lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6836/12

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6836/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1700
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 4, 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-6836/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja26.06.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6836

Tsiviilasi

XX hagi LL ja KK vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.06.2018 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

LL ja KK määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass Kostja I: LL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II: KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Liivi Tuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 26.06.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta solidaarselt LL ja KK kanda.
3.Rahuldada XX avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
Määrata kindlaks ning mõista LL-lt ja KK-lt solidaarselt XX kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 210 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja poolte seisukohad

1.XX (hageja) esitas 13.05.2018 Pärnu Maakohtule hagi LL (kostja I) ja KK (kostja II) vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostjad ja AS Eesti Krediidipank (praeguse nimega Coop Pank AS) 29.12.2011 ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel seati AS Eesti Krediidipank kasuks 85 800 euro suurune ühishüpoteek muuhulgas hageja omandis olevale kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). Hüpoteegiga olid tagatud nõuded kostjate vastu. Coop Pank AS võttis 14.03.2018 vastu otsuse vabastada ühishüpoteegi alt hagejale kuuluv kinnistu. Samal päeval olid kostjad kutsutud notar Gerda Pitk büroosse ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kuid kostjad keeldusid notari juurde tulemast. Hagejale teadaolevalt võttis kostjatega hilisemalt ühendust veel Coop Pank AS esindaja, kuid kostjad ei nõustunud notarisse ilmuma. Kuivõrd kostjad ei ole enda nõusolekut ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks andnud, siis oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ning taotlema kohtult kostjate tahteavaldust asendava kohtuotsuse tegemist hageja kinnistut koormava ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks.
3.13.05.2018 seisukohas leidsid kostjad, et nende vastu esitati hagi kohtule alusetult, sest nemad ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ja nad on valmis koheselt sõlmima ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Kostjad võtsid hagi kohe õigeks ja asusid seisukohale, et tekkinud probleem ühishüpoteegi kustutamise küsimuses oleks tulnud lahendada kohtuväliselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu määrus

4.Pärnu Maakohtu 26.06.2018 määrusega võeti vastu hagist loobumine ja lõpetati asja menetlus (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Maakohus määras, et hagejale tuleb

tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 930 eurot.

5.Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda (TsMS § 168 lg 4), kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostjad on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
6.Pooled on sõlminud menetluse ajal, s.o 14.05.2018, Kuressaare notar Gerda Pitk juures ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Kohtuväliselt kõnealust kokkulepet ja asjaõiguslepingut sõlmida ei õnnestunud. Seega oli hagejal õigus esitada nõue kostjate vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks.
7.Kostjad ei andnud nõusolekut hageja kinnistut koormava ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks enne kohtusse pöördumist. Kostjate hagivastusele lisatud ekirjavahetusest (tl 57) nähtub, et 13.03.2018 saatis Coop Pank AS tutvumiseks kostjatele kokkuleppe, millele kostjad vastasid 14.03.2018, et nad loobuvad kokkuleppest. 14.03.2018 kostjad notarisse ei ilmunud, 15.03.2018 on Coop Pank AS e-kirjaga saatnud kostjatele tutvumiseks uue kokkuleppe (lepingu) projekti (tl 58), kostjad ei ole 15.03.2018 e-kirjale kuni hagiavalduse menetlusse võtmiseni ja kostjatele väljastamiseni (ehk enam kui poolteise kuu jooksul) reageerinud. Seega pöördus hageja kohtu poole. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Coop Pank AS suhtles kostjatega ja kostjad teadsid hageja soovist hagejale kuuluv kinnistu koormatisest vabastada. Kostjad märgivad küll enda vastuses, et nad ootasid hüpoteegipidaja initsiatiivi, kuid jätavad tähelepanuta, et nad ise ei ole hüpoteegipidaja 15.03.2018 e-kirjale vastanud, samas kui pidasid vastamist vajalikuks keeldumise näol 13.03.2018 e-kirjale.
8.Kohus nõustus hagejaga, et kostjad hakkasid aktiivselt otsima kohtuvälist lahendust alles pärast hagiavalduse esitamisest teada saamist ning lepingulise esindajaga konsulteerimist. Hageja väitel (mida kostjad ei ole vaidlustanud) võtsid kostjad alles pärast lepingulise esindajaga konsulteerimist Coop Pank AS-ga ühendust ning teatasid, et nad soovivad sõlmida ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkulepet.
9.Kohtu hinnangul põhjustasid käesoleva kohtuvaidluse kostjad oma tegevusetusega ning 14.05.2018 notaris sõlmitud ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkulepe ja asjaõigusleping vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Eelneva alusel on tegemist menetlusliku olukorraga, mis ei vasta mitte TsMS § 168 lg 6, vaid § 168 lg 4 tunnustele ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
10.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 780 eurot. Hageja poolt kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on selgitanud välja vajalikud asjaolud, kogunud teavet ja koostanud hagiavalduse, samuti tutvunud kostjate vastusega ja koostanud hagist loobumise taotluse, milleks on kulunud kokku 6,5 h, hinnaga 120 eurot tund (koos käibemaksuga). Tegemist on selgelt põhjendatud, vajalike ja mõistlike kuludega. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 kuulub menetluskuludelt tasumisele ka viivis. Määruskaebus
11.Kostjad paluvad tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulud. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.
12.Kostjad võtsid hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tekkinud probleem ühishüpoteegi osalise kustutamise küsimuses oleks tulnud lahendada kohtuväliselt. Hageja oleks enne hagi esitamist pidanud välja selgitama kostjate seisukoha. Maakohus

on ekslikult leidnud, et kostjad keeldusid ühishüpoteegi osalisest kustutamiseks enne kohtusse pöördumist. Kostjad ei vaielnud vastu hageja soovile kustutada ühishüpoteek, vaid Coop Panga AS soovile tõsta ühishüpoteegi osalise kustutamise varjus laenuintressi. Kostjad ei vastuta selle eest, et Coop Pank AS ei selgitanud hagejale, et 14.03.2018 jäi leping sõlmimata vaid seetõttu, et kostjad ei olnud nõus Coop Pank AS poolse käitumisega. Hageja ei ole selgitanud välja, mis põhjusel jäi 14.03.2018 leping sõlmimata. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja tegevusetuse.

13.Juhul, kui kohus asub teistsugusele seisukohale, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi poolte endi kanda. Menetluse edasine käik
14.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
17.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
18.Maakohus on jätnud õigustatult menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus nõustub, et käesoleva juhul puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks, kuivõrd kostjad on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostjad ei ilmunud 14.03.2018 notarisse, kuna nad ei olnud nõus Coop Pank AS 13.03.2018 laenulepingu muutmise kokkuleppega. 15.03.2018 on Coop Pank AS e-kirjaga saatnud kostjatele tutvumiseks uue kokkuleppe, millele kostjad ei vastanud, kuigi teadsid hageja soovist hüpoteegist vabaneda. Seetõttu on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et hageja oleks pidanud enne hagiavalduse kohtusse esitamist pöörduma kostjate poole. Arvestades, et kostjad vastasid laenulepingu muutmise kokkuleppele 14.03.2018 ühemõtteliselt, et nad loobuvad kokkuleppest ja uuele ettepanekule, milles kostjate soove intressi osas oli arvesse võetud, enam ei vastanud, andsid nad oma tegevusetusega aluse hagi esitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotus. Kuivõrd kaebajad on määruskaebuses esitanud vastuväiteid vaid maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotusele (rahalise suuruse osas ei ole kaebajad vastuväiteid esitanud), siis määrab kolleegium menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud solidaarselt kaebajate kanda (TsMS § 171 lg 1).
20.TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
21.24.10.2018 on hageja esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja teostatud menetlustoiminguteks on: 1) kohtumääruse ja määruskaebusega tutvumine – 0,5 h; 2) määruskaebusele vastuse koostamine – 1 h ja 15 min. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 1,75 h ulatuses, tunnihinnaga 120 (sh käibemaks), kokku 210 eurot. Hageja palus märkida et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda ka viivist. Hageja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohuslane.
22.Kostjate lepinguline esindaja Liivi Tuus on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud 24.10.2018, kuid vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
23.Ringkonnakohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tehtud toimingud mahus 1,75 h on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) võib pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Vastavalt hageja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja