Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-24-2367 6. märts 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Madis Pertseli süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsus Kannatanu Osaühing Metallimehed, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme, kassatsioon Madis Pertseli kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill; Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar 4. veebruar 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsuse, tegi tühistatud osas osaliselt uue otsuse ja saatis kriminaalasja osaliselt uueks arutamiseks maakohtule ning jättis kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi riigi kanda ja mõistis riigilt Osaühingule Metallimehed apellatsioonimenetluse kulu katteks välja hüvitise.
2.Jõustada Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus osas, millega Madis Pertsel tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 203 lg 1 järgi, talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, eelvangistus arvati karistusaja hulka, karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, otsustati asitõenditega toimimine ning süüdistatavalt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu hüvitis.
Saata kriminaalasi Osaühingu Metallimehed tsiviilhagi ja sellega seotud kannatanu menetluskulu hüvitamise, samuti kogu apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule KrMS § 310 lg-s 4 ette nähtud kohtukoosseisus.
4.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
5.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Osaühingu Metallimehed kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.
kasuks
välja
450 eurot
1-24-2367
7.Jätta Riigikohtu 22. oktoobri 2025. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu 178 eurot 56 senti menetluskuluna riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Madis Pertsel anti kohtu alla lühimenetluses. Teda süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi. KarS § 203 lg 1 järgi süüdistatakse M. Pertselit selles, et ta pani 2022. a detsembris põlema Osaühingu Metallimehed (edaspidi OMM) hoone, süüdates selle kõrval asuvad euroalused. Selle tagajärjel muutus hoone kasutuskõlbmatuks ja kannatanule tekkis kahju enam kui 40 000 eurot. Tsiviilhagi
2.Kannatanu OMM esitas tsiviilhagi, paludes hüvitada hoone süütamisega tekitatud otsese varalise kahju ning saamata jäänud tulu kokku summas 62 527 eurot 26 senti. Sellest 3212 eurot 26 senti moodustab põlenud hoones asunud kaupade kahjustamise kulu, 315 eurot aia taastamiskulu ning 59 000 eurot saamata jäänud tulu, kuna kannatanu ei saanud pärast põlengut hoonet kasutada ega äritegevusega jätkata. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus tunnistas M. Pertseli 19. septembril 2024 lühimenetluses süüdi ja karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi. Süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Lisaks rahuldas kohus seitsme kannatanu tsiviilhagi, sh OMM-i hagi. KarS § 203 lg 1 järgi tunnistas kohus M. Pertseli süüdi selles, et ta süütas OMM-i hoone kõrval euroalused. Selle tõttu süttis ka kannatanu hoone, mis muutus kasutuskõlbmatuks. M. Pertseli eesmärk oli euroalused süüdata ning see tal ka õnnestus. Küll aga ei olnud tema eesmärk hoone süütamine. Samas pidi süüdistatav hoone seina ääres euroaluseid põlema pannes vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel süttib ka hoone. Apellatsioon ja ringkonnakohtu otsus
4.Apellatsiooni esitas M. Pertseli kaitsja, kes vaidlustas üksnes OMM-i tsiviilhagi rahuldamise, paludes jätta hagi rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. veebruaril 2025 maakohtu otsuse osas, millega süüdistatav tunnistati KarS § 203 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati, ning osas, millega süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus ning see jäeti tingimisi täitmisele pööramata, samuti OMM-i tsiviilhagi rahuldamise, menetluskulu hüvitamise ja asitõendite osas. KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistust ja OMM-i tsiviilhagi ning nendega seotud menetluskulu, samuti asitõendeid puudutavas osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Ülejäänud kuritegude eest mõistis kohus süüdistatavale uue liitkaristuse, jättes selle KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Samuti muutis ringkonnakohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda.
6.Apellatsioonikohtu hinnangul eksis maakohus tsiviilhagi lahendades materiaalõiguse vastu, jättes hindamata, kas OMM-i nõuete rahuldamise eeldused on täidetud. Kuna maakohus rikkus ka selgitamiskohustust, ei saanud pooled kannatanu nõude eelduseks olevate asjaolude kohta tõendeid esitada ja need asjaolud ei ole välja selgitatud. Seega ei saa ringkonnakohus jätta hagi rahuldamata. Maakohus eksis kahju suuruse tõendatuks lugemisel. Tõendamata on nii kannatanu majandustegevuse 2(7)
1-24-2367 seiskumine, saamata jäänud tulu kui ka kaupade rikkumisega tekitatud otsene varaline kahju. Süüdistatav ei hilinenud vastuväidete esitamisega OMM-i hagile ega võtnud selle aluseks olevaid asjaolusid omaks.
7.Kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus rikkus selgitamiskohustust sedavõrd ulatuslikult, et sisuliselt peaks ringkonnakohus tsiviilhagi osas läbi viima uue menetluse. Asja arutatakse lühimenetluses. Selgitamiskohustusega võib kaasneda vajadus anda kannatanule võimalus esitada nõude lahendamise seisukohalt olulise asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Lühimenetluses ei ole see kohtus võimalik. Kui kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tagastama kriminaaltoimiku kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile. See õigus on üksnes maakohtul. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka M. Pertseli süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 lg 1 järgi, sest lühimenetluses ei ole võimalik tagastada asja maakohtule üksnes tsiviilhagi arutamiseks. Vastasel korral tuleks maakohtul juhul, kui ta leiab, et kriminaalasja materjalidest ei piisa tsiviilhagi lahendamiseks, jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. See võiks kahjustada kannatanu õigusi.
8.Asja uuel arutamisel peab maakohus selgitama pooltele kahjunõuete õiguslikke eeldusi ja tõendamiskoormist, samuti tegema kindlaks, milliste kannatanu väidetud asjaoludega süüdistatav nõustub ning millistega mitte. Kui asja uuel arutamisel selgub, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja esitada täiendavaid tõendeid, tuleb maakohtul kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile. Võimalik on seegi, et ringkonnakohtu õiguslike selgituste tõttu soovib kannatanu hagist (osaliselt) loobuda või selle tagasi võtta. Samuti on võimalik, et lisatõendite esitamine ei osutu vajalikuks, sest süüdistatav võtab mõne asjaolu omaks või sõlmivad pooled kompromissi, mis võimaldab lahendada asja toimikut prokuratuurile tagastamata.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
Kassatsioon
9.Kannatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse mh süüdistatava süüküsimuses, milles seda keegi ei vaidlustanud ja milles otsus oli seega jõustunud. Ringkonnakohus heitis maakohtule ekslikult ette selgitamiskohustuse rikkumist ja pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ning lühimenetluse põhimõtteid eirates lubatavaks uute väidete esitamist kohtuvaidluses. Lühimenetluses ei ole kohtul tsiviilhagi osas selgitamiskohustust, sest pooled ei saa kohtus esitada tõendeid, mida kriminaaltoimikus pole. Süüdistatav ega kaitsja ei vaidlustanud enne kohtuvaidlust maakohtus tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid. Järelikult tuleb need asjaolud lugeda TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks ja seega ei vaja need sama paragrahvi teise lõike kohaselt tõendamist. Maakohus rahuldas OMM-i tsiviilhagi õigesti. Kassatsioonivastused
10.Kaitsja palub jätta kassatsiooni rahuldamata, kuna kassaator ei arvesta kriminaalmenetluse ja lühimenetluse eripära. Kriminaalmenetluses on kohtuvaidlusel oluline roll ning selle käigus võib esitada uusi vastuväiteid tsiviilhagi kohta. Samuti tohtis ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse ka süüküsimuses ning kohtu selgitamiskohustus ei olnud piiratud.
11.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samas võiks Riigikohus kaaluda, kas ringkonnakohus ei oleks siiski saanud kriminaalasja ise lahendada või kas mõistlikum poleks olnud teha süüküsimuses osaotsus ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks üksnes OMMi tsiviilhagi osas. 3(7)
1-24-2367 Asja üleandmine Riigikohtus
12.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis kriminaalasja KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
(I) Maakohtu otsuse tühistamine süüküsimuses
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtul ei olnud alust tühistada maakohtu otsust süüdistatava süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 lg 1 järgi ega seega ka liitkaristust ja otsustust selle tingimisi kohaldamata jätmise kohta.
14.Maakohtu otsuse apelleeris kaitsja, kes vaidlustas üksnes OMM-i tsiviilhagi rahuldamise. Ringkonnakohus – tuvastamata ühtegi viga süüküsimuse lahendamisel – tühistas maakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamises ja lisaks ka osas, millega süüdistatav tunnistati süüdi selles kuriteos, millega OMM-i hagi on seotud. Seda põhjendusega, et OMM-i tsiviilhagi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule, kuid lühimenetluses ei saa kriminaalasja tagastada maakohtule üksnes tsiviilhagi osas.
15.Ringkonnakohus tugines Riigikohtu 3. oktoobri 2016. a otsusele asjas nr 3-1-1-67-16. Osutatud asjas tühistas Riigikohus lühimenetluses tehtud kohtuotsused ka süüküsimuses, ehkki otsuste tühistamise tingis kohtute eksimus hagi menetlemisel ja ka kassatsioonis vaidlustati üksnes tsiviilhagi rahuldamist. Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis leiab, et seda õiguskäsitlust tuleb muuta.
16.Ringkonnakohtu pädevuse kohtulahendi tegemisel näeb ette KrMS § 337. Selles eristatakse esimese astme kohtu otsuse täielikku ja osalist tühistamist (KrMS § 337 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2). Üldjuhul saab ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada vaid osas, mille juures on sedastatav mõni KrMS §-s 338 loetletud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus. Ringkonnakohtul ei ole tavaliselt õigus tühistada maakohtu otsust osas, mida apellatsioonimenetluses tuvastatud rikkumine ei mõjuta. Erandiks võib mõnikord olla kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamine (KrMS § 337 lg 2 p 3, vt lähemalt RKKK 01.07.2013, 3-1-2-4-12, p 40). Üld- ega lühimenetluses ei anna aga maakohtu eksimus, mis puudutab vaid tsiviilhagi lahendamist, alust tühistada esimese astme kohtu otsust ka süüküsimuses, kui otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud.
17.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus rikkus süüdistatavat KarS § 203 lg 1 järgi süüdi tunnistades ja karistades kriminaalmenetlusõigust või kohaldas vääralt materiaalõigust. Seega puudus apellatsioonikohtul KrMS §-de 337 ja 338 kohaselt pädevus maakohtu otsust ses osas tühistada. Lisaks väljus teise astme kohus apellatsiooni piiridest (KrMS § 331 lg 2), sest kaitsja ei vaidlustanud süüdistatava süüditunnistamist ja ringkonnakohus ei tuvastanud ka KrMS § 340 lg 1 järgset apellatsiooni piiridest väljumise alust.
18.Neil põhjustel ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ning jõustab maakohtu otsuse osas, mis puudutab süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist KarS § 203 lg 1 järgi, samuti talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust, selle vähendamist KrMS § 238 lg 2 alusel, KarS § 68 lg 1 alusel kandmisele kuuluva karistuse kindlaksmääramist, karistuse KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata jätmist, süüdistatavalt enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks riigi kasuks hüvitise väljamõistmist ja asitõendeid.
4(7)
1-24-2367 (II) Tsiviilhagi lahendamine
19.Erinevalt kassaatorist nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et OMM-i tsiviilhagi lahendades kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ega hinnanud sisuliselt, kas haginõude rahuldamise eeldused on täidetud. Maakohus ei tuvastanud nõutaval viisil ka saamata jäänud tulu ega seda, kas ja millise kahju tekitas süüdistatav kannatanu kaupade rikkumisega. Ühtlasi kummutas ringkonnakohus õigesti kannatanu argumendi, et süüdistatav ja kaitsja hilinesid tsiviilhagi aluseks olevate faktiväidete vaidlustamisega ning seetõttu tuleb need asjaolud lugeda omaksvõetuks (vt ka RKKK 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 21). Apellatsioonikohtul oli õigus selleski, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse. KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel kolleegium ringkonnakohtu põhjendusi nendes küsimustes ei korda.
20.KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt eeldab lühimenetluse kohaldamine muu hulgas seda, et kriminaaltoimiku materjalid oleksid piisavad, lahendamaks kriminaalasja lühimenetluses. KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt hõlmab kriminaalasja lahendamine ka tsiviilhagi lahendamist. Seega peab kriminaaltoimik olema lühimenetluses piisav mh tsiviilhagi lahendamiseks. Kui maakohus tuvastab, et toimikust puudub tsiviilhagi lahendamiseks oluline tõendusteave, tuleb tal kriminaaltoimik kas poole taotlusel või omal algatusel KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile tagastada (vt ka RKKK 06.02.2014, 3-1-1-1-14, p 20 ja 23.09.2021, 1-20-2438/33, p 38).
21.Tsiviilhagi lahendamisel peab kohus järgima tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud selgitamiskohustust (RKKK 30.11.2020, 1-20-1975/28, p 35). See nõue kehtib ka lühimenetluses (viidatud 1-20-2438/33, p 37). Selgitamiskohustusega võib kaasneda vajadus anda pooltele võimalus esitada nõude lahendamise seisukohalt olulise vaidlusaluse asjaolu kohta lisatõendeid, mis lühimenetluses tähendab üldjuhul kohtu kohustust tagastada kriminaaltoimik KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile (vt ka viidatud 1-20-2438/33, p 38). Seega ei tohi maakohus teha lühimenetluses kohtuotsust niisuguse kriminaaltoimiku põhjal, mille puhul ta ei ole nõuetekohaselt – sh selgitamiskohustust järgides – kindlaks teinud, et selle sisu on piisav ka tsiviilhagi lahendamiseks.
22.Maakohtu viga, mis seisneb selles, et ta jättis lühimenetluses tsiviilhagi menetledes selgitamiskohustuse täitmata ja hagi lahendamiseks ebapiisava kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata, ei tohi võtta kannatanult õigust enda nõude läbivaatamisele kriminaalmenetluses (KrMS § 38 lg 1 p 2 ja § 381 lg 1).
23.Kui maakohus lahendab lühimenetluses süüküsimuse veatult, ent teeb kohtuotsuse sellise kriminaaltoimiku põhjal, mille materjalidest ei piisa tsiviilhagi lahendamiseks, kaob võimalus koguda haginõude kohta lisatõendeid kriminaaltoimikut prokuratuurile tagastades. Kuna süüküsimuses tehtud kohtu seaduslikku otsustust ei saa edasikaebemenetluses tühistada (vt otsuse I osa), puudutaks kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine üksnes tsiviilhagi. Samas oleks niisugune otsustus kannatanu nõude lahendamise aspektist eesmärgipäratu, sest prokuratuuril ei ole õiguslikku võimalust saata kriminaalasja uuesti kohtusse üksnes tsiviilhagi lahendamiseks. Eelmises punktis märgitud põhjusel ei pea kolleegium kõnesolevas olukorras aga õigeks jätta tsiviilhagi analoogia korras läbi vaatamata (vrd viidatud 1-17-2291/43, p 25).
24.Seetõttu asub kolleegium järgmisele seisukohale. Peaks ringkonnakohus lühimenetluses leidma, et ta saab süüküsimuses teha otsuse kriminaalasja maakohtule tagastamata, kuid tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, tuleb üldjuhul kohaldada KrMS § 310 lg-t 3. Selleks peab ringkonnakohus määrama, et tsiviilhagi lahendatakse eraldi otsusega, tegema osaotsuse süüküsimuses (ja ka näiteks teiste tsiviilhagide kohta, kui nende lahendamiseks pole lisatõendeid tarvis) ning jätkama KrMS § 310 lg 4 kohaselt tsiviilhagi menetlemist pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist. Õigeksmõistva otsuse korral jääb tsiviilhagi läbi vaatamata (KrMS § 310 lg 2). Tsiviilhagi eraldamise 5(7)
1-24-2367 võib ringkonnakohus otsustada kas enne osaotsuse tegemist määrusega või osaotsuses (vt ka RKKK 20.05.2022, 1-20-1599/54).
25.KrMS § 310 lg 4 ei sätesta, millises menetlusliigis tuleb pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist tsiviilhagi lahendamist jätkata. Riigikohus on varem märkinud, et tsiviilhagi menetlemine jätkub samas menetlusliigis, milles kriminaalasi oli siis, kui kohus tegi otsustuse (määruse) lahendada tsiviilnõue eraldi (viidatud 1-17-2291/43, p 20). Kolleegium leiab, et olenemata sellest, mis menetlusliigis oli kriminaalasi tsiviilhagi eraldamise ajal, tuleb pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist tsiviilhagi menetleda kriminaalmenetluse seadustiku 10. peatükis sätestatud korras, arvestades KrMS § 310 lg 5 järgseid erisusi. Eelmärgitu kehtib ka siis, kui süüdistatav anti kohtu alla lühimenetluses või kui osaotsus tehti alles kaebemenetluses. Kohus saab üldmenetluses täita selgitamiskohustuse ja anda pooltele vajaduse korral võimaluse esitada lisatõendeid kannatanu haginõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kuna tsiviilhagi menetluse jätkudes on osaotsus jõustunud, langeb ära ka oht, et uued tõendid võiksid hakata mõjutama süüküsimuse lahendust (vrd RKKK 13.11.2015, 3-1-1-90-15, p 20).
26.Eelnevat arvestades ei pea kolleegium menetletavas asjas põhjendatuks ringkonnakohtu otsustust saata kriminaalasi selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu uueks arutamiseks maakohtule. Kohtuasja tagastamine maakohtule selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on võimalik vaid erandjuhul (RKKK 16.06.2025, 1-21-3063/252, p 22; RKTK 31.10.2018, 2-15-1663/127, p 13 ja 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Üldjuhul peab ringkonnakohus ise täitma selgitamiskohustust, vajadusel võimaldama uute tõendite esitamist ning seejärel tsiviilhagi lahendama (RKEK 22.02.2013, 3-1-1-106-12, p-d 60–62; RKTK 27.09.2017, 2-15-9288/60, p 25.3; viidatud 1-19-6307/59, p-d 66– 67). Ringkonnakohus võib teha pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid ka apellatsioonimenetluses ning sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist (RKTK 11.04.2018, 2-15-8191/82, p 11). Praeguses asjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid OMM-i tsiviilhagi maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Seetõttu käsitab kolleegium seda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
27.Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium kasseeritud kohtuotsuse ka osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse OMM-i tsiviilhagi rahuldamise ja selle hagiga seotud OMM-i menetluskulu hüvitamise kohta, ning saadab kriminaalasja ses osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kuna I osas toodud põhjustel jõustab kolleegium süüküsimuses maakohtu otsuse, on käesolev otsus õiguslikult toimelt samaväärne KrMS § 310 lg-s 3 nimetatud osaotsusega (vt ka RKKK 14.04.2010, 3-1-1-3-10, p 41). Seega saab ringkonnakohus jätkata OMM-i tsiviilhagi menetlemist KrMS § 310 lg 4 kohaselt, s.o üldmenetluses, arvestades KrMS § 310 lg-s 5 sätestatud erisusi.
28.Kannatanul enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitamine oleneb KrMS § 182 kohaselt sellest, milline otsustus tema hagi kohta tehakse. Kaitsjale enne apellatsioonimenetlust makstud riigi õigusabi tasu puhul ei ole kaitsja ise ega kohtud eristanud seda osa tasust, mis maksti seoses OMM-i tsiviilhagi lahendamisega ja mille menetluskuluna hüvitamise üle tuleks seega otsustada KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel (vt lähemalt RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 105). Samas on OMM-i tsiviilhagiga seotud süüdistuse (KarS § 203 lg 1) menetlemise tõttu enne apellatsioonimenetlust määratud riigi õigusabi tasu suurus ringkonnakohtu hinnangul kokku 852 eurot 4 senti. Sellest pool jääb maakohtu otsuse kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Nendel asjaoludel ei loe kolleegium tsiviilhagiga seotud kulu eristamata jätmist menetletavas asjas oluliseks rikkumiseks. Seega olenemata edasises menetluses tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest, tuleb süüdistataval hüvitada menetluskuluna riigile kogu see riigi õigusabi tasu summa (710 eurot 4 senti), mille maakohus temalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistis.
6(7)
1-24-2367
29.Asja uuel arutamisel OMM-i tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest oleneb ka apellatsioonimenetluse kulu hüvitamine. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsustuse OMM-i tsiviilhagi rahuldamise kohta muutmata, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel süüdistatava kanda. Kui aga ringkonnakohus peaks tegema OMM-i tsiviilhagi kohta maakohtust erineva otsustuse, kannab menetluskulu riik (KrMS § 185 lg 1). Olenemata eesseisva menetluse tulemusest, ei saa süüdistatava kanda jätta seda osa apellatsioonimenetluse kulust, mis on tingitud asjaolust, et kriminaalasi tuli saata teise astme kohtule uueks arutamiseks (RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 91). (III) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu
30.Eespool märgitud põhjustel ja ulatuses tühistab kolleegium KrMS § 361 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning § 362 p-st 2 juhindudes osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsuse. Kolleegium teeb osaliselt ise uue otsuse, jõustades osaliselt ringkonnakohtus tühistatud maakohtu otsuse, ja osaliselt saadab kohtuasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. KrMS § 310 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb ringkonnakohtul asja arutada samas kohtukoosseisus, välja arvatud juhul, kui ringkonnakohtu esimees määrab teisiti. Kannatanu kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
31.OMM esitas Riigikohtule taotluse hüvitada kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu 549 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arve kohaselt kulus esindajal õigusteenuse osutamiseks 4 tundi 30 minutit, mida kolleegium peab põhjendatuks. Teenuse tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Kuna aga OMM on käibemaksukohustuslane ega ole kinnitanud, et tal pole võimalik õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata, on taotlus käibemaksu osas alusetu (RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 18). Seega tuleb riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel kannatanu kasuks välja mõista 450 eurot.
32.Riigikohtu 22. oktoobri 2025. a määrusega määrati M. Pertselile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178 eurot 56 senti. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb nimetatud menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.