Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 15. märts 2019. a
Tsiviilasja number
2-18-8450
Tsiviilasi
Ü.R. u hagi Jõgeva valla (Vallavalitsuse kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
390 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jõgeva valla (Vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Jõgeva vald (Jõgeva Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000401); esindaja Egle Lääne Vastustaja (hageja): Ü.R. (isikukood XXX)
esindajad
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
logiandmete kohaselt on ülesütlemine adressaadini jõudnud. Seega on ebatõenäoline, et hageja ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. E-postiga saadetud avaldus on vormikohane, kuna TLS § 95 ei nõua selle allkirjastamist. Kuna hagejat kahtlustati ja esitati süüdistus laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos, ei pidanud kostja töösuhte jätkumist hagejaga võimalikuks. Hageja tegu, mis andis õiguskaitseorganitele põhjuse tema varjatud jälgimiseks ja sellele järgnevaks kinnipidamiseks, on piisav usalduse kadumiseks. Töölepingu seadus ei seosta tööandja usalduse kaotust ja klientide usaldamatuse teket süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Vaatamata sellele, et hageja töökohustused ei olnud seotud lastega, on võimatu lasteasutuse heakorda tagaval isikul vältida lastega kokkupuutumist. Majahoidja töökohustusi täites ei ole hagejal lastele võimalik nii lähedale pääseda kui õpetaja abi kohal ning tõenäoliselt ei saa ta kahtlustuses kirjeldatud tegusid majahoidja töökohal jätkates toime panna. Samas koos esitatud kahtlustusega langeb kahtluse alla laste turvalisus valla teenuste kasutamisel Saduküla vaba aja keskuses. Mõistlik lapsevanem ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt lapsi väärkohelnud isik jätkab sama tööandja heaks samas hoones töötamist. Kuigi hageja ei ole tuginenud ülesütlemisel seadusest tuleneva aluse puudumisele, asus töövaidluskomisjon kontrollima ülesütlemist õigustavaid asjaolusid. Ka edasises kohtumenetluses ei ole hageja oma nõuet muutnud ega täpsustanud.
sellest, kas saajal on interneti-püsiühendus või mitte (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Kostja on esitanud 6. märtsil 2018. a kell 9:10 saadetud meili (tl 29), milles teatab, et ei pea võimalikuks jätkata hagejaga töösuhet ja ütleb lepingu TLS § 88 lg 1 alusel üles. Nimetatud meil on saadetud aadressile [email protected]. Hageja selgitas, et ta ei ole nimetatud meili saanud ja ta sai lepingu ülesütlemisest teada alles 16. märtsil 2018. a. Hageja ei ole eitanud, et on saanud meili teel avalduse, millega öeldi üles tema tööleping. Kostja pidi tõendama, et tema poolt 6. märtsil 2018. a kell 9:10 saadetud meil on jõudnud hageja postkasti või tal oli muul viisil võimalik sellega tutvuda. Maakohus leidis, et kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna kostja tahteavaldus ei ole jõudnud hagejani, on 6. märtsi 2018. a ülesütlemisavaldus tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kuna ülesütlemine oli tühine, ei ole hageja ja kostja vaheline tööleping nr 171 lõppenud. Hageja palus lõpetada lepingu 6. aprillist 2018. a. Maakohus leidis, et hageja nõude saab rahuldada ja lähtudes TLS § 107 lg-st 2 lugeda töölepingu nr 171 lõppenuks 6. märtsist 2018. a. Hageja palus välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 390 eurot (TLS § 109 lg 1). Maakohus leidis, et kuna hüvitise määramise eeldused on täidetud, tuleb hüvitis määrata seaduses sätestatud määras, s.o hageja kolme kuu töötasu suuruses. Pooled oli lepingus kokku leppinud hageja töötasuks alates 1. jaanuarist 2018. a 130 eurot (bruto). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 390 eurot (bruto). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel kostja kanda.
edastamise viivituse korral loetakse avaldus kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni jõudnud tavalistel asjaoludel, kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on nii töövaidluskomisjoni istungil kui ka 18. juuni 2018. a vastuses maakohtule väljendanud seisukohta lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ilma täiendavat hüvitist maksmata. Seega on kostja kogu asja arutamise vältel olnud vastu hüvitise määramisele ning pidanud seda kõikide asjaolude pinnalt kostja kui tööandja suhtes ebaõiglaseks.
E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Teate kadumise riski kannab ta hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Seda ei saa tõendada e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus tema serverisse (Riigikohtu 3-2-1-123-07, p 14; 3-2-1-8-15, p 13). Kooskolas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga pidi kostja tõendama, et hagejal oli mõistlik võimalus tutvuda tema 6. märtsil 2018. a saadetud kirjaga. Kostja ei ole seda teinud.
tuvastanud, et poolte vaheline töösuhe algas 29. septembril 2014, millest tulenevalt oleks tööandja pidanud kohaldama töölepingu erakorralisel ülesütlemisel 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega. Tööandjapoolsest töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt lõpetas tööandja töötajaga töölepingu 6. märtsil 2018, ehk ilma 30 kalendripäevase etteteatamistähtajata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.