2-16-18268/25 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.Kohtu hinnangul ei saanud hagis toodud asjaoludel kinnisasja kostjale mitterahalise sissemaksega üleandmine iseenesest kahjustada Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase AS-i Severi Holding võlausaldajate huve. Nimelt on hageja välja toonud, et mitterahalise sissemakse vastu sai AS Severi Holding kostja ainuosanikuks. Seega AS-i Severi Holding majanduslik seisund tehinguga ei saanud halveneda, kuivõrd kinnisasja väärtus, millest hageja ilma jäi, kajastus nüüd kostja osa väärtuses, mis kuulus samuti AS-le Severi Holding (vt ka Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p-d 18-19). Samuti ei saanud kinnisasja üleandmine tingida AS-i Severi Holding majandustegevuse lõppemise tõttu võlausaldajate kahjustamist, kuna kinnisasjal majandustegevuse jätkamine oli võimalik kostja kaudu, millest saadava kasu sai AS Severi Holding samuti kostja osa väärtuse tõusu kaudu endale. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus saadud vastusooritus, st 100%-line osalus kostjas, mille ainus vara oli kinnisasi, oleks võrreldes kinnisasja endaga oluliselt vähemlikviidne (vt Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 21). Kohus märgib, et iseenesest võis hagiavalduses toodud asjaoludel AS-i Severi Holding võlausaldajaid kahjustada tema järgnev tehing, millega osalus kostjas võõrandati seotud isikutele. Samas ei ole hageja vaatamata sellele, et kohus talle seda võimalust selgitas, soovinud esitada hagi kostja osade võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. Hageja on olnud seisukohal, et kostja osade võõrandamise tehingud olid seotud praeguses asjas vaidlustatud tehinguga, mistõttu kahjustas ka kinnisasja kostjale mitterahalise sissemaksena üleandmine võlausaldajaid. Hageja on seega tuletanud 29. aprilli 2009. a lepingute kahjulikkuse sellele järgnenud tehingute kahjulikkusest. Riigikohus on aga analoogses asjas leidnud, et võlausaldajate huve peab kahjustama see tehing, mille tagasivõitmist nõutakse (Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 20). Kohus nõustub nimetatud Riigikohtu seisukohaga, mistõttu ei saa kinnisasja kostjale üleandmise tehingu kahjulikkus tuleneda sellest, et hiljem sõlmitud lepingud on olnud võlausaldajate huvisid kahjustavad.

menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes on taotluse, esitanud. Kostja on esitanud taotluse kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kohus on jätnud selle 22. jaanuari 2018. a määrusega rahuldamata. Kohus on leidnud, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud. Samas on kohus jätnud tagatise siiski nõudmata, kuna ei ole pidanud tagatise nõudmist hageja suhtes õiglaseks. Kostja taotlus ei ole seega olnud ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades eeltoodut ning seda, et hagi jäi perspektiivikuse tõttu lõpuks ikkagi läbivaatamata, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta tagatise taotlusega seotud kulusid TsMS § 169 lg 3 alusel kostja enda kanda. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 168 lg 2 alusel tervikuna hageja kanda. Pooled on vaielnud selle üle, kas hageja võib nõuda tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, ning selle üle, kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Arvestades vaidluse all olnud asjaolusid ning õiguslikku olukorda, on olnud tegemist võrdlemisi keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud asjaolude, taotluste ning tõendite mahtu, ei ole vaidlus siiski olnud keskmisest mahukam. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja poolt hagile vastuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kostja on esitanud kolm korda taotluse kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kohus on jätnud esimese neist rahuldamata. Kostja on esitanud teise taotluse pärast esimese rahuldamata jätmist ja kolmanda enne teise lahendamist. Kohus leiab, et taotluse esitamine selleks, et hageja annaks kostja tulevaste menetluskulude katteks tagatise, ei ole õiguslikult keerukas ega töömahukas. Põhjendatuks ei saa pidada sellise taotluse esitamiseks oluliste kulutuste tegemist. Samuti pärast taotluse lahendamist uue taotluse esitamine on põhjendatud olukorras, kus taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud asjaolud võivad olla muutunud või ära langenud. Samas ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks samade asjaolude ja väidete korduvat esitamist. Esimese ja teise tagatise taotluste koostamisele kulunud aeg on seega kohtu hinnangul põhjendatud kolme tunni ulatuses. Enne taotluse lahendamist uue samasisulise taotluse esitamist ei saa aga pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kolmanda tagatise taotluse koostamisele kulunud aeg ei ole seega põhjendatud ega vajalik. Menetluse peatamise ja uuendamise taotlused on lühikesed ja lihtsad. Kostja vastus kohtunõudele oli lühike ning puudutas juba kostja poolt varasemalt läbitöötatud teemat. Menetluse peatamise ja uuendamise taotluse koostamisele, kohtunõude täitmisele ja selgituste andmisele kulunud aeg on seega põhjendatud nelja tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ega põhjendatud, kuivõrd menetlusosaline on võimeline esitama kohtule ise menetluskulude nimekirja (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14). Kostja esindaja ajakulu on seega põhjendatud 13 tunni 18 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta ületab kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat. Kohtu pikaajalisest praktikast nähtuvalt võib keskmiseks advokaadi tunnitasu määraks pidada ca 120 eurot ilma käibemaksuta. Seda kolmandiku võrra ületavat tunnitasu ei saa pidada põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks seega 120 eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud on kokku seega 1596 (120 *13,3) eurot. Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja menetluskulud 1596 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 teise lause kohaselt tuleb menetluskulu tasuda pankrotivara arvel. Lähtuvalt kostja taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4 tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik