lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-16793/14

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-16793/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 28 lg 1, 2HMS § 4 lg 1KaalutlusõigusKTS § 1 lg 2KTS § 35 lg 2TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedKTS § 30 lg 2KTS § 41 lg 2TMS § 37 lg 1TäitekuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-16793/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. märts 2019

Tsiviilasja number

2-18-16793

Tsiviilasi

Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare

1.novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Esteur Invest OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, täitemenetluses sissenõudja): Esteur Invest OÜ (registrikood: 11981644); esindaja Kairit Ehala Vastustaja: kohtutäitur Taive Peedosaar

1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. märtsi 2019 määrus.

esindajad

RESOLUTSIOON

2.Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Rahuldada Esteur Invest OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord

4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Esteur Invest OÜ (avaldaja, täitemenetluses sissenõudja) esitas 8. novembril 2018 kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare 1. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159. Avaldaja palus kohtutäituri otsus tühistada, kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatamata ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 7. detsembril 2016 taotluse täiteasjas nr 119/2012/1159 täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur koostas 16. detsembril 2016 otsuse avaldajalt kohtutäituri tasu 6976 eurot 78 senti väljamõistmiseks. Avaldaja sellega ei nõustunud ning esitas 21. detsembril 2016 kaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, milles arvestada avalduse esitamise ajaks tehtud täitetoiminguid ja sissenõutud nõude suurust.
17.jaanuari 2017 otsuses kohtutäitur rahuldas kaebuse, vähendas põhitasu 900 euro võrra ja tasu suuruseks jäi 6076 eurot 78 senti. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1176 tühistati kohtutäituri otsus osaliselt. Kohtutäitur tegi 12. oktoobri 2018 uue tasuotsuse, millega avaldajalt nõutakse kohtutäituri tasu 3300 eurot sh käibemaks 550 eurot. Avaldaja vaidlustas 12. oktoobri 2018 otsuse põhitasu osas. Avaldaja on seisukohal, et ka 10. juunil 2018 jõustunud kohtutäituri seaduse (KTS) muudatustega kehtima hakanud uutest tasumääradest lähtudes on põhitasu suurus arvestades täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise hetkeks ebaproportsionaalselt suur ja sellega rikutakse sissenõudja (avaldaja) põhiseaduslikke õigusi. Avaldaja ei vaidlusta täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti. Kohtutäitur jättis 1. novembri 2018 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on 12. oktoobri 2018 otsuses määranud tasu suuruseks 3300 eurot koos käibemaksuga, ehk pool seadusega ettenähtud põhitasust. Avaldaja on 5. oktoobril 2018 teatanud kohtutäiturile, et on valmis tasuma põhitasuna 1850 eurot, ilma käibemaksuta, ehk pool põhitasust, millest on maha arvatud 900 eurot. Kohtutäituri 12. oktoobri 2018 tasuotsus on tingitud 10. juunil 2018 jõustunud tasumääradest, kuid arvestatud ei ole läbiviidud täitetoimingute mahtu ja nõude rahuldamise ulatust, mis antud juhul on olematu. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks nüüd kohtutäituri tasu vähendamisele ei kuulu. Kuigi kohtutäitur ei või sõlmida kokkuleppeid tasu osas, peab kohtutäituri põhitasu otsus rajanema diskretsioonile, milles arvestatakse menetlustoimingute hulka, mahtu ja sissenõutud summa suurust. Kohtutäitur ei ole nimetanud ühtegi toimingut, mida saaks objektiivselt hinnata. Tegelikkuses toiminguid tehtud ei ole, täitemenetlus on olnud peatatud. Suurem osa nõudest (ca 97%) on jäänud rahuldamata, teostatud täitetoimingute maht ei ole suur ega välju tavapäraste täitetoimingute raamest. Põhjendatud on kohtutäituri varasem seisukoht, mille kohaselt tuleb KTS § 41 lg 2 alusel arvestatavast tasust maha arvestada 900 eurot.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

