lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-17224/9

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-17224/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 663 lg 3, 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-17224/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.20202-18-17224/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.02.20212-18-17224/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.20212-18-17224/67Riigikohtu tsiviilkolleegium15.06.20222-18-17224/68Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-22-8418/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.20252-22-6942/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.03.20242-22-3859/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.20242-22-6230/57Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.06.20233-21-2410/22Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-17224

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17224

Kohtuasi

XX hagi F OÜ ja YY vastu tunnustamiseks, ebaseadusliku keelamiseks ja 50 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

omandiõiguse kasutamise

Kostjad: F OÜ (registrikood XXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17224 ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 14. novembril 2018 F OÜ (kostja I) ja YY (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada, et Tallinnas XXX asuv lillekiosk kuulub hagejale, keelata kostjatel selles ebaseaduslik tegevus ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 50 000 eurot.

2-18-17224 Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja 1166 eurot 31 senti menetluskulude katteks. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja II koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus) 2014. aasta novembrist kuni 6. jaanuarini 2018. Kooselu jooksul ehitasid hageja ja kostja II Tallinnas XXX asuva lillekioski, et selle majandamisest ühiselt tulu saada. Praegu kasutab kostjaga II sõlmitud üürilepingu alusel lillekioskit kostja I, mille juhatuse liige ja ainuosanik on kostja II. Pärast kooselu lõppemist jäi lillekiosk kostjate valdusesse ning kostja II teatas hagejale, et ta ei hüvita hagejale lillekioski ehitamisega seotud kulusid. Hageja kandis lillekioski ehitamisega seoses kulusid vähemalt 103 000 euro ulatuses. Lisaks ei ole hageja pärast 2017. aastat lillekioski majandamisest üüri- ega müügitulu saanud. Lillekioski kasutamisega seonduv dokumentatsioon on kostja I valduses.

2.Harju Maakohus jättis 20. novembri 2018. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus viitega TsMS §-le 363 hagejal täpsustada hagi eset ja hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist hageja taotleb ning kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate osadena. Samuti tuleb hagejal selgitada omandiõiguse tekkimist lillekioskile ja kostjate vastu esitatud rahalise nõude kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele.
3.Hageja esitas 28. novembril 2018 täpsustatud nõuete ja selgitustega menetlusdokumendi, milles selgitas, et lillekiosk on hageja oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seotud kulud. Hageja palus tunnustada enda omandiõigust lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski kasutamine ja mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot, s.o pool lillekioski ehitamise kuludest. Oma väidete tõendamiseks viitas hageja hagiavalduse lisadele. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 3. detsembri 2018. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hageja maakohtu 20. novembri 2018. a määruses loetletud puudusi, mistõttu tuleb hagi menetlemisest keelduda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja rikkunud kohtule esitatud hagiavalduse vorminõudeid ning maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kõik haginõuded menetlusse võtmata.
6.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, sest hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, kuna selles ei ole selgelt formuleeritud hagi eset ega alust.

2-18-17224

7.Hageja esitas 20. jaanuaril 2019 avalduse, milles vaidles vastu kostjate määruskaebemenetlusse kaasamisele ja palus algatada menetluse maakohtu võimalike rikkumiste tuvastamiseks.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel hagi ennatlikult menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 p-de 9-12 või lg 2 järgi alust hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12). TsMS § 3401 lg 2 järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu otsusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p-d 11 ja 13).
11.Praegusel juhul jättis maakohus 20. novembri 2018. a määrusega hagi § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus hagejal täpsustada, millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist hageja taotleb ning kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate osadena. Lisaks palus maakohus hagejal selgitada enda omandiõiguse tekkimist lillekioskile ja kostjate vastu esitatud rahalise nõude kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt ei jätnud hageja neid maakohtu määruses loetletud puudusi kõrvaldamata (tl 35–37), mistõttu haginõuete menetlusse võtmisest keeldumine ei olnud TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjendatud. Hageja täpsustas, et palub maakohtul keelata kostjatel lillekioski kasutamise ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot. Lisaks selgitas hageja maakohtule, et lillekiosk on tema oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seonduvad kulud.

2-18-17224 Kui maakohtu arvates ei täpsustanud hageja hagieset (kõiki nõudeid) ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt, saanuks maakohus määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või korraldada hageja nõuete väljaselgitamiseks eelistungi.

12.Lisaks märgib kolleegium, et maakohtul ei olnud TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi alust hagi menetlusse võtmisest vormipuuduste tõttu keelduda. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38. peatükis. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul esitas hageja esindaja hagiavalduse A4 formaadis arvutikirjas. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 2–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Ka need andmed oli hageja selgelt hagiavalduses ja selle täpsustuses märkinud. Seega ei saa hagejale praegusel juhul ette heita seda, et avaldus ei vastanud seaduses sätestatud vorminõuetele. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi selle sätte alusel menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid kolleegiumi hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Hageja palus hagiavalduses ja selle täienduses selgelt, tunnustada enda omandiõigust kostjate valduses olevale XXX asuvale lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski kasutamine ja mõista kostjatelt solidaarselt välja 50 000 eurot. Hageja tõi selgelt välja ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Eelnevat arvestades, on hageja esitanud hagiavalduses piisavalt selgelt oma nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei saa pidada haginõudeid sedavõrd ebaselgeks, et see õigustaks hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Kolleegium märgib, et õigusliku aluse määramine (kvalifitseerimine), on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 13).
13.Neil põhjendustel keeldus maakohus kolleegiumi arvates ennatlikult § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ja hagi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades hageja nõuete paljusust ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmise üle otsustades mh hinnata, kas hagis esitatud asjaolusid arvestades saab hageja esitada mõlema kostja vastu kõiki hagis sisalduvaid nõudeid ning kas kõigi nõuete esitamine mõlema kostja vastu on õiguslikult perspektiivikas. Vajadusel peab maakohus andma hagejale uue tähtaja nõuete ja nende aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, selgitades hagejale tema võimalikke nõudeid, kuna hagejal ei ole kohtumenetluses õigusteadmistega esindajat.
14.Asjaolu, et maakohus küsis hageja määruskaebuse kohta kostjatelt seisukohta, ei anna alust arvata, et maakohus eksis menetlusõiguse normi vastu. Kuigi enne hagi menetlusse võtmist ei ole maakohus veel vastaspoolt menetlusse kaasanud ning üldjuhul temalt

2-18-17224 määruskaebuse kohta seetõttu ka TsMS § 663 lg 3 alusel vastust ei küsi, võib maakohus viidatud sätte alusel siiski seisukohta küsida, kui ta leiab, et määrus puudutab ka vastaspoolt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja