushagi); 2) tuli vaidlus lahendada hagimenetluses kohtusaalis, et otsida lepitust, vajadusel ka lepitusmenetluse käigus, läbi vaielda, kas KÜS § 5 lg 1 ja 2 on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, kuna nn uute liikmete kaasamine võib kaasa tuua korteriühistule rahalise määramatuse (põhiõiguste seisukohalt on oluline, mis võlad võivad uued liikmed kaasa tuua) ning kaasata vajadusel kolmandad isikud, kes on lisaks avaldajale käesoleva menetluse aluseks oleva avalduse taga, ning nende senise ühisuse finantsdokumentatsioon; 3) toob asja hagita menetluses lihtsustatud, formalistlik lahendamine korteriühistuseaduse paragrahvide grammatilise tõlgendamise baasil kaasa samasuguse õigusliku määramatuse kui tõi kaasa KÜS § 16 lg 3 loominguline tõlgendamine 1997. a. Kohus on rikkunud puudutatud isiku õigust öelda vastulause kohtupoolsele tühisuse väitele (PS § 24 lg 2, TsMS § 5 lg 2). Kohtu selline järeldus on üllatuslik (TsMS § 436 lg 4). Kohus on eiranud Riigikohtu tõlgendust (3-2-1-53-10), et üldjuhul ei too vastuolu seadusega iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust; kui otsus ei vasta headele kommetele, siis peab neid asjaolusid tõendama; ning KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmetel võimalik pöörduda kohtusse üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks ja juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv;

