Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-59-10 Tartu, 16. juuni 2010. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev AS-i TARMEL hagi Ühiselamu Projekt OÜ vastu 703 708 krooni 48 sendi ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-2131 AS-i TARMEL kassatsioonkaebus 619 069 krooni 3 senti Hageja aktsiaselts TARMEL (registrikood 10046240), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja Ühiselamu Projekt OÜ (registrikood 11169469), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter 31. mai 2010. a, kirjalik menetlus
Eesti Ühispank 11. septembril 2007. a kostja kohustuse täitmiseks 6 921 365 krooni. Kostja hagejale tehtud kulutusi ei hüvitanud, põhjendades seda sellega, et tasaarvestab hageja nõude enda nõudega hageja vastu. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi kohustatud tasuma hagejale kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Üürilepingu p 17.1 kohaselt peab lepingupool, kui ta ei maksa üürilepinguga ettenähtud makseid tähtaegselt, maksma teisele lepingupoolele viivist, mille määraks on 0,027% päevas. Ajavahemiku eest 17. septembrist 2007. a 7. maini 2009. a on kostja kohustatud tasuma viivist 100 122 krooni 1 senti.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et jättis kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite lahendamata. TsMS § 457 lg 2 järgi peab kohus tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendama või erandina tegema TsMS § 450 lg 2 kohaselt tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, kui vastunõude lahendamine tooks kaasa menetluse ebamõistliku pikenemise. Kostja on menetluse käigus vaielnud hageja nõudele vastu ja põhjendanud oma kohustuse puudumist asjaoluga, et hageja nõue on 7. septembril 2007. a lõppenud tasaarvestusega. Tasaarvestuse tegemine eeldab vastassuunaliste samaliigiliste kohustuste olemasolu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda. Maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, et hageja nõue hüvitada lammutuskulud ja kostja tasaarvestuseks esitatud nõue on vastastikku seotud, sest nõuete aluseks on sama lepinguline suhe ja sama faktiline asjaolu, et 20. detsembril 2006. a, st ajal, mil kinnistu juhusliku hävimise riisiko lasus hagejal, toimus kinnistul tulekahju, mille tõttu sõlmisid pooled
saaks tasaarvestuseks kasutada vaid siis, kui teine pool sellega nõustub. Hageja on kostja nõudele vastu vaielnud ja esitanud sellele vastuväiteid, seega ei ole tasaarvestus VÕS § 200 lg 4 järgi lubatud. Ringkonnakohus on valesti tõlgendanud ka VÕS § 197 lg-t 1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud andma hinnangu kostja väitele, et poolte nõuded on vastastikku seotud. VÕS § 197 lg 1 järgi ei ole tasaarvestuse tegemise eelduseks tasaarvestatavate nõuete vastastikune seotus. Maakohus leidis õigesti, et kuna vaidlus kostja kahju hüvitamise nõude üle lahendatakse tsiviilasjas nr 2-08-4441, siis ei saa kohus praeguses asjas kostja tasaarvestuse vastuväitele hinnangut anda. Seetõttu ei ole võimalik praeguses asjas teha ka tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsust, vaid ainult lõppotsus hageja nõude osas. Kuna tsiviilasjas nr 2-08-4441 vaidlevad pooled kostja tasaarvestuse vastuväitega sama eseme (kahju hüvitamise nõue) üle samal alusel (20. detsembril 2006. a kinnistul toimunud tulekahju ja üürilepingu lisa nr 1), siis oleks ringkonnakohus pidanud kohaldama analoogia alusel TsMS § 371 lg 1 p 5 või § 423 lg 1 p 4. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus põhjendas seda sellega, et kui ringkonnakohus esmakordselt asjaolud tuvastab ja tõendeid hindab, ei ole pooltel võimalik seda enam vaidlustada. Sellist asja uueks läbivaatamiseks saatmise alust TsMS ette ei näe. Seega oleks ringkonnakohus pidanud ise kostja tasaarvestuse vastuväite kohta seisukoha võtma. Ringkonnakohus on valesti järeldanud, et hageja on tunnistanud kostjale kahju tekitamist ning möönnud nõuete esitamist enda vastu. Üürilepingu lisast nr 1 ja 7. septembril 2007. a allakirjutatud üleandmise-vastuvõtmise aktist, millele ringkonnakohus viitab, sellist järeldust teha ei saa.
mida ta tasaarvestuseks kasutas, oli olemas ning tasaarvestav pool teise poole nõudele muid vastuväiteid ei esita.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.