lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-9959/16

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9959/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 76 lg 1, 4Kohustuse täitmineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulPankrS § 106 lg 1PankrS § 107TsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Finesta Baltic OÜ11516178(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-9959

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2019. a Lubja 4, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-9959

Tsiviilasi

OY LV-Marines (endine ärinimi EP-Marine OY) hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OY LV-Marines (endine ärinimi EP-Marine OY, registrikood 2432324-2, asukoht Käenkuja 8, 00500 Helsinki, Soome Vabariik, e-post [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige J M (sünd xxx, elukoht xxx) Kostja: Finesta Baltic OÜ (registrikood 11516178, asukoht Tartu mnt 84a-45, 10112 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern (Advokaadibüroo Greinoman ja CO, e-post [email protected], [email protected])

esindaja

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2019. a

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata OY LV-Marines hagi Finesta Baltic OÜ vastu nõude tunnustamiseks Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses OY LV- Marines kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
VÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustus
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 642Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul
VÕS § 644 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
3.
Välja mõista OY-lt LV-Marines menetluskulud summas 1 296,10 eurot Finesta Baltic OÜ kasuks.
4.Välja mõista OY-lt LV-Marines Finesta Baltic OÜ kasuks viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 29.6.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 31.05.2018 Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Kostja Finesta Baltic OÜ esitas hageja nõudele vastuväite täies ulatuses. Hageja nõude suuruseks, mille tunnustamist ta soovib, on 148 566 eurot. Pankrotistunud Karmer Estek OÜ endine nimi oli Oravapoisid OÜ, mis teostas hageja alltöövõtjana 2016. aastal ehitustöid Rootsi Kuningriigis, Linköpingis, Västra vägenil asuval objektil. Kui töid oli teostatud ca 90% ulatuses, selgus, et Oravapoisid OÜ ei olnud oma hinnapakkumises arvestanud Rootsis kehtivaid tuletõkke erinõudeid. Selleks ajaks oli Oravapoisid OÜ esitanud hagejale tehtud tööde eest arveid kokku eelmainitud 148 566 euro ulatuses ning hageja oli need tasunud. Kuivõrd hinnapakkumist tehes erinõuetega ei arvestatud, siis jäid nõuded mõistagi täitmata ka töö käigus. See tähendas, et hageja pidi Oravapoisid OÜ ebakvaliteetse töö hiljem ümber tegema. Ehitise tuletõkkenõuetele vastavusse viimiseks pidi hageja avama väga ulatuslikult konstruktsioone ehk sisuliselt lammutama Oravapoisid OÜ tehtud töö. Kokkuvõttes läksid vigade parandamiseks tehtud tööd hagejale rohkem maksma kui Oravapoisid OÜ-le tööde eest oli tasutud. Täpsemalt kulus vigade parandamisele 4446 töötundi hinnaga 38 eurot tund, mis teeb kokku 168 948 eurot (vt lisa 2). Hageja nõue piirdub siiski sellega, et ta nõuab kogu praaktöö eest makstud raha tagasi 148 566 eurot. Kostja vastus

2.Kohtule 12.11.2018. a esitatud vastuses märgib kostja, et hagiavalduses on hagejaks märgitud EP-Marine OY, keda Euroopa Äriregistri kohaselt ei eksisteeri. Kostja toob esile, et PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõuda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses, kui nõude puhul, mille ta on esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-146-05, p 25 ja 3-2-1-11-08, p 9 selgitanud, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hagis ei ole tõendatud, et hagi nõue on esitatud samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõudeavaldus, mistõttu ainuüksi sellepärast tuleb hagi jätta rahuldamata (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-42-09, p 17). Hagis tuuakse esile, et OÜ Karmer Estek (endise nimetusega Oravapoisid OÜ) ehitas suulise lepingu alusel, mida Oravapoisid OÜ rikkus. Hagis pole välja toodud ega tõendatud: a) lepingu tingimused (VÕS § 2 lg 1, § 76 lg 1 ja § 635 lg 1), b) lepingu rikkumine (VÕS § 100 ja § 641 jj), c) rikkumiste eest vastutamine (VÕS § 642 jj) ja d) nõude ulatust (sh kahju hüvitamise sätete, VÕS § 127 jj, täitmist). Täidetud peavad olema kõik eelnevalt mainitud kriteeriumid, et saaks üldse asuda õiguskaitsevahendite kohaldamise ja hüvitise nõudmise juurde. Kostja on seisukohal, et Oravapoisid OÜ täitis täielikult võetud lepingulisi kohustusi (või vähemalt keskmise kvaliteediga) ja nõude summa 148 566 eurot on alusetu. Hagis pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. Juhul kui ka eksisteeris lepingu rikkumine, siis kostja on seisukohal, et Oravapoisid OÜ selle eest ei vastuta. Kui Oravapoisid OÜ vastutab mingis osas lepingu rikkumise

eest, siis hagiga pole esitatud tõendeid, mis põhistaksid hagis esitatud nõudeulatust summas 148 566 eurot. Neljandaks esitab kostja vastuväite hagiga esitatud arvetele ja tunnilehtedele. Kostja on seisukohal, et arved ei ole seotud väidetava lepinguga ja pole tõendatud arvete väljastamine sõlmitud lepingu alusel. Kostja on seisukohal, et EP-Marine OY tunnilehtedel märgitud töid pole üldse tehtud või ei kajasta tunnilehed tegelikult tehtud töid või tunnilehtedel kajastatu ei ole põhjuslikus seoses Oravapoisid OÜ väidetava kohustuse rikkumisega ega lepinguga. Tulenevalt TsMS 436 lg 2 ei ole võimalik hagi vaid tõendamata väidete alusel rahuldada. Kohtu põhjendused

3.Kohus, kuulanud ära kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et 24.01.2018. a kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-17-18186 välja Karmer Estek OÜ (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 148 566 euro tunnustamiseks (tl 6).
5.31.05.2018. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 148 566 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu Finesta Baltic OÜ (tl 7). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja Karmer Estek OÜ (pankrotis) (endine ärinimi Oravapoisid OÜ) vahel 2016. a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel hageja teostas alltöövõtjana ehitustöid Rootsi Kuningriigis, Linköpingis, Västra vägenil asuval objektil. Kuivõrd Oravaposid OÜ teostas töö ebakvaliteetselt, siis nõuab hageja praaktöö teostamise eest tagasi ettemakse summas 148 566 eurot (tl 4).
7.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et eksisteeris lepingu rikkumine. Kostja on seisukohal, et Oravaposid OÜ täitis täielikult võetud lepingulisi kohustusi (või vähemalt keskmise kvaliteediga) (tl 125).
8.Kohus nõustub kostja vastuväitega. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis

halvendasid tööd, või teistele puudustele). Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud väidetavate puuduste kõrvaldamise töötundide arvestuse (tl 12-55, 66-109) ning arved (tl 110-117).

9.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
10.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et väidetavad parandustööd on teostatud perioodil november 2017. a kuni mai 2018. a. Tõendeid selle kohta, et esialgne töö oleks puudustega, kohtule esitatud ei ole. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et tellija oleks mõistliku aja jooksul töö teostajale pretensioone esitanud selle kohta, et töö või osutatud teenus ei olnud lepingukohane. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Kostja menetluskulude nimekirja (tl 149) järgi moodustavad menetluskulud 1 270,10 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud lepinguliste esindajate kulu 26 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle. Kohtu hinnangul vastab kostja esindajate tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepinguliste esindajate töömahtu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium