Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2018. a Tartu
Tsiviilasja number
2-18-7567
Tsiviilasi
MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi hagi Ljudmila Sekajeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja dokumendi väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljudmila Sekajeva määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Ljudmila Sekajeva (isikukood XXX)
Vastustaja: MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Selts (registrikood 80078364), esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaat Alo Noormets
Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles jäeti rahuldamata taotlused trahvi määramiseks ja menetluse kinniseks kuulutamiseks. Muus osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
raha puudumise tõttu tuli esindajast loobuda. Seetõttu ei teadnud kostja, et oleks tulnud vastuses taotleda hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohtule saadetud kirjas kostja üksnes kirjeldas töövaidluskomisjoni lepituskokkuleppe sätteid, kus oli tõepoolest punkt, milles pooled kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda. Samas kohtule saadetud kirjas kinnitas kostja üksnes, et tal puuduvad töölepingulisest suhtest tulenevad nõuded hageja vastu. Sellega soovis kostja üksnes kinnitada, et ei nõua hagejalt enam saamata jäänud töötasu. Kostja arvas, et töövaidluskomisjonis kokkulepitu hõlmas üksnes töövaidlusasja nr 4-1/822/18. Käesolevas tsiviilasjas pooled TsMS § 430 mõttes kokkulepet sõlminud ei ole. Hageja eksitas kostjat selgitades talle, et lepituskokkulepe lõpetas töövaidluskomisjoni menetluse ning kohtuasja lõpetamiseks sellest ei piisanud. TsMS § 150 lg 5 kohaselt hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud.
poolse töölepingu ülesütlemise avalduse. See tsiviilasi on tekkinud poolte tööõiguslikust suhtest ning on samuti käsitletav „tööõigussuhtest tuleneva nõudena“. Kostja on käitunud pahauskselt ning teda tuleb trahvida. Kostja eksitab kohut teadlikult, kui viitab määruskaebuses lepituskokkuleppe punktile, mille kohaselt pooled kinnitasid, et „nende kantud kulud jäävad nende endi kanda“. Hageja tsiteerib seda punkti valesti, jättes pahatahtlikult ära selle, et pooled käsitlesid punktis 2.7 käesoleva kohtuvaidluse lõpetamist ja punktis 2.8. kohtumenetluse ja kohtuvälise menetluse kulusid. Kostja on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Lepituskokkuleppe kohaselt on lepituskokkulepe poolte jaoks konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele osapooltele, kellel ei ole kokkuleppega puutumust. Samas ei saa kohut pidada kolmandaks osapooleks, kellele ei või lepituskokkulepet esitada. Tagamaks lepitusmenetluse konfidentsiaalsus palub hageja kohtul kuulutada määruskaebuse menetlus kinniseks TsMS § 38 lg 1 p 3 või lg 2 alusel lepitusmenetluse andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks (lepitusseaduse § 4 lg 8).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.