lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-77-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-77-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1635
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 146 lg 1Menetluskulude kandjadTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (442)

lahend.ee
3-23-226/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.04.20262-20-1646/109Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20242-19-17710/102Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.20242-23-297/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.20233-22-1577/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.06.20232-21-10626/40Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.02.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sakala tn 22 // Tatari tn 8 korteriühistu80239436(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-77-14

Määruse kuupäev

Tartu, 11. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 hagi Skanska AS ja osaühingu CASSEL GRUPP vastu torustiku renoveerimiseks ja kahju hüvitamiseks. Osaühingu CASSEL GRUPP menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-30285

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 (registrikood 80239436), esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostja Skanska AS (registrikood 10012122) Kostja osaühing CASSEL GRUPP (registrikood 10621393), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Asja läbivaatamise kuupäev

13. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31. detsembri 2013. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
24.
TsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 694 lg 2Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamine
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-21-2371/22
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
23.01.2023
3-21-2860/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja13.04.2022
2-19-13963/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.04.2022
3-20-2182/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.03.2022
2-21-15846/22Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.03.2022
3-21-2275/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.12.2021
2-20-8442/47Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.2021
3-21-738/21Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.05.2021
2-20-5768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.2021
3-20-2006/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.04.2021
2-20-11886/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.04.2021
2-17-129000/70Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.2021
3-20-2386/60Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium04.03.2021
3-20-2386/49Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.01.2021
2-17-13849/67Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.01.2021
2-19-109359/39Viru Maakohus Narva kohtumaja18.12.2020
2-16-7090/114Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.12.2020
2-18-8890/48Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.12.2020
3-20-718/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.09.2020
2-16-5113/95Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2020
2-19-9029/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2020
2-19-2376/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2020
2-19-18826/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.05.2020
2-19-6615/28Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja22.05.2020
märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-30285 ja teha uus määrus, millega mõista korteriühistult Tatari 8/Sakala 22 osaühingu CASSEL GRUPP kasuks välja menetluskulu 3950 eurot.
2.Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada osaühingu CASSEL GRUPP menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2.2.Mõista korteriühistult Tatari 8/Sakala 22 osaühingu CASSEL GRUPP kasuks välja menetluskulu 3950 eurot.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada korteriühistut Tatari 8/Sakala 22 tasuma osaühingule CASSEL GRUPP viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Tagastada korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 määruskaebuselt 8. aprillil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümnend) eurot Advokaadibüroo Arvo Junti kontole nr EE251010022008924004 SEB Pangas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus jättis 26. juuni 2012. a otsusega rahuldamata korteriühistu Tatari 8/Sakala 22 (hageja) hagi Skanska AS (kostja I) ja osaühingu CASSEL GRUPP (kostja II) vastu ning hageja ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kolmandate isikute menetluskulud jäid otsusega nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. detsembri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust 11. märtsi 2013. a määrusega menetlusse ja kassatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.
2.Kostja II esitas 3. aprillil 2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palus määrata menetluskulude suuruseks 8268 eurot 90 senti (käibemaksuga) ning selle summa hagejalt välja mõista ja ühtlasi ka kuludelt seaduses sätestatud suuruses viivise. Kostja II lisas avaldusele kulunimekirja ja arved koos spetsifikatsioonidega.
3.Hageja vastuväitel ei vasta kostja II taotletud menetluskulud tegelikult tehtud tööle ja kulud oleksid põhjendatud 1/3 ulatuses.
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4100 eurot ning mõistis selle summa hagejalt kostja II kasuks välja. Kostja II esitas menetluskulude nõude tõendamiseks 12 arvet koos spetsifikatsioonidega. Kohus kontrollis kostja II kulude põhjendatust ja vajalikkust arvete kaupa ja tuvastas põhjendatud ajakulu kokku 41 tunni ulatuses ning arvestades tunnitasu määra 100 eurot tund, oli põhjendatud menetluskulude suuruseks 4100 eurot. Muu hulgas leidis maakohus, et kostja II arvel nr 1303025 märgitud õigusabikulu osutamiseks kulunud aeg 3 tundi 10 minutit on ülepaisutatud. Maakohus pidas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tund 30 minutit.
5.Hageja vaidlustas maakohtu määruse osaliselt ja palus vähendada väljamõistetavat menetluskulu 350 euro võrra. Hageja vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles maakohus pidas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund 30 minutit. Hageja hinnangul ei saa seda arvet arvestada, sest menetlus lõppes otsuse jõustumisega
11.märtsil 2013. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas kostja II 3. aprillil 2013. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praeguses asjas ei ole apellatsioonikohtu hinnangul maakohus kostja II esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja II esindaja töö mahtu ning mõistnud menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamise ja esitamise kulu 1 tunni 30 minuti ulatuses. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata üksnes menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Hageja palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega arvata menetluskuludest välja tervikuna arve nr 1303025 ning vähendada tasumisele kuuluvaid menetluskulusid 150 euro võrra. Riigikohus sedastas lahendis nr 3-2-1-18-11, et menetluskulude kindlaksmääramist saab menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega on menetluskulude väljamõistmine seotud põhilahendi jõustumisega ja menetluskulude väljamõistmist ei saa taotleda lahendi alusel, mis ei ole veel jõustunud, olgu see ka viivitamata täidetav. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud. Seega ei saa menetluskulusid enne kohtumääruse jõustumist kindlaks määrata. Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on see, et menetlus on lõppenud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust saab lugeda peamenetlusest sõltumatuks ja iseseisvaks hagita menetluseks. Seega saab menetluskuludeks lugeda põhimenetluse lõpuni ehk põhimenetluses otsuse jõustumiseni kantud kulusid. Sellel põhjusel ei saa menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvesse võtta arvet nr 1303025, kuna tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 mõttes.
8.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja esitamine on seotud tsiviilasjaga ning see oli vajalik selleks, et kostja II saaks oma menetluskulud hüvitatud. Praeguse vaidluse menetluskulud on täies ulatuses põhjustanud hageja ning oleks ebaõiglane, kui kostja II peaks ise kandma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus ning see on seotud jõustunud kohtuotsusega, millega määrati kindlaks menetluskulude kandja. Menetlusosalisel ei ole võimalik vältida menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist ja sellega seotud kulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sisu ja mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et menetlusosaline, kelle kasuks kohtulahend tehti, peab kandma mingisuguseid täiendavaid kulusid selleks, et saada menetluskulusid kandma kohustatud isikult oma menetluskulude eest hüvitist. Ringkonnakohus on õigesti viidanud, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata üksnes menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ühestki sättest ei tulene, et seaduse kohaselt ei hüvitata menetluskulude hüvitamise avalduse koostamise kulusid.

9.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja läbi vaadanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 3. septembril 2014 asja arutamise üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja hageja määruskaebus rahuldada. Uue määrusega rahuldab kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja II kasuks menetluskuludena välja 3950 eurot, vähendades arve nr 1303025 alusel kostja II nõutut 150 euro võrra.
11.Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal tuleb hüvitada kostja II menetluskuluna ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud. Hageja leiab, et selline kulu ei ole hüvitatav, kuna menetluskuludeks saab lugeda põhimenetluse lõpuni kantud kohtukulusid. Kostja II seevastu leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on seotud tsiviilasjaga ning vajalik selleks, et kostja II saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kohtud leidsid, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks oli 1 tund ja 30 minutit ning kuna kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli esitatud arvete alusel 100 eurot tunni eest, tuleb hagejal kostjale II hüvitada 150 eurot.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult pannud hagejale kohustuse hüvitada kostja II poolt

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud. Õige on kostja II väide vastuses määruskaebusele, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu on õige hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostja II esitatud arvel nr 1303025 kajastatud õigusabiteenuse eest tasutut.

13.Kolleegium leiab, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 3950 eurot, st 150 euro võrra vähem, kui kostja II seda taotles. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldab kolleegium osaliselt.
14.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 märgib kolleegium, et hageja peab kostjale II hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Riigikohtu määrus jõustub TsMS § 694 lg 2 ja § 695 järgi määruse avalikult teatavakstegemise päeval.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Advokaadibüroole Arvo Junti. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.