Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-17252
Tsiviilasi
M.S. avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlausaldaja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld Vastustaja (avaldaja/võlgnik): M.S. (isikukood XXX) Võlgniku nõustaja vandeadvokaat Anne Tammer Puudutatud isikud (võlausaldajad): 1) AS LHV Finance (registrikood 12417231) 2) AS KODULIISING (registrikood 14080830) 3) Berger Financial Group OÜ (registrikood 12041300) 4) Coop Finants AS (registrikood 12087992) 5) Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314) 6) BIGBANK AS (registrikood 10183757) 7) Bondora AS (registrikood 11483929) 8) Moneyzen OÜ (registrikood 12541882) 9) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) 10) TF Bank AB (Rootsi registrikood 556158-1041) 11) PLACET GRUPP OÜ (registrikood 11198910)
12) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) (endine võlausaldaja enne nõude loovutamist Omaraha OÜ) 13) AS Finora Capital (registrikood 12324050) 14) Svea Finance AS (registrikood 11200943) 15) Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462) (endine võlausaldaja enne nõude loovutamist Ühisraha OÜ) 16) IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137) 17) Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) 18) AS Inbank (registrikood 12001988) 19) BB Finance OÜ, esindaja Inkassokeskus OÜ (registrikood 11742035) 20) Ferratum Bank p.l.c (Malta registrikood C-56251)
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.M.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 15. novembril 2019 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 21 võlausaldaja ees kokku ligikaudu 67 000 euro ulatuses. Võlgnik töötab operaatorina AS-s Palmako, kus tema netosissetulek on 1250 eurot kuus. Lisaks sõidab võlgnik FIE-na taksot, teenides ligikaudu 80 eurot kuus (neto). Võlgnikul on kutsekeskeriharidus. Võlgnik avaldas soovi tasuda võlgnevused osadena, tasudes igakuiselt võlgade katteks 700-800 eurot.
2.Maakohus võttis avalduse 20. novembri 2018 määrusega menetlusse, määras võlgnikule nõustaja ning andis võlgnikule tähtaja nõustaja kaasabil võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks hiljemalt
3.Võlgniku nõustaja esitas kohtule 17. detsembril 2018 ümberkujundamiskava. Kavale lisatud selgituse kohaselt on võlgniku kohustused võlausaldajate ees 20. novembri 2019 seisuga kokku 74 649 eurot 53 senti (põhinõuded 65 939 eurot 65 senti, kõrvalnõuded 8709 eurot 88 senti). Kõik võlgniku kohustused tulenevad võlausaldajatega enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist sõlmitud krediidilepingutest. Ümber ei kujundata AS-ga DNB Pank 17. juunil 2015 sõlmitud sõiduauto Volvo S80 liisingulepingust tulenevaid kohustusi, kuna võlgnik vajab sõidukit tööl
käimiseks. Ümberkujundamiskavaga nähakse ette, et kõik krediidilepingud lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel. Ümberkujundamisabinõud on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõikide võlausaldajate kõrvalkohustused vähendatakse nullini, st kõrvalkohustuste tasumist kavas ette ei nähta. Kõiki põhikohustusi on vähendatud 50%. Kavas on arvestatud, et võlgnik tasub võlausaldajatele põhikohustuste täitmiseks igakuiselt kokku 549 eurot 50 senti viie aasta jooksul alates ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevast (kokku 60 makset). Kava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõudeid 60 kuu jooksul kokku summas 32 969 eurot 83 senti. Võlgnikul puudub kinnis- ja vallavara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja haridust, ei ole tõenäoline võlausaldajate nõuete oluliselt suuremas ulatuses rahuldamine pankrotimenetluses ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
4.Maakohus edastas ümberkujundamiskava 28. detsembril 2018 võlausaldajatele seisukoha esitamiseks.
5.Vastuväite ümberkujundamiskavale esitasid PLACET GRUPP OÜ, Bondora AS, Omaraha OÜ, BIGBANK AS, Svea Finance AS, Creditstar Estonia AS, Ühisraha OÜ ja Swedbank AS. OÜ Placet Group leidis, et võlasumma vähendamine 50% ulatuses ei arvesta piisavalt võlausaldaja õiguste ja huvidega ning võlausaldaja ei nõustunud selliselt nõude vähendamisega. Kui võlgniku varast ei jätku nõuete katmiseks, tuleb esmalt võlga ümber kujundada pikema maksetähtaja võimaldamise teel. Kohustusi võib vähendada äärmise vajaduse korral. Jääb arusaamatuks, miks on AS DNB Pank võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatum. Võlgnikul tuleb muuta olemasolevat kava või esitada uus kava, kus on märgitud nõuete õiged suurused ja arvestatud kõigi võlausaldajatega. Bondora AS leidis, et ümberkujundamiskava on vastuolus VÕVS § 2 lg-ga 2, kuna võlgnik soovib nii kohustuste vähendamist kui ka kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Kohustuse põhiosa vähendamine ei ole kooskõlas võlausaldajate õigustatud huvidega. Bondora AS on nõus võlgniku kohustuste täitmise pikendamisega 65 kuuni juhul, kui võlgnik tasub selle aja kestel kogu võlgnevuse. Omaraha OÜ oli seisukohal, et võlgniku ettepanek ei arvesta võlausaldajate õigustatud huve. Kohustuste vähendamine võlgniku taotletud ulatuses riivab otseselt kõigi võlausaldajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning seda võib teha äärmise vajaduse korral. Võlausaldaja on nõus võlgniku põhivõla tasumise tähtaja pikendamisega kuni 120 kuuni, kui võlgnik tasub ära kogu põhivõla. Bigbank AS oli seisukohal, et sooviga vähendada oma kohustuste hulka poole võrra, rikub võlgnik oluliselt võlausaldajate õiguseid ja õiguslikke ootusi. Bigbank AS ei nõustu kavas märgituga ning leiab, et võlgnikul oleks võimalik täita oma senised kohustused täies mahus, ajatades võlgnevuse tasumise maksimaalselt 75 kuu peale. Svea Finance AS teatas, et ei pea põhjendatuks ümberkujundamiskava kinnitamist taotletud viisil. Võlausaldaja on nõus loobuma kõrvalnõuete sissenõudmisest ning on ühtlasi nõus, et võlgnik täidab oma kohustused 60 kuu jooksul, kuid üksnes juhul, kui võlgnik tasub selle aja kestel kogu põhivõlgnevuse. Creditstar Estonia AS ei ole nõus põhivõlgnevuse vähendamisega 50% ulatuses. Võlausaldaja on nõus kohustuste täitmise tähtaja pikendamisega 96 kuuni tingimusel, et võlgnik tasub selle aja kestel kogu põhivõlgnevuse. Ühisraha OÜ ei nõustu nõude ümberkujundamisega taotletud viisil. Ühisraha OÜ nõustub ümberkujundamiskava kinnitamisega juhul, kui teda ei kohelda ümberkujundamiskava kinnitamisel oluliselt halvemini kui teisi võlausaldajaid ja võlgnik tasub kogu võlgnetava põhivõla maksimaalselt 60 kuu jooksul. Võlgniku tegelik netosissetulek enne ümberkujundamisavalduse esitamist oli 1637
eurot 51 senti kuus. Võlgade ümberkujundamine seab võlausaldajad halvemasse olukorda, kui nad oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kava ei kohtle kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuna ümber ei kujundata AS-ga DNB Pank sõlmitud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Swedbank AS seisukoha järgi ei ole võlgnik makseraskuste tõttu kordagi Swedbank AS-i poole pöördunud. Võlgnik on võtnud kohustusi, et nautida elu ning loonud seejärel kohtule ebaõige ettekujutuse makseraskustesse sattumisest, et pääseda kohustuste täitmisest võimalikult suures ulatuses. Ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata, kuna võlgnik on esitanud ebatäielikke andmeid oma kohustuste ja vara kohta. Võlausaldaja on nõus üksnes kavaga, mille järgi tasub võlgnik põhivõlgnevuse täielikult, kuid pikema aja jooksul kui 60 kuud. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.
6.Võlgniku nõustaja taotles 22. jaanuari 2019 kohtuistungil asja arutamise edasi lükkamist, et esitada uus ümberkujundamiskava, mis on võlausaldajatele soodsam.
7.Võlgniku nõustaja esitas 28. jaanuari 2019 kohtule uue ümberkujundamiskava. Võrreldes eelmise ümberkujundamiskavaga näeb uus kava ette kõikide põhikohustuste vähendamise 35%. Ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajatele põhikohustuste täitmiseks igakuiselt kokku 714 eurot 32 senti viie aasta jooksul alates ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevast (kokku 60 makset). Kava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõudeid 65% ulatuses 60 kuu jooksul kokku summas 42 859 eurot 20 senti. Võlgnikul ei ole ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustusi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus kinnitas 27. veebruari 2019 määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamiskava ning kohustas võlgnikku esitama hiljemalt määruse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb esitada aruanne iga aasta 20. veebruariks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kahekümne ühest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale vastuväite kaheksa, kelle tagatiseta nõuded moodustavad 39,7% nõuete kogusummast. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad vähem kui VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatud määr, saab kava kinnitada. Maakohus nõustus, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgniku nõustaja on esitanud kohtule analüüsi, millised võimalused oleksid nõuete rahuldamiseks võlgniku võimalikus pankrotimenetluses. Maakohus nõustus, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel on võlausaldajatel käesoleval juhul võimalus nõude rahuldamisele suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kesstel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Maakohus märkis võlausaldajate vastuväidete osas, et võlgniku maksevõimet arvestades on esitatud võlgade ümberkujundamiskava ja kohaldatud abinõud põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajatega võrreldes mõnevõrra esiplaanil. Võlgnevuste tasumise tähtaeg viis aastat on võrreldav pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvusega, mida võib ka võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks.
Arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes. Võlausaldajate huvid on kaitstud VÕVS § 39 lg-ga 3, mille kohaselt taastuvad võlausaldajate nõuded kava nurjumisel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 määrus ning teha uus määrus, millega jätta võlgade ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Swedbank AS palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei edastanud maakohus 28. jaanuari 2019 uut ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks, rikkudes sellega menetlusõiguse normi. Rikkumist ei õigusta asjaolu, et uus ümberkujundamiskava oli võlausaldajatele soodsam. Maakohus on ümberkujundamiskava kinnitanud väga kergekäeliselt, hindamata kava põhjendatust ja jätkusuutlikkust. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, kuidas on võlgnikul pärast võlausaldajate poolt algsele ümberkujundamiskavale vastuväidete esitamist võimalik tasuda igakuiselt 164 eurot 82 senti rohkem. Võlgnik on enda palgalaekumised Swedbank AS-st ära viinud ega ole pärast seda esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis kinnitaksid väiteid sissetuleku suuruse osas. Seetõttu puuduvad ka tõendid kinnitamaks võlgniku väidet, et ta ei tegele enam hasartmängudega. Maakohus on kava kinnitamisel lähtunud vaid võlgniku huvidest, jättes võlausaldajate huvid üldse arvestamata. Kinnitatud kavaga on vähendatud kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded nullini ning põhinõudeid lausa 35%. Põhinõuete puhul on tegemist rahaliste vahenditega, mille võlgnik on võlausaldajalt reaalselt enda kasutusse saanud ning ei ole neid tagastanud. Maakohus ei ole kaalunud teisi võlgade ümberkujundamisvõimalusi, mis arvestaksid ka võlausaldajate õigustega. Maakohus ei ole analüüsinud võlausaldajate ettepanekuid ajatada võlgnevus pikema perioodi peale selliselt, et vähemalt põhinõuded saaksid tasutud. Kava kinnitamisega on aktsepteeritud võlausaldajate suhtes kõige kahjulikumat ümberkujundamismeetodit. Võlgnik on noor tööealine ja -võimeline isik, kes omab töökohta ja sissetulekut, mistõttu on põhjendamatu põhikohustuste vähendamine ning ajatamine viie aasta peale. Võlgade ümberkujundamine võib olla põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik tasub kõik põhikohustused ja vajadusel pikema perioodi jooksul kui viis aastat.
22.jaanuari 2019 ärakuulamisel avaldas võlgnik oma elukohana Lääne 5-53, Tartu. 30. jaanuaril 2019 muutis võlgnik Swedbanki internetipangas oma aadressiks Võru 167, Tartu. Võlausaldajale ei ole teada, et võlgnik oleks kohut elukohamuutusest teavitanud ega ka sellest, kas kolimisega seoses võlgniku kulud eluasemele muutusid.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
10.Rävala Õigusbüroo OÜ (endine võlausaldaja enne nõude loovutamist Ühisraha OÜ), PLACET GRUPP OÜ, Omaraha OÜ, Svea Finance AS, BIGBANK AS ja Creditstar Estonia AS nõustuvad määruskaebusega.
11.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Võlgnik ei ole pärast avalduse esitamist hasartmänge mänginud. Võlgniku viimase kolme kuu keskmine töötasu AS-lt Palmako on 1342 eurot 77 senti. Taksoga sõitmise eest saab võlgnik kuus keskmiselt kätte 27 eurot. Võlgniku elukoht ei ole muutunud. Võru 167, Tartu on postkontori aadress, kuhu võlgnik lasi saata kirjad. Võlgnik suudab viie aasta jooksul igakuiselt võlgade katteks tasuda 714 eurot 32 senti. Peale summa tasumist peab võlgnik elama kokkuhoidlikult, et igapäevase eluga hakkama saada. Aasta alguses oli palgatõus ning uueks bruto tunnitasuks on 8 eurot. Laenud on võetud kergekäeliselt, saamata aru summade suurusest ja intressidest. Võlgnik on sellest õppinud ja soovib olukorra ära lahendada maksimaalselt 5 aasta jooksul, et minna eluga edasi.
12.Nõustaja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Võlgnik suudab ümberkujundamiskava täita. Ta on alates 2011. aastast töötanud sama tööandja juues ning tema sissetulek on olnud stabiilne. Võlausaldajate kahtlused, et võlgnikul ei ole võimekust kavas ettenähtud kohustusi täita, on põhjendamatud. Võlgnikul on kutsekeskharidus ja ei ole tõenäoline, et tal oleks võimalust teenida oluliselt suuremat töötasu kui praegu. Võlgnik on FIE ja tegeleb taksoteenuse osutamisega. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni järgi oli võlgniku 2018. aasta ettevõtluse tulem 27 eurot kuus. Kahtlemata ei ole võlgnik olnud vastutustundlik ning on võtnud kergekäeliselt laenu, kuid tuleb arvestada, kuidas tekkinud olukord mõistlikult lahendada. Võlgade ümberkujundamine on nii võlgniku kui võlausaldajate huvides, kuna ümberkujundamiskava koostamisel ja kinnitamisel arvestatakse kohustuste täitmise reaalset ja maksimaalset võimekust, ümberkujundamiskava täitmine hakkab toimuma koheselt, välditakse kohtute ja erinevate isikute koormamis ning kohtu-, pankrotija täitemenetluse kulusid. Võlgade ümberkujundamise menetlus on kõige kiirem ja odavam. Võlgade ümberkujundamismenetluses on võlausaldajatel võrdväärsed võimalused oma nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise ümberkujundamiskava täitmiseks ettenähtud kohtupraktikaga.
menetlus kestab reeglina viis aastat, on 5-aastane tähtaeg mõistlik ja kooskõlas
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 määrus muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
14.Käesoleval juhul on võlgnik esitanud nõustaja abil kaks võlgade ümberkujundamiskava – ühe
17.detsembril 2018 ja teise 28. jaanuaril 2019. Ringkonnakohus märgib, et ümberkujundamiskavades on ekslikult märgitud põhivõla kogusuuruseks 65 939 eurot 65 senti ja kõrvalnõuete kogusuuruseks 8709 eurot 88 senti. Arvestustest on välja jäänud Berger Financial Group OÜ põhinõue ja kõrvalnõuded, mistõttu on tegelik põhivõla suurus kokku 67 876 eurot 43 senti ja kõrvalnõuete suurus 8909 eurot 35 senti. See ei muuda aga vaidlustatud määrust ebaõigeks, kuna määruse resolutsioonis kajastub ka Berger Financial Group OÜ nõue.
15.Maakohus edastas 28. detsembri 2018 kirjaga esimese ümberkujundamiskava kooskõlas VÕVS § 22 lg-ga 1 ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kes kõik kinnitasid kava kättesaamist. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite kaheksa võlausaldajat, kolm võlausaldajat olid kava kinnitamisega nõus ning ülejäänud 10 võlausaldajat seisukohta ei esitanud.
Ringkonnakohus leiab, et seisukoha esitamata jätnud võlausaldajad saab VÕVS § 24 lg-te 1 ja 2 koosmõjus lugeda ümberkujundamiskavaga nõustunuks. Kavaga nõustus seega üle poole pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest (13 võlausaldajat 21-st), kelle nõuetega oli esindatud rohkem kui pool pandiga tagamata nõuetest (62,19% nõuetest).
16.Teist ümberkujundamiskava maakohus võlausaldajatele seisukoha andmiseks ei edastanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et sellega on maakohus rikkunud menetlusnormi, kuna VÕVS § 25 lg 2 teise lause järgi tuleb muudetud ümberkujundamiskava saata puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks VÕVS §-s 22 sätestatud korras. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit ja ei anna seega alust maakohtu määruse tühistamiseks. Uus ümberkujundamiskava oli kõigi võlausaldajate jaoks soodsam (nägi varasema 50% ulatuses põhikohustuste vähendamise asemel ette nende vähendamise 35% võrra) ning määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud, milliseid uusi vastuväiteid oleks ta muudetud ümberkujundamiskavale esitanud. Märkida tuleb, et ükski teine võlausaldaja ei ole määruskaebust esitanud.
17.Arvestades seda, et võlgniku majanduslik olukord ei olnud teise ümberkujundamiskava esitamise ajal muutunud, saab ringkonnakohtu hinnangul lähtuda sellest, et teisele ehk võlausaldajate jaoks soodsamale ümberkujundamiskavale, said potentsiaalselt vastu olla üksnes need võlausaldajad, kes olid vastu esimesele ümberkujundamiskavale. See tähendab, et ka teise kavaga nõustunuks sai lugeda 13 võlausaldajat, kelle nõuetega oli esindatud 62,19% nõuetest. Maakohus lähtus seega ümberkujundamiskava kinnitamisel õigesti VÕVS § 24 lg-st 2, mille kohaselt saab kohus ümberkujundamiskava kinnitada nõuete ümberkujundamist eraldi lähemalt hindamata, kui selle alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole vastuväite esitanud võlausaldajaid võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini koheldud, kuna kõikide võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber võrdsetel alustel. Ümber on jäänud kujundamata üksnes võlgniku ja AS DNB Pank vahel 17. juunil 2015 sõlmitud sõiduauto Volvo S80 liisingulepingust tulenevad kohustused. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik kasutab liisitud sõidukit tööle sõitmiseks ja taksoteenuse osutamiseks, on olemas mõjuv põhjus jätta liisingulepingust tulenevad kohustused ümberkujundamata, sest nimetatud kohustuste ümberkujundamine võib kaasa tuua võlgnikule sõiduki tagastamise kohustuse (VÕVS § 3 lg 1). Ümberkujundamiskava täitmiseks on võlgnikule vajalik töökoht ja teenitav sissetulek. Samuti ei esinenud VÕVS § 25 lg-s 1 sätestatud aluseid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud sellele, et võlgnik on makseraskustes, kuid on avaldanud kahtlust võlgniku võime osas ümberkujundamiskava täita. Ringkonnakohtul puudub võlgniku sissetulekute suurust arvestades alus kahelda tema võimekuses ümberkujundamiskava täita. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 24 lg 2 alusel ümberkujundamiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
18.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kinnitades ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 2 alusel ei pidanud maakohus erinevalt VÕVS § 24 lg 3 alusel kava kinnitamisest asuma põhjalikult hindama, kas võlgade ümberkujundamine on võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Sellegipoolest on ringkonnakohus seisukohal, et VÕVS § 24 lg-st 4 tuleb lähtuda ka VÕVS § 24 lg 2 alusel ümberkujundamiskava kinnitamisel. Võlgade ümberkujundamise menetlus on alternatiiv pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandatakse
pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 13; 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 18). Maakohus hindas seega põhjendatult, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses. Maakohus jõudis võlgniku nõustaja esitatud analüüsi alusel järeldusele, et võlausaldajatel on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võimalus oma nõuete rahuldamisele suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus ei seejuures üldse arvestanud võlausaldajate huvidega. Puudub alus eeldada, et ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded saaksid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse jooksul paremini rahuldatud, kui maakohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel.
19.Määruskaebuse esitaja leiab mh seda, et võlgnevuse tasumise oleks saanud ajatada pikemale perioodile kui 60 kuud. Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskava täitmise tähtaega ei ole seaduses reguleeritud, kuid sarnaselt saneerimiskavale võib eeldada, et ümberkujundamiskava täitmise aeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk. Liiga pikad tähtajad vähendavad võlgniku õnnestumise võimalust ning samuti tuleb arvestada, et võlausaldaja õigused on ümberkujundamiskava kehtivuse ajal VÕVS §-dest 31 ja 33 tulenevalt piiratud, st võlausaldaja ei saa esitada hagi, avaldust või pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ringkonnakohus viitab Euroopa Komisjoni ettepanekule Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviks, milles käsitletakse ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi 2012/30/EL. Ettepaneku art 20 näeb ette, et periood, mille möödudes võib ülemäärastest võlgadest ettevõtja võlad täielikult kustutada, ei kesta kauem kui kolm aastat alates tagasimakse kava rakendamise kuupäevast. Ettepaneku põhjendustes kutsutakse liikmesriike üles laiendama maksekohustustest vabastamise põhimõtteid ka tarbijatele, sest see on oluline tarbijatele uue võimaluse andmiseks. Eesti õiguses ei eristatagi isiklikke võlgasid äritegevuses tekkinud võlgadest. Ringkonnakohus ei toeta määruskaebuse esitaja arusaama, et võlgnevuse tasumine tuleks ajatada pikema perioodi kui 60 kuud peale.
20.Ringkonnakohus jätab VÕVS § 8 ja TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.