4) tuleb menetluskulud jaotada õiglaselt ning kohaldada lisaks TsMS § 172 lg-le 1 õigusanaloogia korras TsMS § 163 lg 1 ja jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Viru Maakohtu kohtunikuabi 31.05.2010 kirjal nr 448/1 puudub õiguslik alus, seda enam, et kohus ei edastanud seda kirja määruskaebuse esitajale ning ta ei saanud öelda oma arvamust selle kohta (TsMS § 5 lg 2; § 436 lg 3, 4). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 ei näe ette kohtu registriosakonnale selliste selgituste andmise õigust ega kohustust, seda enam, et kohus ei ole õiguslikult seotud sellisel viisil antud arvamusega. Käesoleva menetluse aluseks olevaid asjaolusid ning nende alusel tegutsenud isikuid on täna võimatu kindlaks teha. Korteriühistu on õiguskuulekalt lähtunud 07.04.1997 kohtuotsusest, on teinud tööd oma kodu kauni ja soojana hoidmisel ning on täna kantud hirmust, et korteriühistu ei suuda katta seda rahalist määramatust, mille toob kaasa uute kohustuste kaasamine. Avaldaja menetluskulude panemine korteriühistu kanda rikub õiguskindluse põhimõtet (PS § 14). See on karistus, millist iseloomu menetluskulude instituut ei tohiks kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.J. Romanko vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb TsMS § 330 lg 2 järgi hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Määruskaebuse esitaja esitas vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta esmakordselt alles määruskaebuses, mida ei saa pidada protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks. Kohus on avalduse menetluse võtmisel õigesti kohaldanud TsMS § 613 lg 1, kuna antud sätte järgi lahendab kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest. Elamu Tallinna mnt 34 ühiseks majandamiseks on asutatud Tallinna mnt 34 Korteriühistu, mistõttu avaldus on võimalik lahendada hagita menetluses. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega korteriühistu võib esindada oma liikmeid käesolevas vaidluses; 2) on kohtu määratud menetluskulude jaotus põhjendatud korteriühistu põhjendamatu väitega, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Registriosakonna 31.05.2010 kiri nr 448/1 edastati määruskaebuse esitajale 2010 juunis, samuti oli kiri lisatud avaldaja avaldusele maakohtule. Seega juba 2010 juunis oli määruskaebuse esitajal teada Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi selgitus, mille kohaselt avaldaja kuulub korteriühistu liikmete hulka. Vaatamata sellele määruskaebuse esitaja väitis, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Antud väitega seotud avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Kuna kohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei ole määruskaebuse väited menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb jätta muutmata, tühistada tuleb määruse resolutsiooni p 3.
7.Avaldusest nähtuvalt palus J. Romanko tuvastada, et ta on KÜ Tallinna mnt 34 liige. Seega on tegemist tuvastushagiga. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Eelnevast tulenevalt on õige määruskaebuses esitatud väide, et maakohus pidi asja lahendama hagimenetluse sätete alusel. Samas ei ole nimetatud asjaolu maakohtu määruse tühistamise aluseks. Riigikohus on 17.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 (p 20) asunud seisukohale, et hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud maakohtule vastuse avaldusele (I kd, t.l 37-38), milles ta on palunud avaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohus on andnud 15.09.2011 (I kd, t.l 92) kirjaga määruskaebuse esitajale täiendava võimaluse täiendavate avalduste ka tõendite esitamiseks. Määruskaebuse esitajale oli tagatud kaebeõigus. Eelnev kinnitab, et määruskaebuse esitaja menetlusõigused olid tagatud sõltumata sellest, et maakohus lahendas asja hagita menetluses. Vaidlustatud määruse põhjendustest ei selgu, miks maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-10-52705. Kuivõrd maakohus tegi määruse ja rahuldas avalduse, siis puudus maakohtul vajadus veel eraldi menetluse lõpetamiseks. Seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 3. TsMS § 368 lg-st 1 tuleneb, et tuvastushagi rahuldamise eelduseks on hageja õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt omandas J. Romanko 24.05.2007 korteriomandi Narvas Tallinna mnt 34 (korter nr X). Korteriühistu juhatuse liige N. Dobronravova on J. Romankole 15.09.2010 kirjaga teatanud, et viimane ei ole korteriühistu liige ning ühistu selline seisukoht põhineb korteriühistu üldkoosoleku 20.03.2010 otsusel. Korteriühistu on põhjendanud oma seisukohta sellega, et Tallinna mnt 34 korterite X-XX üürnikud otsustasid 12.10.1996 mitte sõlmida korteriühistuga lepingut kommunaalteenuste osutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi korteriühistu liikmelisus tuleneb seadusest (KÜS § 5 lg 1), on antud juhul J. Romankol õigustatud huvi korteriühistu liikmelisuse tuvastamisest, kuna korteriühistu juhatuse vastuseisu tõttu ei saa ta kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset seaduse kohaselt.
8.Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Maakohus on nimetatud sätete alusel õigesti tuvastanud, et J. Romanko on KÜ Tallinna mnt 34 korteriühistu liige. Ringkonnakohus märgib, et kui tavalise mittetulundusühingu asutamine toob kohustusi vaid mittetulundusühingu liikmeks astuda soovinud (ja vastuvõetud) isikutele, siis KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud erireegli kohaselt loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sellest järeldub, et korteriühistu asutamine toob seaduse alusel kohustused ka korteriomanikele, kes pole korteriühistu liikmeks astuda soovinud (nn sundliikmelisus).

Asja materjalidest nähtub, et kinnisasi Narvas Tallinna mnt 34, katastritunnusega 51102:005:008, on jagatud korteriomanditeks, tegemist on ühe kinnisasjaga, ning seega kuulub kogu kinnisasi kaasomanikele (korteriomandite omanikele) tervikuna mõttelistes osades. Riigikohus on 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 märkinud, et välistatud on korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. J. Romanko KÜ Tallinna mnt 34 liikmeks olekut ei välista see, et elamu I sektsiooni korterite üürnikud otsustasid 1996. a mitte sõlmida korteriühistuga lepingut kommunaalteenuste osutamiseks.

9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sõltumata sellest, et maakohus lahendas asja hagita menetluse sätete järgi, on õige maakohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta KÜ Tallinna mnt 34 kanda. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel KÜ Tallinna mnt 34 kanda.

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja