Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et kuigi VÕS § 275 järgi on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, ei tulene sellest üürilepingu pooltele keeldu sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt eluruumi üürnik peab üüri tasumisega viivitamise korral tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast (seadusjärgsest määrast) kõrgemat viivist (vt Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 12). Kohtu hinnangul ei peaks üldjuhul tulema kõne alla ka viivisekokkuleppe tühisus vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86), kuna viivise maksmine on kergesti välditav põhikohustuse kohase täitmisega ning seadus võimaldab taotleda kohtult viivise vähendamist (VÕS § 113 lg 8). Kostja on taotlenud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, viidates seejuures eeskätt viivise määra ebaproportsionaalsusele (ületab rohkem kui 136 korda seadusjärgset määra) ja kostja halvale majanduslikule olukorrale. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul on kostja viivise vähendamise nõue põhjendatud. Kuigi hageja ei nõua viivist põhinõuet ületavas osas, samas ei ole kostja ka pärast kohtumenetlusest teadasaamist teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset, on hagejale poolte elektronkirjavahetusest nähtuvalt teada kostja raske majanduslik olukord (kostja hilines raha puudumisel korduvalt üüri ja kõrvalkulude maksmisega, hageja jättis kostjalt 2018. aasta veebruarikuu üüri nõudmata). Kohus lähtub viivise vähendamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast põhinõudest, so 757,48 eurot, mida kohus vähendab poole võrra ehk 378,74 euroni. Kohtu hinnangul ei ole viivis 378,74 eurot põhinõudega 757,48 eurot võrreldes ebamõistlikult suur VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole tõendanud, et ta on saanud kahju suuremas ulatuses kui pool põhinõudest.

Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 75% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 25% ulatuses.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.