lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-14098/52

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14098/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
18.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1788
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 175 lg 1, 2, 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 363 lg 3Hagiavalduse sisuTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-14098/30Viru Maakohus Narva kohtumaja11.05.20182-17-14098/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14098

Tsiviilasi

Aleksandr Kondratievi hagi Larissa Kondratjeva vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Kondratievi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aleksandr Kondratiev (ik: XXXX), esindaja Raivo Edala Vastustaja (kostja): Larissa Kondratjeva (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. augusti 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Viru Maakohus rahuldas 11.05.2018 otsusega Aleksandr Kondratievi (hageja) hagi Larissa Kondratjeva (kostja) vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 22.06.2018 määrusega menetlusse võtmata. Maakohtu otsus jõustus 11.07.2018. 03.08.2018 esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 275 eurot, õigusabikulu 1070 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2.Kostja leidis, et hageja põhjendatud menetluskuluks on menetlusse võetud nõudelt tasutud riigilõiv. Hagejal ei olnud menetluses esindajat.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 27. augusti 2018 määrusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis L. Kondratjevalt välja A. Kondratievi kasuks riigilõivu 100 eurot ja viivise menetluskuludelt (100 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Õigusabikulu hüvitamise osas jättis maakohus hageja avalduse rahuldamata. Määruse kohaselt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse perioodi aprill 2016 – juuli 2017 võlgnevuse nõude osas. 26.03.2018 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet ja nimetatud perioodi osas jäi nõude suuruseks 329,51 eurot. Tsiviilasja hind on 355,87 eurot. Nimetatud summalt kuulub tasumisele riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus keeldus osaliselt hagi menetlusse võtmisest, on hagejal võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja ei saa nõuda kostjalt riigilõivu väljamõistmist nõudelt, mida ei ole menetlusse võetud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, kes vastaks TsMS § 218 lg 1 nõuetele. Ühtegi dokumenti ei ole allkirjastanud esindaja, esindaja ei osalenud kohtuistungil ega ole muul viisil kohtumenetluses hagejat esindanud. Hageja on allkirjastanud ja esitanud dokumendid kohtule ise. Väidetava esindaja olemasolu selgus siis, kui hageja esitas menetluskulude nimekirja. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-154-09; 3-2-1-142-09), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Samuti on Riigikohus selgitanud (3-2-1-80-11), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kuna hagejal esindaja olemasolu ei ole tõendatud, siis õigusabiteenuse eest esitatud arved kostja poolt hüvitamisele ei kuulu. Kohus märkis, et lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja

hinda (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Tsiviilasja hind on 355,87 eurot ja seega ei oleks õigusabikulu summas 1070 eurot igal juhul põhjendatud. Seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Kondratiev esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. augusti 2018 määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada ja hüvitada talle mh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli tsiviilasja lahendamine eriti keeruline, mis tingis mitme lepingulise esindaja osalemise ja nende vahetamise vajaduse (TsMS § 175 lg 3); 2) tekkisid hagejal menetluskulud nii hagi kui apellatsiooni esitamisel. Hageja esitatud kuludokumendid kajastavad otsest seost kohtuasjaga. Isegi kui hageja allkirjastas dokumendid ise, ei olnud ta suuteline neid ise koostama, kuna hagi sisu on keeruline ja hageja ei valda eesti keelt. Seega on õige järeldada, et hageja pidi saama seoses kohtudokumentidega õigusabi. Hageja poolt õigusabi kasutamist tõendavad ka hageja 02.04.2018 kinnitus õigusabi saamiseks OÜ-lt R&J Õigusabi ja hageja avaldus OÜ-le R&J Õigusabi palvega aidata koostada kulude nimekiri ning hageja poolt kohtudokumentide edastamine OÜ-le R&J Õigusabi 02.04.2018, 12.04.2018 ja 02.08.2018. Hageja tegutses heas usus. Kuigi hagejal oli kokkulepe OÜ-ga R&J Õigusabi hagide koostamiseks ja kohtudokumentide konsulteerimiseks, ei kasutanud ta nende teenust kohtuistungitel, et hoida kokku menetluskulusid. OÜ R&J Õigusabi on osutanud hagejale õigusabi ajavahemikus 27.03.2018 kuni 03.08.2018 summas 1070 eurot, milline summa tuleb hageja kasuks välja mõista, kuna see on maksedokumentidega tõendatud. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8, kuna ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõustu hageja väidetega; 3) on hagejal õigus hagiavalduselt tasutud riigilõivu hüvitamisele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.L. Kondratjeva vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud hagejal menetluses lepingulist esindajat ja väär on ka hageja seisukoht, et tsiviilasja lahendamine oli eriti keeruline. Hageja on enne praegust tsiviilasja esitanud analoogsed nõuded (teine periood) tsiviilasjas nr 2-16-9082 ja hagid on üle 90% ulatuses samased; 2) on hageja väidetava lepingulise esindaja kulu põhjendamata. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks kasutanud hagi esitamisel õigusabi. Apellatsiooni ei ole hageja esitanud. Kuludokumentidest ei nähtu seost antud tsiviilasjaga (teenusena on märgitud „õigusabi“). Samuti ei tõenda hageja 02.04.2018 kinnitus, et hageja oleks tellinud õigusabi antud tsiviilasjas, kuna dokumendil puudub tsiviilasja number. Kohus on detailselt põhjendanud, miks hageja avaldus rahuldatakse osaliselt; 3) mõistis kohus õigesti kostjalt välja riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on osundanud, et hageja saab taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 27.08.2018 määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
8.1.Maakohus on õigesti määranud kostja poolt hagejale hüvitatavaks riigilõivuks 100 eurot, s.o lähtudes hageja poolt 26.03.2018 kohtuistungil täpsustatud nõudest, millest tulenevalt jäi tsiviilasja hinnaks 355,87 eurot. Nimetatud summalt kuulub tasumisele riigilõiv 100 eurot. 13.10.2017 määrusega keeldus maakohus osaliselt hageja nõude (perioodi märts 2013 – 31.03.2016 võlgnevus) menetlusse võtmisest. Maakohus on vaidlustatud määruses hagejale asjakohaselt selgitanud õigust esitada maakohtule TsMS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel taotlus enamtasutud riigilõivu, s.o 175 eurot, tagastamiseks.
8.2.Maakohtu seisukoht, et menetlusosalise õigusabikuluna saab hüvitada ainult lepingulise esindaja kulu, vastab seadusele ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 28.10.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 (p 14) on Riigikohus muu hulgas leidnud, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Eeltoodust lähtudes on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Asjas ei ole vaidlust selles, et kõik hageja menetlusdokumendid on allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja isiklikult ning hageja osales isiklikult ka kohtuistungil. Volikiri, mille järgi on Raivo Edala ja Jelizaveta Vassiljeva volitatud esindama hagejat antud tsiviilasjas, on vormistatud 10.09.2018 ja esitatud kohtule 18.09.2018, st praeguses määruskaebemenetluses. Seega kuni 18.09.2018 määruskaebuse esitamiseni puudus hagejal menetluses lepinguline esindaja, kelle kulu peaks kostja hagejale põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitama. Juhul kui OÜ R&J Õigusabi osutas hagejale õigusabi enne nimetatud kuupäeva, on põhjendatud tema varasemat tegevust hinnata hageja nõustamisena. TsMS § 175 lg 2 sätestab üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (nt lahendi nr 3-2-1-80-11 p-s 23). Ülaltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul vajadust hinnata hageja taotletud õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust. Samas on maakohus seda määruses osaliselt siiski teinud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu väljatooduga, et lähtuvalt Riigikohtu seisukohast (nt 06.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p-s 14) said nii hageja kui ka kostja arvestada, et suure tõenäosusega ei ületa tsiviilasjas hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu 355 eurot.
8.3.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ka hageja menetluskulude nimekirja sisuliselt analüüsides tuleb asuda seisukohale, et nimekirjas ei ole märgitud selliseid tegevusi, mida saaks pidada tsiviilasjas vajalikeks ja põhjendatuteks ning mille kulu peaks kostja hagejale hüvitama. Maakohus tegi asjas otsuse 11.05.2018. Samas suur osa hageja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi toimingutest on tehtud ajavahemikus 23.05.2018 kuni 01.08.2018, st peale

seda, kui maakohus oli hageja esitatud hagi rahuldanud ja hagejal tsiviilasjas enam mingit vajadust õigusabi järele ei olnud. Hageja väidab määruskaebuses, et tal tekkisid menetluskulud ka apellatsiooni esitamisel. Hageja ei ole asjas apellatsiooni esitanud, kostja apellatsioonkaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus 22.06.2018 määrusega menetlusse võtmata ja hagejal seoses kostja apellatsioonkaebusega ühtegi menetlustoimingut teha ei tulnud. Hageja esitas tsiviilasjas hagi kohtule 21.09.2017. Hagiavalduse (mis peaks olema hageja olulisim menetlusdokument) ega hageja seisukoha kostja vastusele koostamise eest hageja õigusabikulu hüvitamist ei taotle. Kohtuistung, kus hageja osales isiklikult, toimus 26.03.2018. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale esmakordselt õigusabi osutatud 27.03.2018, s.o pärast kohtuistungit (kliendi vastuvõtmine ja kliendiga suhtlemine). Menetluskulude nimekirja kohaselt on 02.04.2018 toimunud materjalidega tutvumine ja analüüs (2 tundi) ning 06.04.2018 toiminguna on kirjas hageja taotlus menetluse kohta ja täiendavate menetlusdokumentide analüüs (2,5 tundi). 06.04.2018 on hageja esitanud maakohtule taotluse, kus on suurendanud nõuet ja esitanud uue nõude. Maakohus keeldus 11.05.2018 määrusega hageja 06.04.2018 esitatud nõudeid menetlusse võtmast. 06.04.2018 esitatud alusetu taotluse koostamisega seotud kulude puhul ei ole tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Veel on menetluskulude nimekirjas toiminguna kirjas 13.04.2018 kostja lõputeesid (eeldatavalt siis tutvumine kostja 12.04.2018 esitatud lõppteesidega, hageja ei ole asjas lõppteese esitanud), ajakulu 3,5 tundi. Selline ajakulu kostja sisuliselt 4-leheküljelise menetlusdokumendi lugemisele on ilmselgelt mitmekordselt ülepaisutatud, lisaks sisaldavad kostja lõppteesid olulises osas seisukohta seoses hageja 06.04.2018 esitatud alusetu taotlusega. 03.08.2018 on hageja esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille eest on ta väidetavalt tasunud OÜ-le R&J Õigusabi 200 eurot. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12), et menetluskulude nimekirja koostamise kulusid ei hüvitata.

9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja