Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud ja hageja nõue

Juhtumiks, kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli müügileping ja soojustusmaterjalide tarne ei olnud seotud hageja ja Buldanek OÜ vahel sõlmitud töövõtulepinguga, esitas kostja kohtule kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Buldanek OÜ oma nõude hageja vastu kostjale ja tasaarvestusteate hageja nõude tasaarvestamiseks loovutamise teel saadud nõudega. Maakohtu otsus

ja kostja vahelist müügilepingut sai pidada sidevahendi abil sõlmitud lepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 mõttes. Samas ei olnud see praegusel juhul oluline. Hageja täitis enda kohustuse tasuda asja ostuhind rahas, aga kostja jättis täitmata kohustuse anda üle asja omand. Seega jättis kostja täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa, rikkudes poolte vahelist lepingut oluliselt. Rikkumine ei olnud vabandatav. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 4 järgi võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Iseenesest saab maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja vastuväidet käsitleda sellena, et kostja ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Samas tellitud ja tasutud ehitusmaterjali tarnimata jätmisega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seetõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Hageja tuli lugeda kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenuks käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 04.12.2017, kuid hiljemalt kohtule kostja vastu hagi esitamisest 07.02.2018, milles hageja väljendas selgelt oma soovi kostjaga sõlmitud lepingust taganeda. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemise tagajärjel tuli kostjal tagastada saamata jäänud ehitusmaterjalide eest tasutud 3 069,69 eurot. Järgnevalt käsitles kohus kostja tasaarvestuse avaldust. Kohus leidis, et 02.05.2018 esitatud tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate alusel ei olnud kostjal võimalik Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu tasaarvestada. Hageja ja Buldanek OÜ vaheline töövõtulepingust tulenev vaidlus ei puutunud praeguse kohtuvaidluse esemesse ning seda ei tulnud antud asja raames arutada. Samas esitas kostja menetluses 02.05.2018 allkirjastatud tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate, mille kostja sidus hageja väidetava võlaga hageja ja Buldanek OÜ vahelise töövõtulepingu alusel. Hageja tasaarvestusega ei nõustunud. Tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal eeldab reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Samas praeguses asjas ei tuvastatud Budanek OÜ-l ega kostjal hageja vastu sellise nõude olemasolu, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Sätte mõtte kohaselt saab kohus iseenesest hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, kuid selline hindamiskohustus saaks kehtida vaid juhul, kui tasaarvestus ja sellele esitatud vastuväited tuleneksid hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest. Praeguses asjas kasutas kostja tingimuslikus tasaarvestusavalduses aga mitte enda ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevaid nõudeid, vaid hoopis Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu. Sellist avaldust ei olnud kohtul võimalik hinnata, sest see eeldaks hageja ja Buldanek OÜ vahelisest töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamist olukorras, kus Buldanek OÜ ei ole menetluse osaline. Pealegi oleks kostja tingimusliku ja kolmanda isiku väidetaval nõudel põhineva protsessuaalse tasaarvestuse sisuline hindamine kohtu hinnangul otseselt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud ülesandega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Ühtlasi oli 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade tühine vähemalt tasaarvestust puudutavas osas. Nimelt esitas kostja tingimusliku tasaarvestusavalduse, mis põhines omakorda menetlusvälise isiku väidetava nõude tingimuslikul loovutamisel ning VÕS § 198 teise lause kohaselt on tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus tühine. Kui protsessuaalse tingimusliku tasaarvestuse lubatavuse mõttena on selgitatud vajadust anda kostjale kaitse hageja vaieldava nõude vastu, siis 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade ei kujutanud endast mitte menetluslikku kaitset kostjale, vaid tegemist oli hea usu põhimõttega vastuolus oleva skeemiga, mille kaudu kostja soovis Buldanek OÜ kui menetlusvälise isikuga koostöös vältida hageja nõude efektiivset maksmapanekut. Taunitavad olid ka asjaolud, et kostja esitas tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestuse avalduse alles kohtumenetluses 2018. aasta mais, kuigi hageja väidetav võlg Buldanek OÜ ees oli kostja väitel tekkinud juba 2017. aasta novembris ning kostja eksitas lepingulises suhtes tarbijast hagejat. Seega kuulus hagi täies ulatuses rahuldamisele ja lisaks põhinõudele oli põhjendatud ka hageja viivisenõue. Iseenesest oli hagejal õigus nõuda viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 04.12.2017. Kuna hageja soovis viivist nõuda alates hagi esitamisest ja see esitati 07.02.2018, tuli kostjalt viivis välja mõista alates 07.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus oli 1 070 eurot. Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohtu seisukoht

võib kujuneda olukord, kus tasaarvestava nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavuse analüüsimine on kohtule töömahukam kui hagiavalduses nimetatud nõude menetlemine. Samas ei ole see vastuolus seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Ebaõige on ka väide, et selline lähenemine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kohtute eesmärk on muuhulgas aidata kaasa poolte vahel õigusrahu saavutamisele. See tagatakse esmajoones siis, kui menetlusosalised saavad kohtumenetluse lõppedes lahendi, millega nad saavad omavahelised vaidlused lõppenuks kuulutada. Maakohtu argumentatsioon, mis puudutas tasaarvestuse tühisust selle tingimuslikkuse ja heade kommetega vastuolu tõttu, oli raskesti jälgitav. Ringkonnakohus märgib, et nõude omajal on vaba voli otsustada, kuidas oma nõuet käsutada, sh on nõude omanikul ka õigus oma nõue loovutada. Nii oli ka praegusel juhul Buldanek OÜ-l õigus oma nõue kostjale loovutada. Seejuures ei seadnud nõude käsutamisele piiranguid käimasolev kohtumenetlus. Samuti oli kostjal õigus menetlusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul (TsMS §-d 329-330) esitada tasaarvestuse vastuväide. Praeguses asjas ei saanud käitumist, mida lubavad õigusaktid ja tunnustab kohtupraktika, pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei põhinenud maakohtu põhjendused tasaarvestuse võimatuse kohta kehtivatel õigusnormidel ja levinud kohtupraktikal, ei saanud kostja tasaarvestuse vastuväites toodud nõuet tasaarvestada, sest tasaarvestuse eeldusi ei esinenud. Nimelt ei esinenud tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal ja ei esine ka praegu tasaarvestuse olukorda. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on nõuete tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 järgi võimalik, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Kusjuures tasaarvestuse õiguse tekkimiseks peab aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, olema sissenõutav, s.t tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist. See on vajalik, sest tasaarvestamise käigus toimub sisuliselt aktiivnõude täitmise nõudmine tasaarvestaja poolt, kusjuures täitmine ise toimub tasaarvestuse kaudu. Praegusel juhul ei olnud kostjal tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal 02.05.2018 ja ei ole ka praegu hageja vastu nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Nõue, mida kostja soovis hageja nõudega tasaarvestada, on jätkuvalt Buldanek OÜ-l, kes on iseseisev ja kostjast sõltumatu ühing. Nimelt leppisid kostja ja Buldanek OÜ esindajad kohtumenetluse kestel 02.05.2018 koostatud dokumendi järgi kokku, et juhul kui kohus tuvastab hageja 31.10.2017 tehtud maksest mistahes alusel kostjal raha tasumise ja/või tagastamise kohustuse, siis loetakse Buldanek OÜ poolt hageja võlg loovutatuks kostjale, s.t loovutus oli tingimuslik, so nõude ülemineku hetkeks on kokku lepitud hilisem tähtaeg (kokkuleppe p 1; tlk 64). Seega senikaua, kuni jõustunud ei ole kohtuotsus, millega tuvastatakse kostja kohustus hagejale raha tagastada, kostjal hageja vastu võimalikku nõuet ei ole. Samas on tasaarvestuse toimumiseks vajalik tasaarvestava nõude olemasolu. Kuivõrd kostjal puudus hageja vastu menetluse kestel nõue, mida tasaarvestada, tuli hagi tervikuna rahuldada. Vastuväiteid maakohtu otsuses analüüsitud õiguskaitsevahendite (sh lepingust taganemise) rakendatavusele, viivisearvestusele ja põhjendatuks loetud menetluskulude hüvitise suurusele kostja apellatsioonkaebuses esile ei toonud, mistõttu ringkonnakohus nende osas eraldi seisukohta ei võta. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.