lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-1663/137

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-1663/137
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1856
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestAÕS § 88 lg 1Kulutuste hüvitamine valdajaleTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 232Tõendite hindamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1018Käsundita asjaajamise mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-1663/108Viru Maakohus Narva kohtumaja05.06.20172-15-1663/127Riigikohtu tsiviilkolleegium31.10.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (13)

lahend.ee
2-25-14255/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.06.20261-24-2367/62Riigikohtu kriminaalkolleegium06.03.20262-23-13189/87Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.10.20252-23-115116/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.08.20242-21-16508/42Riigikohtu tsiviilkolleegium26.06.20242-20-5000/112Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-1663

Tsiviilasi

OÜ International Veod hagi Olga Dementjeva vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

11 282,12 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ International Veod apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2019

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OÜ International Veod (rk: 11049564), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Olga Dementjeva (ik: XXXX), esindaja Silvi Erro

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ International Veod kanda ja Riigikohtus Olga Demenetjeva kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 115Kahju hüvitamine
VÕS § 278Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus
VÕS § 286 lg 1Kulutuste hüvitamine üürnikule
2-22-5384/11
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
06.10.2023
2-19-3390/64Riigikohtu tsiviilkolleegium24.01.2023
2-20-5160/85Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.08.2022
2-20-11186/41Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.02.2022
2-18-10686/45Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.04.2021
2-19-139110/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.11.2020
2-17-13718/38Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.12.2019
1.OÜ International Veod (hageja) esitas 03.02.2015 maakohtule Olga Dementjeva (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 11 282,12 euro suuruse kahjuhüvitise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ SVŠ Veod (SVŠ) 01.03.2010 üürilepingu, mille järgi sai hageja oma kasutusse SVŠ-le kuuluvad äriruumid Narvas XXX. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 01.03.2020. 20.04.2011 müüs kohtutäitur üürilepingu esemeks oleva korteriomandi kostjale. Üürilepingu kehtivuse ajal murdis kostja õigusvastaselt sisse hageja seaduslikus valduses olevatesse ruumidesse ja tekitas sellega ruumidele kahju. Hageja kõrvaldas kahju omal kulul: vahetas välisukse ja tellis remonditöid. Kahju kõrvaldamisele kulus 7539,12 eurot. Pärast üürilepingu lõppemist jäid hageja asjad (arvutid ja purustusmasina pult) üüripinnale ning kostja keeldus neid välja andmast. Kuna praeguseks on ruumide üleandmisest möödunud palju aega, on hageja kostja olulise viivituse tõttu kaotanud huvi esemete tagastamise vastu ja võib seega nõuda esemete väärtusele vastavat kahjuhüvitist ehk 3743 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Üürileping sõlmiti käsutuskeelu ajal ja on seetõttu tühine. Kuna korteriomand oli enne selle enampakkumisel müümist hageja valduses, pidi hageja sellest kohtutäiturit teavitama. Seda hageja ei teinud. Hagiavalduses märgitud klaaspaketid, santehnika ja metalluks paigaldati enne enampakkumist. Kostjal oli õigus korteris käia. Korterisse tungisid ebaseaduslikult hoopis hageja kutsutud isikud, kes lõhkusid välisukse luku ja hakkasid korteris paigaldama metallist siseust, kuigi hageja vara enam korteris ei olnud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 5. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt öeldi üürileping 17.09.2011 üles ja on tõendatud, et üürisuhe lõppes sel kuupäeval. Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, tekitati 2013. a aprillis. Hageja nõude aluseks saab olla lepinguväline vastutus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043), kuid see, et hagejale oleks tekkinud kahju, ei ole tõendatud. Teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi maakohus ei käsitlenud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 8, kuna jättis tõendid sisuliselt hindamata; 2) rikkus maakohus tunnistajate ütluste hindamisel menetlusõigust, kuna eelistas kostja tunnistajate ütlusi ja luges põhjendamata hageja tunnistajate ütlused ebausaldusväärseks.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

6.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. märtsi 2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
7.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 31. oktoobri 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu
26.märtsi 2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt on ringkonnakohus küll õigesti tuvastanud maakohtu menetluslikud rikkumised, kuid ei ole rikkumisi kõrvaldanud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tõendeid hinnates tuvastama asjas tähtsad asjaolud, kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte ja kohaldama õigusnorme, mis on tuvastatud asjaoludest tulenevalt hageja nõude aluseks. Hageja on esmalt nõudnud kulutuste hüvitamist, mida ta tegi seetõttu, et kostja väidetavalt lõhkus hageja valduses olevate ruumide ukse. Selle nõude lahendamiseks on eelkõige vaja teha kindlaks, millal ja mis asjaoludel pidi hageja tegema neid kulutusi, mille hüvitamist ta nõuab. Samuti on oluline tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et ukse lõhkus kostja. Kui kostja lõhkus ukse ja see toimus ajal, mil hageja ja kostja vahel oli kehtiv üürileping, siis võib kohaldatav olla VÕS § 278 p 3. Praegusel juhul ei ole kohaldatav VÕS § 286 lg 1, kuna hageja ei ole tuginenud sellele, et ta parendas üürileandja eset, vaid sellele, et ta kõrvaldas kahju, mille üürileandja oli uksele tekitanud. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja lõhkus ukse ajal, mil üürileping oli lõppenud, siis võivad kõne alla tulla asjaõiguslikud ja lepinguvälised nõuded (AÕS § 88 lg 1, VÕS § 1018). Teiseks nõuab hageja üürilepingu lõppedes kostja ruumidesse jäänud asjade (arvutid ja purustusmasina pult) väärtuse hüvitamist. Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et üldjuhul ei saa asja omanik nõuda VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamist, kui ta ei ole esitanud vindikatsiooninõuet (AÕS § 80 lg 1). Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seega kindlaks teha, kas asjad on kostja valduses alles, kas hageja on andnud kostjale tähtaja nende asjade üleandmiseks või kas esinevad asjaolud, millest tulenevalt võib hageja olla kaotanud huvi asjade tagastamise vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. juuni 2017 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
9.Iseenesest õige on see apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kuna kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele on rajatud maakohtu järeldus hagi rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud menetluslik rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, hinnates poolte esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud nõudeid järgides. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta (täiendada).
10.Hagiavalduse kohaselt tungis kostja üürilepingu kehtivuse ajal hageja seaduslikus valduses olevatesse ruumidesse ja tekitas sellega kahju. Hageja kõrvaldas kahju omal kulul, s.o vahetas välisukse ja tellis remonditöid, milleks kulus 7539,12 eurot. Pärast üürilepingu lõppemist jäid hageja asjad (arvutid ja purustusmasina pult) üüripinnale ning kostja keeldus neid välja andmast. Kostja olulise viivituse tõttu on hageja kaotanud huvi asjade tagastamise vastu ning ta nõuab kostjalt asjade väärtusele vastavat kahjuhüvitise 3743 eurot väljamõistmist. Maakohus tuvastas muu hulgas, et üürileping öeldi üles 17.09.2011 ja on tõendatud, et üürisuhe lõppes sel kuupäeval. Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, tekitati 2013. a aprillis. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ning seega lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel nimetatud vaidlustamata asjaoludest. Muu hulgas tuleneb eelnevast, et kostja ei saanud väidetavat kahju põhjustada üürilepingu kehtivuse ajal.
11.Riigikohus on käesolevas asjas 31.10.2018 tehtud otsuses rõhutanud, et hageja nõuab kahju (kulutuste) hüvitamist, mida ta tegi seetõttu, et kostja väidetavalt kahjustas hageja valduses olevaid ruume. Riigikohus märkis, et hageja nõuet on võimalik kvalifitseerida kulutuste hüvitamise nõudena AÕS § 88 lg 1 järgi ning eelkõige on hagejal õigus nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Kui hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist seoses kostja poolt ruumide kahjustamisega, siis on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on hageja valduses olevaid ruume kahjustanud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on tema valduses olevaid ruume 2013. a aprillis (või ka varem) kahjustanud, siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja nõue seonduvalt kulutustega välisukse vahetamiseks ja remonditööde tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja seaduslik esindaja L. Šarova on vande all antud seletuses kinnitanud, et remont tehti korteris 2009. a lõpus – 2010. a alguses, s.o enne, kui korteri omanikuks sai kostja. L. Šarova vande all antud seletusest ega tunnistajate A. Kuznetsova, A. Kalinini, A. Mištšenko, J. Šarovi ja S. Šarovi ütlustest ei nähtu, et kostja oleks lõhkunud korteri välisukse või kahjustanud muu viisil hageja valduses olnud ruume. L. Šarova seletusest ning A. Kalinini, A. Mištšenko ja S. Šarovi ütlustest nähtub küll see, et enne korterist väljakolimist paigaldati korterisse üks siseuks, kuid seda mitte seetõttu, et kostja oleks olemasoleva siseukse lõhkunud. Tunnistaja A. Gruzdevi ütlused tõendavad, et viimane kord kui ta 2013. a aprillis korteris käis, ukseavas metallust enam ees ei olnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna A. Gruzdev käis korteris AS-i Securitas tehnikuna signalisatsiooni paigaldamas ning oli pooltele võõras, siis puudub alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt ruumide kahjustamist, siis ei ole iseenesest tähendust hagiavaldusele lisatud kirjalikel tõenditel, millest nähtub remonditööde tegemine. Oluline on siinjuures märkida, et kui hageja seaduslik esindaja L. Šarova kinnitas vande all korteris remonditööde tegemist 2009. a lõpus – 2010. a alguses, siis arvete ja aktide (I kd, tl 10-12) järgi on remonditööd tehtud valdavalt 2011. a, kuid mitte 2013. a. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti maakohtu järeldust, et kostja ei ole hageja valduses olnud korterit kahjustanud.
12.Lisaks eelnevale nõudis hageja üürilepingu lõppedes kostja ruumidesse jäänud asjade (arvutid ja purustusmasina pult) väärtuse hüvitamist. Riigikohus on käesolevas asjas 31.10.2018 tehtud otsuses leidnud, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel (erandina ka asjade väljaandmiseks täiendavat tähtaega andmata). Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust peab hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et pärast korterist väljakolimist jäid sinna tema asjad ning kostja keeldus neid välja andmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud ning seetõttu puudub alus ka selles osas hagi rahuldamiseks. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 11 märkis, luges maakohus põhjendatult tunnistaja A. Gruzdevi ütlused usaldusväärseteks. A. Gruzdevi ütlustest nähtub, et kui ta käis korteris viimane kord (2013. a aprilli alguses), olid ruumid tühjad, suures toas ja koridoris oli maha võetud ripplagi ja parkett, tubades puudus mööbel ning seal oli ainult ehitusprügi ja prügikott. Eelnevalt oli kaabel lahti lõigatud ning seetõttu ei töötanud signalisatsioon. A. Gruzdevi ütlustega on kooskõlas tunnistajate J. Piskalyki, S. Dementjeva, S. Dementjevi ja L. Timofejeva ütlused, mille kohaselt viisid hageja töötajad korterist ära kõik asjad (sh seifi), samuti lammutati laed ja võeti üles parkett. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajate A. Kuznetsova, A. Kalinini, A. Mištšenko J. Šarovi ja S. Šarovi ütlustest ning hageja seadusliku esindaja L. Šarova seletusest nähtub, et kõiki asju ei jõutud korterist ära viia. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlused ja hageja seadusliku esindaja seletus ei ole usaldusväärsed ning on ümber lükatud eelkõige tunnistaja A. Gruzdevi ja teiste kostja taotlused ülekuulatud tunnistajate ütlustega, millest nähtuvalt ei jäänud pärast väljakolimist korterisse ühtegi hageja asja (sh arvuteid ja purustusmasina pulti). Ringkonnakohus märgib, et hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütluste ja hageja seadusliku esindaja seletuse ebausaldusväärsust kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et hageja nõudis kostjalt üksnes kahe arvuti ja purustusmasina puldi väärtuse hüvitamist, samas kui tema tunnistajate ütlustest nähtuvalt jäi korterisse veel hulgaliselt väärtuslikke asju.
13.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ International Veod kanda. Menetluskulud Riigikohtus jäävad O. Demenetjeva kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja