lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-4588/105

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-4588/105
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1420
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 184 lg 4Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamineTsMS § 442 lg 5Otsuse sisuTsMS § 631 lg 1Apellatsioonkaebuse alusTsMS § 638 lg 10Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-4588/97Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-4588

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-4588

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

XX hagi YY vastu kohustuste tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik

ja

nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda XX Harju Maakohtu 3. septembri 2018 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud XX kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid XX-lt välja.
4.Määruse peale võib apellant, lisaks määruse resolutsiooni punkti 2 osas Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1(4)

Tsiviilasi nr 2-17-4588 Asjaolud

1.XX (hageja) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu, paludes kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale 11.11.2015 sõlmitud Tallinna notar Anne Saaberi poolt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Harju Maakohtu 03.09.2018 otsusega rahuldati hagi ning hageja menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohus tuvastas YY kohustuse tagastada XX-le 11.11.2015 sõlmitud Tallinna notar Anne Saaberi poolt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomani nr XXXXXXXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot. Kohus määras, et YY-l on kohustus tagastada XX-le 47 000 eurot tingimusel, et XX annab nõusoleku YY-le Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu teise jakku XX kohta omaniku kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu nr XXXXXXXX omanikuna kinnistusraamatusse YY.

02.10.2018 esitas hageja Harju Maakohtu 03.09.2018 otsuse peale apellatsioonkaebuse.

04.10.2018 esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Määruse põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, sest hageja nõuab apellatsioonikohtult maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist nõude rahuldamiseks, mida ei ole maakohtule esitatud ning mida ei ole seega maakohtus ka sisuliselt lahendatud.

22.03.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses on hageja esitanud kohtule nõude, milles taotles kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot. Hageja rajas oma nõude asjaoludele, et kostja on poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingut rikkunud, mistõttu on hageja lepingust taganenud ning tal on õigus nõuda lepingu tagasitäitmist (tl 1-3, I kd). Kohus on esitatud hagi 05.05.2017 määrusega menetlusse võtnud (tl 76, I kd).

Maakohus on vaidluse lähtudes hageja esitatud nõudest läbi vaadanud ja oma 03.09.2018 otsusega hageja nõude täielikult rahuldanud. Maakohtu 03.09.2018 otsuse resolutiivosa pis 2 on tuvastatud kostja kohustus tagastada hagejale 11.11.2015 sõlmitud Tallinna notar Anne Saaberi poolt tõestatud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi nr XXXXXXXX müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 47 000 eurot. Maakohus on määranud kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra, mille järgi tuleb kostjal maksta hagejale 47 000 eurot tingimusel, et hageja annab kostjale tagasi korteri omandi (kohtuotsuse

2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-4588 resolutiivosa p 3). Eeltoodust selgub, et maakohus on menetlenud hagi vastavalt hageja esitatud nõudele, selle sisuliselt lahendanud ja määranud tulenevalt kostja esitatud taotlusest kohtuotsuses kindlaks vastavalt TsMS §-ile 445 otsuse täitmise korra.

Kuigi maakohus rahuldas hagi täielikult, on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud ringkonnakohtus. Ringkonnakohtule 02.10.2018 esitatud apellatsioonkaebusest on aru saada, et hageja soovib maakohtu otsuse täielikku tühistamist ning ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, millega kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja hoopis kahjuhüvitis 40 000 eurot. Seega võib aru saada, et hageja ei soovi enam lepingust taganemisele järgnevat tagasitäitmist st lepingu poolte poolt üksteisele lepingu alusel üleantu tagastamist, vaid nõuab kahjuna lepingu eseme puuduse kõrvaldamiseks 40 000 eurot.

10.Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline vaidlustab maakohtu otsuse, võib ta TsMS § 631 lg 1 järgi tugineda apellatsioonkaebuses üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Erialakirjanduses väljendatud seisukohtade järgi tähendab see, et apellatsioonimenetluses (ega ka kassatsioonimenetluses) ei saa algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Vastavalt põhiseadusele ja TsMS-le algab iga tsiviilasi esimese astme kohtust ning vaidluse peab alati esmalt lahendama esimese astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Teise astme kohtul ei ole põhiseadusest tulenevalt pädevust tegutseda esimese astme kohtuna, st vaadata esmakordselt läbi hagi, uut või muudetud nõuet või nõude osa, mida ei ole esmalt sisuliselt lahendanud maakohus. Määrav ei ole ainult see, et tsiviilasja toimik on korra olnud maakohtus, vaid see, kas iga konkreetset nõuet, mida palutakse ringkonnakohtul rahuldada või rahuldamata jätta, oleks maakohus menetlenud. Seega saab apellatsioonimenetluses kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda üksnes nende nõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist, mis esitati maakohtus, mille on maakohus menetlusse võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, Kommenteeritud väljaanne, 2018, lk 1009, p 3.2).
11.Ringkonnakohus on tuvastanud, et maakohus on menetlenud ja sisuliselt lahendanud hageja nõude, mille ta praeguses asjas esitas. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks menetluse käigus esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 40 000 eurot.
12.Isegi kui asuda seisukohale, et 25.06.2018 e-kirjas on hageja esitanud kostja vastu täiendavaid nõudeid (tl 48, II kd), on maakohus jätnud need õigustatult tähelepanuta, kuna need on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist 21.06.2018 (tl 40 pöördel, II kd) ning puuduvad põhistused nende hilisema esitamise põhjuste kohta (vt nt RKTKo, 31.03.2011, nr 3-2-1-136-10, p 14). Lisaks ei saa 25.06.2018 e-kirjas esitatud uusi nõudeid käsitleda kahju hüvitamise nõudena, vaid hageja on soovinud kostja kohustamist teatud toimingute ja tegevuste tegemiseks. Nimetatut kinnitab ka see, et vastavasisulise kompromissettepaneku on hageja teinud 04.06.2018 kohtuistungil, kus kohus on hagejale selgitanud, millised on lepingust taganemise tagajärjed (tl 40, II kd). Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kujundusõigusena esitatud taganemisavaldus on tagasivõtmatu ning asja

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-4588 teistsugune lahendamine st viisil nagu hageja täna seda soovib, on võimalik eelkõige kompromissi korras.

13.Eeltoodud põhjendustel on ringkonnakohtule 02.10.2018 esitatud apellatsioonkaebus perspektiivitu, sest ei põhine maakohtule hagiavalduses esitatud, kohtu poolt menetlusse võetud ning asja sisulisel menetlemisel lahendatud nõudel.
14.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.
15.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis lisaks ka lahendamata taotlused. XX on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 23.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-3012 rahuldati XX taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning anti XX-le riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. TsMS § 184 lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuna kolleegium on jõudnud eelnevalt järeldusele, et esitatud apellatsioonkaebuse menetlemine ei ole õigustatud selle perspektiivituse tõttu, puudub alus ka hagejale riigi õigusabi andmiseks. Seega tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna apellatsioonkaebuses väljatoodud asjaoludest tulenevalt on hageja võimalus oma õiguse kaitseks vähene.
16.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebusega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust kostjale vastamiseks ning kostjal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja