Tsiviilasi nr 2-18-3067
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-3067
Tsiviilasi
korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
puudutatud isik: korteriühistu TÄHTVERE 15 (rk 80186875; XXX), seaduslik esindaja: Merle Lust likvideerija kandidaat: Madis Parts (ik XXX; elukoht XXX)
Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Kui korteriühistu TÄHTVERE 15 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse saata sundtäitmisele. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul TÄHTVERE 15 tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus saatis 06.03.2018 määruse teadmiseks ka korteriühistule Tähtvere 17.
ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Korteriühistu asutamise ajal ja kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 3 lg 1 I lause nägi ette, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Riigikohus asus 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 seisukohale, et KÜS § 3 lg 5 võimaldab asutada korteriühistu nii ühe kui mitme maja korteriomandite majandamiseks ning algselt mitme maja majandamiseks asutatud korteriühistust ka n-ö majade kaupa eralduda. Samas on korteriühistu liikmeks KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Sama määruse p-s 16 leidis Riigikohus, et just KÜS § 5 lg 1 I lauset silmas pidades tuleb tõlgendada ka KÜS § 2 lg-t 1 ja § 3 lg 5 II lauset ning nimelt selliselt, et korteriühistust majade kaupa eraldumine on võimalik üksnes juhul, kui majad asuvad eraldi kinnisasjadel. Lisaks märkis Riigikohus sama määruse p-s 17, et korteriühistu jagunemine on lubatud üksnes sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega. Korteriühistu TÄHTVERE 15 01.02.2003 asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu, et asutamine oleks toimunud korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Koosolekul osalesid vaid korteriomanikud, kelle korteriomandi reaalosa asus TÄHTVERE 15 elamus, ning kinnistusraamatu andmetel kuulus neile korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu kokku XXX/XXX. Arvestades eeltoodut, ei saa korteriühistut TÄHTVERE 15 pidada korteriühistuks kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS mõttes. Samuti ei vasta korteriühistu TÄHTVERE 15 korteriühistu nõuetele 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on 11.01.2018 avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lg 4 alusel Tartu linn, Tähtvere tn 15 // 17 // 17a korteriühistu registrikaart. Kuna ühe kinnisasja korteriomanike vähemuse otsusega ei saanud moodustada korteriühistut KÜS järgi, tuleb pidada korteriühistut TÄHTVERE 15 tavaliseks mittetulundusühinguks. Kohtu arvates toetab seda seisukohta ka Riigikohtu 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 märgitu.
Juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja järgi pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Selline põhikirja vastuolu seadusega ei ole aga oluline vastuolu TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest seda on võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06, p 14). Kohtunikuabi 07.03.2017 kirja järgi tuli korteriühistul TÄHTVERE 15 otsustada ja korrastada olukord, kus ühel kinnistul on kaks korteriühistut, ning teavitada registripidajat otsusest hiljemalt 31.03.2017. Kohtunikuabi selgitas, et võimalik on likvideerida end vabatahtlikult või jätkata tavalise mittetulundusühinguna, muutes nime ja põhikirja. Kohtunikuabi märkis, et registripidaja võib algatada sundlõpetamise. Kiri on saadetud 07.03.2017 ühistu e-posti aadressil. Kohus andis ka käesolevas menetluses võimaluse kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused (nt otsustada põhikirja muutmine või vabatahtlik likvideerimine). Sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi ei ole kõrvaldatud. Seega tuleb korteriühistu TÄHTVERE 15 sundlõpetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.