Vastuse kohaselt esitas avaldaja esindaja Jaanus Silm 2. novembril 2016 teate sissenõudja vahetumise kohta ja nõude loovutamise dokumendi. 7. detsembril 2016 esitati avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Alates 1. juulist 2018 jõustusid kohtutäituri seaduse muudatused, millega kohtutäituri tasu oluliselt vähendati. KTS § 28 sätestab kaks olulist põhimõtet, s.o kohtutäituri ametitoiming on tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Uue otsuse koostamisel lähtus kohtutäitur 1. juulist 2018 kehtima hakanud seaduse sätetest ja mõistis enda otsusega välja pool põhitasust 3300 eurot, sh käibemaks 20 %, arvestades sissenõudmata jäänud summat. Enne viidatud seaduse muudatuse jõustumist oli kujunenud seisukoht, et kohtutäitur võib kaebuse lahendamisel oma tasu vähendada. Kuna kaebus esitati põhjusel, et sissenõudja õiglustunnet on riivatud ja seadus sellel ajal võimaldas tasu vähendada, siis kohtutäitur seda ka tegi. Alates 1. juulist 2018 kehtiv seadus tasu vähendamist ei luba. Suurem osa täitemenetlusest toimus enne sissenõudja vahetumist ja seega ei saagi uus sissenõudja teada varasemas menetluses läbiviidud täitetoimingutest. Omandades nõude, ei soovinud avaldaja täitemenetluse läbiviimist, vaid menetluse lõpetamist. Täitemenetluses on arestitud võlgniku vara, sh osa arestimine ja osa müük enampakkumisel, eelnesid enampakkumise nurjumised, kohtuvaidlused. Pärast avaldaja saamist sissenõudjaks on täitemenetluses lahendatud tema poolt hulgaliselt esitatud kaebusi, kusjuures võlgniku esindajaks on olnud avaldaja esindaja Jaanus Silm.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 1. märtsi 2019 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 1. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas 119/2012/1159 rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning jättis kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja sissenõudja täiteasjas nr 119/2012/1159 alates 2. novembrist 2016. Avaldaja esitas 7. detsembril 2016 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 1. novembri 2018 otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu osas rahuldamata. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et lähtuda tuleb otsuse tegemise ajal kehtinud seadusest. KTS § 28 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, tasu on õigus nõuda ametitoimingu ja sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 41 lg 2 järgi kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Eeltoodut sätet tuleb kohaldada selliselt, et juhul, kui sissenõudja mistahes põhjusel taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist, tulebki tal tasuda kohtutäituri tasu vähendatud suuruses (RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-16, p 10). Poolte esitatud andmetest nähtuvalt taotles avaldaja täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, s.o muul põhjusel. Maakohus leidis, et sellisel juhul ongi vähendatud kohtutäituri tasu maksmise kohustus avaldajal, täitemenetluses sissenõudjal.

Täiteasjas nr 119/2012/1159 jäi sisse nõudmata 154 810 eurot 48 senti. KTS § 35 järgi on kuni 200 000 euro suuruse sissenõude korral kohtutäituri põhitasuks 5500 eurot, pool sellest oleks 2750 eurot. Kohtutäitur on 12. oktoobri 2018 otsuses jõudnud samale tulemusele (tl 13) ja lisades kohtutäituri tasule 20% käibemaksu summas 550 eurot, leidnud, et avaldajal tuleb kohtutäituri tasuna tasuda kokku 3300 eurot. Seega on kohtutäituri poolt 12. oktoobri 2018 otsuses määratud kohtutäituri tasu kooskõlas seadusega. Kohtutäituri 1. novembri 2018 otsus jätta avaldaja kaebus viidatud otsusele rahuldamata on kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused. Kohtutäituri diskretsiooni osas leidis maakohus, et KTS § 1 lg 2 järgi kuuluvad kohaldamisele ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted, arvestades KTS erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituril kehtiva seaduse kohaselt põhitasu osas kaalutlusõigust ei ole. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et uues kohtutäituri tasu otsuses pidi kohtutäitur tasu vähendama 900 euro võrra. 16. detsembri 2016 kohtutäituri otsusega on määratud kohtutäituri tasu suuruseks 6976 eurot 78 senti (tl 5), millele avaldaja esitas kaebuse. 17. jaanuaril 2017 allkirjastatud kohtutäituri otsusega rahuldati avaldaja avaldus ja kohtutäituri tasu vähendati 900 euro võrra (tl 7–9). Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega rahuldati avaldaja kaebus ja tühistati kohtutäituri 17. jaanuari 2017 otsus täiteasjas nr 119/2012/1159 osaliselt kohtutäituri tasu suuruse määramise osas ning kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama (tl 9 pöördel – 11). Kuna kohus tühistas 17. jaanuari 2017 kohtutäituri otsuse kohtutäituri tasu osas, ei jäänud ega saanudki jääda kehtima ka kohtutäituri poolt kohtutäituri tasu vähendamise otsus. Viidatud kohtumääruse resolutsioon avaldaja poolt esitatud tõlgendust ei võimalda.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt on viide KTS § 1 lg-le 2 ja HMS § 4 lg-le 1 käesolevas vaidluses asjakohatu ja ebaõige. KTS § 1 lg 2 sätestab, et HMS-i ei kohaldata täitemenetlusele vaid KTSs ettenähtud haldusmenetlusele, s.o kohtutäituri suhtes läbiviidavale menetlusele. Kohtupraktika kohaselt sõltub kohtutäituri tasu täitetoimingute hulgast ja mahust ning kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga (Riigikohtu 13. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10). Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue, võib ka pool kohtutäituri põhitasust (eelkõige KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur. Tasusüsteem ei tohiks viia selleni, et riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust. Sama kehtib KTS § 41 lg 2 reguleeritud põhitasu kohta (Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19). Kohtutäitur on juba varasemalt oma tasu vähendamisel kasutanud diskretsiooniõigust ning vähendanud kohtutäituri tasu 900 euro võrra, s.t kohtutäitur on leidnud, et tema tegevus ja tasu seaduses sätestatud täies ulatuses nõudmine on ebaproportsionaalne.
12.oktoobri 2018 otsuse tegemisel kohtutäitur diskretsiooniõigust enam ei kasutanud pole ning on määranud tasumisele kuuluva kohtutäituri tasunõude suuruseks 3300 eurot (koos käibemaksuga), ehk aritmeetiliselt pool seadusega ettenähtud põhitasust. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei saanud uues tasuotsuses vähendada kohtutäituri tasu. Kuigi Tartu Maakohus tühistas 4. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1176 kohtutäituri 17. jaanuari 2017 tasuotsuse, millega kohtutäitur muutis
16.detsembri 2016 tasuotsust, vähendades kohtutäituri tasu 900 euro võrra, osaliselt, oli tühistamise aluseks asjaolu, et kohtutäitur lähtus põhitasu määramisel põhiseadusega vastuolus olevatest tasumääradest, mitte see, et kohtutäitur oleks eksinud diskretsiooni kohaldades kehtiva seaduse vastu. Kohtutäituri diskretsiooniõigust puututav Riigikohtu praktika põhineb küll varasemalt kehtinud kohtutäituri seadusel, kuid nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka käesoleval hetkel kehtiva seaduse kohaldamisel, sh kohtutäituri tasu määramisel vähendatud ulatuses. Antud küsimust puudutavad põhimõtted on samad nii varem kehtinud, kui ka käesoleval ajal kehtivas seaduses ja seda ei muutnud ka Riigikohtu poolt 25. jaanuari 2018 osaotsus, mis tingis KTS § 35 lg-te 2 ja 3 muutmise. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole analüüsinud avaldaja põhjendusi diskretsiooniõiguse kohaldamise õiguspärasuse osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda. Vastuse kohaselt puuduvad avaldajal vahendid ning tahe/võimalused kohtutäituri tasu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659, § 667 lg 2). Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse, millega avaldaja vaidlustas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
7.Kohtutäituril on õigus saada oma ametitoimingu eest tasu (KTS § 28 lg 1) ning täituritasu on KTS § 30 lg 2 esimese lause ning TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi kohustatud tasuma vähemasti eelduslikult täitedokumendi järgi maksma kohustatud isik, s.o võlgnik (Riigikohtu
16.septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 26). Siiski on seaduses ettenähtud ka erandeid, millal võlgniku asemel peab kohtutäituri tasu maksma sissenõudja, s.o antud juhul avaldaja.
8.Vaidlust ei ole, et avaldaja, s.o sissenõudja täitemenetluses, esitas kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti puudub vaidlus, et selleks hetkeks ei olnud nõue täidetud. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele KTS § 41 lg 2, mille kohaselt maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kui ta taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Pooled vaidlevad selle üle, kas antud normi kohaldamisel on kohtutäituril diskretsiooniõigus kohtutäituri põhitasu vähendamiseks või mitte.
9.Maakohus viitas õigesti KTS § 28 lg-le 2, mille järgi kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäituril põhitasu osas kaalutlusõigus puudub. Antud juhul ei ole tegemist KTS § 28 lg 2 teises lauses nimetatud kohtutäituri ja täitemenetluse osalise vahelise kokkuleppega tasu määramise kohta. Samuti nõuab kohtutäitur tasu kohtutäituri seaduses sätestatud korras.

Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel. Kui sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, tuleb kohtutäituril teha uus tasuotsus, kus kohustatud isikuks on võlgniku asemel sissenõudja KTS § 41 lg 2 järgi.

10.Riigikohus on varasemas kohtupraktikas asunud seisukohale, et olukorras, kus kohtutäituril tuleb menetluse jooksul teha võlgniku suhtes uus tasuotsus põhjusel, et nõue täideti väljaspool täitemenetlust, tuleb võlgniku suhtes uue tasu otsuse tegemisel lähtuda mh teostatud täitetoimingute mahust, mida on kohtutäitur jõudnud teha (Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11–13; 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud põhimõte kohalduv ka sissenõudja suhtes tasu otsuse tegemisel KTS § 41 lg 2 alusel. Riigikohus on leidnud, et KTS § 41 lg 2 võib kohustatud isikule tuua kaasa suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse juhul, kui kohtutäitur on teinud vaid kaks täitetoimingut enne, kui sissenõudja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ka sellisel juhul tuleb KTS § 41 lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue, võib ka pool kohtutäituri põhitasust olla ebaproportsionaalselt suur.
11.TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt kuuluvad kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjade hulka. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Maakohus ei ole välja selgitanud, milliseid ja kui mahukaid täitetoiminguid on kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas teinud, mis õigustaks tasu nõuda ning millises ulatuses. Seejuures on kohtutäitur õigesti viidanud, et arvestada tuleb kõiki täitemenetluses teostatud toiminguid, sh ka enne sissenõudja vahetumist, s.o avaldaja senise sissenõudja asemele astumist täiteasjas nr 119/2012/1159. Kohtutäitur on vastuses kaebusele märkinud, et täitemenetluses on läbi viidud võlgniku vara, sh äriühingu osa arestimine, korraldatud osa müük enampakkumisel, millele eelnesid enampakkumise nurjumised, hagi esitamine enampakkumise tühistamiseks, müügi vormistamine (tl 26). Maakohus ei ole nimetatud kohtutäituri väidet analüüsinud ega teostatud toiminguid hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul kindlaks teha, milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas teostanud ning kas nende maht õigustab kohtutäituri poolt määratud tasu ulatuses tasu sissenõudmist avaldajalt. Ringkonnakohus möönab, et asja uuel läbivaatamisel võib selguda, et kohtutäituri poolt määratud tasu ongi proportsionaalne ning kooskõlas teostatud toimingute mahu ja täituri panusega täitemenetluse läbiviimisel. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
12.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Avaldaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu 35 euro tagastamist (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-d 10 ja 15, TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja