Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

le, et kuna viimane Eesti mitteresidendina ei saa äriühingut asutada, võib ta seda ise teha. 01.04.2015 asutas kostja I äriühingu JK & Co OÜ (hageja) märkides hageja ainuosanikuna ennast ja valides hageja juhatusse enda ja endaga seotud isiku CC. Seejärel andis kostja I hageja osaluse YY-le ning lisas viimase ka juhatusse. 14.04.2015 sõlmiti hageja, ainuosaniku ja Brave Capital OÜ (kostja II) vahel juhtimisteenuse leping, mille p-i 2.2 järgi kohustus kostja II juhtima ja korraldama hageja igapäevast majandustegevust. Lepingu p-ga 2.1 kohustus kostja II otsima Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides võimalusi investeerimiseks: a) kinnisvarasse ja kinnisvara omavatesse äriühingutesse; b) äriühingute aktsiatesse – sh börsivälistesse ja börsil noteeritud äriühingutesse; c) muudesse raha- ja kapitalituru instrumentidesse. Lepingu p-i 2.7 järgi kohustus kostja II organiseerima hageja juhtimise enda parimal ettenägemisel suurima võimaliku kasumiga võttes vaid mõistlikke riske. Kostja I kandis 22.04.2015 hageja ainuosaniku nõusolekuta hageja arvelduskontolt endaga seotud äriühingule Amplion Enterprises OÜ-le (edaspidi võlgnik) 900 000 eurot. 30.04.2015 kandis kostja I võlgniku kontolt 900 000 eurot hageja arvelduskontole tagasi. Kostja I kandis 04.05.2015 taas hageja ainuosaniku nõusolekuta hageja arvelduskontolt võlgnikule kõigepealt 900 000 eurot ning lisaks veel 20 000 eurot, märkides mõlema makse selgitusse „LAEN“. Eelnevalt kirjeldatud ülekannete ilmnemisel maksis 2015. a. oktoobris võlgnik 100 000 eurot hageja arvelduskontole tagasi. Kostja I kinnitas, et olukorra lahendamiseks saab seada võlgnikule kuuluvatele kinnistutele hüpoteek ning et vastavate kinnistute väärtus katab võlgnetava summa. 16.11.2015 sõlmitigi laenuleping ning notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Laenulepingu tagatiseks seati hageja kasuks hüpoteek summas 800 000 eurot (koormati kokku 33 võlgnikule kuuluvat kinnistut). Laenulepingu kohaselt pidi võlgnik tegema alates 01.01.2016 hageja arvelduskontole igakuised makseid summas 15 000 eurot. 2016. a. oktoobris maksed lõppesid. Selleks hetkeks oli võlgnik tasunud hagejale 173 000 eurot. Võlgnik võõrandas 12.10.2016 OÜle Puit neli hüpoteegiga koormatud kinnistut. Kostja I andis hageja juhatuse liikmena nõusoleku kinnistute hüpoteegi alt vabastamiseks, omamata selleks hageja ainuosaniku nõusolekut. Kinnistute müügist saadud ostusumma arvelt hageja nõudeid ei vähendatud. Hageja sai teadlikuks, et allesjäänud hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtus on kõigest 90 000 - 110 000 eurot, mistõttu on laenulepingust tulenevad hageja nõuded kostja I vastu tagatud vaid 11,7% ulatuses. Hageja ainuosanik võttis 09.04.2018 vastu otsuse kutsuda hageja juhatusest tagasi kostja I ja CC. 10.04.2018 ütles hageja võlgnikuga sõlmitud laenulepingu üles. Harju Maakohtu menetluses on hageja hagi võlgniku vastu, millega hageja nõuab võlgnikult laenulepingu alusel laenujäägi 647 000 euro, intresside 105 470,51 euro, leppetrahvi 15 254,79 euro, viivise 11 118,91 euro, edasiulatuva viivise ja kahjuhüvitise 5381,10 euro tasumist (tsiviilasi nr 2-18-5596). Viidatud tsiviilasjas on võlgniku kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid. Hageja palub käesolevas asjas mõista kostjatelt solidaarselt välja 407 000 eurot. Käesolevas asjas käsitleb hageja kahjuna seda osa tema kogukahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus võlgniku vastu on kahjuna nõutavast summast väiksem: algselt võlgnikule üle kantud summast 920 000 eurot on hagejale endiselt tagasi maksmata 647 000 eurot. Kui lahutada sellest hüpoteegiga ja kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute ekspertarvamuse järgne väärtus 240 000 eurot (tl 25-64, I kd), on jäägiks 407 000 eurot. Võlgnikul puudub majandustegevus ning võlgnik on maksejõuetu, võlgniku aisaks varaks on kinnistud, millele on seatud hüpoteegid. Hageja on seisukohal, et 407 000 eurot ei ole tal võimalik võlgniku käest tagasi saada ning

vastavas summas on tal tekkinud kahju. Lisaks nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhinõudelt perioodi 04.05.2015-17.05.2018 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel viivist 99 164,99 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

materiaalõiguslik alus ning kohtu hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumine kirjeldatud viisil võimalik ning õiguskaitsevajadus puudub.

on osaliselt või täielikult väärtusetud (RKeKo nr 3-1-1-106-12, p 57). Käesoleval juhul väidabki hageja, et tema nõue võlgniku vastu on väärtusetu summas 407 000 eurot ning on selgitanud summa kujunemist (hageja on lahutanud tsiviilasjas nr 2-18-5596 nõutavast summast, 647 000 eurost, hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistute ekspertarvamuse järgse väärtuse, mis on 240 000 eurot). See, kas sellises summas on hageja nõue võlgniku vastu ka tegelikult väärtusetu, tuleb välja selgitada juba menetluse käigus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.