lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-10994/57

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-10994/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2110
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 28 lg 1, 2Tööandja kohustusedTLS § 5 lg 1Töötaja teavitamine töötingimustestTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 236 lg 2Tõendi esitamine ja tõendite kogumineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-10994/50Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-10994

Tsiviilasi

Kristina Feklistova hagi Damika OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

866,45 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Damika OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Damika OÜ (rk: 11744235), esindaja Olesja Polehhina Vastustaja (hageja): Kristina Feklistova (ik: XXXX), esindaja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Damika OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kristina Feklistova (töötaja/hageja) esitas 12.05.2017 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Damika OÜ (tööandja/kostja) vastu, paludes mõista tööandjalt välja saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsioon 802,27 eurot (neto) ning viivis nimetatud summa tasumisega viivitamise eest. Töövaidluskomisjon rahuldas 19.07.2017 otsusega töötaja avalduse ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise (lõpparve) kokku netosummas 802,27 eurot (brutosummas 993,61 eurot) ning viivitusintressi lõpparve ülekandmisega viivitatud 103 kalendripäeva eest 18,54 eurot. Tööandja esitas 19.07.2017 maakohtule taotluse töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.Töötaja esitas 29.09.2017 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2302,27 eurot (neto) ja viivis 181 päeva eest 92,31 eurot ning kohustada kostjat deklareerima ja tasuma kõik hagejaga seotud riiklikud maksud. 08.01.2018 täpsustas hageja nõuet ning palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu koos puhkusehüvitisega 993,61 eurot ja seadusjärgses määras viivis tasumata summalt alates töölepingu lõpetamisest 01.04.2017 kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel alustas hageja tööd Jaapanis Nagasaki linnas 23.01.2017. Töö sisuks olid siseviimistlustööd. Kuigi töölepingus oli sätestatud tööaeg 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas, töötas hageja 10 tundi päevas, 6 päeva nädalas, s.o 60 tundi nädalas. Ületunnitöö eest lubas tööandja tasuda sularahas lisatasu iga töötatud kuu eest vähemalt 1000 eurot, mis pidi lisanduma töölepingus kokkulepitud töötasule 450 eurot (neto) ja päevarahale. Tööandja maksis sularahas lisatasu 1000 eurot veebruarikuu eest, märtsi eest maksti lisatasu lubatust vähem ja jaanuaris töötatud päevade eest lisatasu ei makstud. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 01.04.2017.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt olid pooled kokku leppinud töötasus 450 eurot (neto) kuus, millele lisandus päevaraha 32 eurot/päev. Kokkulepet ületunnitöö eest igakuiselt 1000-eurose lisatasu maksmiseks ei ole pooled sõlminud. Hagejal puudub ehitusalane haridus. Töötasu 450 eurot + päevaraha ca 1000 eurot kuus on samastatav Nagasaki miinimumtöötasuga. Lisaks maksis kostja hageja transpordikulud ja majutuskulud Jaapanis. Hageja väited on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Juhul kui kohus nõuab kostjalt hageja kasuks välja töötasu tõendamata ületundide eest, palus kostja arvestada kokkulepitud töötasu, hageja saadud vabade päevade ja vabade päevade eest enammakstud töötasuga.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 18. aprilli 2018 otsusega kostja taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata, rahuldas hagi ning mõistis Damika OÜ-lt välja K. Feklistova kasuks saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise netosummas 802,27 eurot ja viivise põhinõudelt 802,27 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates
1.aprillist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja riigi kasuks hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 780 eurot (sh käibemaks). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on asjas vaidlus selle üle, kui suurt töötasu oli hageja õigustatud saama töösuhtes kostjaga. Tulenevalt vaidluse esemest tuleb kostja taotlus hageja teisi töösuhteid iseloomustavate dokumentide (Maksu- ja Tolliameti tõend hageja töösuhete ja töötasu kohta perioodil 01.09.–31.12.2016, hageja konto väljavõte töötasu saamise kohta perioodil 01.09.–31.12.2017 ja kehtiv tööleping) väljanõudmiseks jätta rahuldamata. Poolte vahel sõlmiti kehtiv tööleping, mille alusel asus hageja alates 23.01.2017 täitma tööülesandeid Jaapanis. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel alates 01.04.2017. Kuna hageja on tööülesandeid täitnud väljaspool Eestit, ei saa töölepingu seaduse (TLS) § 40 lg-st 2 ja Riigikohtu juhistest (3-2-1-117-11, p 20) tulenevalt päevaraha käsitleda töötasuna TLS § 5 lg 1 p 5 mõistes. Töölepingu kohaselt oli hageja töötasu 450 eurot kuus (neto), mida makstakse üks kord kuus pangaülekandega pangaarvele. Hageja on töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses väitnud, et poolte vahel oli lisaks kokkulepe kuutasuna vähemalt 1000 euro maksmiseks sularahas ning osaliselt on kostja sularahamakseid teinud. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-124-05, p 12), et töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja kokkulepete kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus. Kohus peab tegeliku töötasu määra tuvastamisel tõendeid hinnates arvestama lisaks kirjalikele tõenditele ka töötaja väiteid. Maakohus luges tunnistaja Dmitri Luppovi ja hageja vande all antud ütlustega sularahas töötasu tasumise tõendatuks. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja on nõus pikemat aega välismaal viibides töötama töötasu alammäära lähedase 450 euro eest kuus, seda isegi juhul, kui töötajal puuduks ehitusalane kvalifikatsioon. Asjaolu, et kruiisilaevade ehitamise sisetöödele värvatakse inimesi kõrgema töötasu eest, kajastavad ka hagiavaldusele lisatud tööpakkumiskuulutus ja ajaleheartikkel. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt töötajate jaoks on töötasuks lepingujärgne alammäära lähedane töötasu liidetuna välislähetuse päevarahaga ning boonuseks on näha tööandja kulul maailma. Kohus leidis, et kostja tunnistaja Maria Dorohhova, kes väitis, et teenis Jaapanis koos päevarahaga ca 1700 eurot, ei saanud aru, et päevaraha ei ole töötasu. Kostja on tuginenud töölepingus märgitule, esitamata kohtule tööaja- ja palgaarvestust kajastavaid dokumente. Vastavalt hageja selgitustele ja arvutuskäigule (tl 52, 158) pidi tööandja maksma hagejale töötasu koos puhkusehüvitisega 5626,64 eurot, kuid on maksnud 4824,37 eurot järgmiselt: 1) 1580 eurot pangaarvele, töötasu ja päevaraha, veebruar 2017; 2) 1712 eurot pangaarvele, töötasu ja päevaraha, märts 2017; 3) 1000 eurot sularahas; 4) 500 eurot sularahas; 5) 32,37 eurot pangaarvele, lõpparve tasumata osa ja viivis. Arvutustest nähtuvalt on hagejal saamata 802,27 eurot (neto), hagisumma 993,61 eurot sisaldab netotöötasult tööandja poolt tasutavaid makseid. Põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis 802,27 eurot, s.o netotasu. Lisandub taotletud seadusjärgses määras viivis 802,27 eurolt alates 01.04.2017 kuni võla tasumiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Damika OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant (kostja) jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse nõuda välja Maksu- ja Tolliameti tõend hageja töösuhete ja töötasu kohta perioodil 01.09.–31.12.2016, hageja konto väljavõte töötasu saamise kohta perioodil 01.09.–31.12.2017 ja kehtiv tööleping. Kohus jättis kostja ilma õigusest tõendada oma vastuväiteid (TsMS § 236 lg 2). Kohus tugineb otsuses hageja väidetele. Kostja soovis tõenditega tõendada, et hageja on valetanud oma töötamiste ja töötasude kohta, mis seadnuks hageja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla; 2) on kohus hinnanud tõendeid ühepoolselt ja on jätnud kostja vastuväited käsitlemata. Hageja väitis, et sai töölepingu kätte enne Jaapanisse sõitu ja allkirjastas selle Jaapanisse saabudes. Ei ole eluliselt usutav, et tööturul kogenud isik kirjutab lepingule alla lootuses, et suurema osa töötasust saab ta kätte sularahas. Hageja saanuks nõuda väidetavalt kokkulepitud lisatasu sätestamist töölepingus ja kui tööandja oleks keeldunud, Jaapanist lahkuda. Tunnistaja M. Dorohhina ütluste järgi motiveeris teda Jaapanisse sõitma kokkulepitud tasu (töötasu + päevaraha), kuna Eestis oli tema töötasu 350 eurot kuus. M. Dorohhina kinnitas, et Jaapanis elamise maksis kinni tööandja ja kulutused toidule moodustasid 300–400 eurot kuus. Sama motiiv oli hagejal, kes omamata vastavat kvalifikatsiooni, sai Jaapanis töötamise eest kätte suurema summa kui Eestis saadav töötuhüvitis. Ka ajaleheartiklis võib olla kirjutatud isikust, kellele pole tähtis, kas päevaraha on palga osa või mitte. Hageja väited on vastuolulised. Hageja väitis nii hagis kui ka 19.12.2017 eelistungil, et suulise kokkuleppe järgi pidi tööandja lisaks töölepingus toodud töötasule maksma hagejale sularahas 1000 eurot iga töötatud kuu eest. 28.02.2018 kohtuistungil väitis hageja aga vande all, et tööandja lubas tasuda hagejale 12 eurot iga tunni eest ning nimetatud tunnitasu sisaldas nii töötasu (sh ületunnitöö) kui ka päevaraha. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta lähtub hagiavalduses esitatud väitest, mitte aga hageja vande all antud ütlustest; 3) ei ole kohus analüüsinud, kas hagejal on õigus nõutud summat saada, st kas ta töötas 10 tundi päevas 6 päeva nädalas. Hageja väitis, et kõik töötasid 6 päeva nädalas. Samas nähtub tunnistaja M. Dorohhina ja töövaidluskomisjonis tunnistusi andnud Sergei Karpovi ütlustest, et töötati ka 5 päeva nädalas ning et 10 tundi sisaldas tasustamata lõunaaega ja 2–3 puhkepausi. Seega väide töötamisest 10 tundi päevas on ümber lükatud. Tööaja arvestus omab olulist tähendust vaid juhul, kui töötaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaega või kui töötaja teeb kokkulepitud ületunnitööd. Kostja selgitas, et hageja tegi tööd lepingus kokkulepitud ulatuses.
6.K. Feklistova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus ilmselt põhjendamatu ja esitatud eesmärgiga venitada asja lahendamist, et mitte maksta hagejale teenitud töötasu; 2) tuleb tunnistaja M. Dorohhina ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Tunnistaja käib tööl üksnes aja viitmiseks, mis tähendab, et tunnistajal puudub huvi töötasu suuruse ja selle tasumise kohta; 3) ei ole kostja täitnud tööandja kohustust esitada kohtule dokumendid, millest nähtuks hageja tööaja arvestus (TLS § 28 lg 2 p 4) ning andmed hagejale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg 2 p 12).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
18.aprilli 2018 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning kostjalt hageja kasuks töötasu ja puhkusehüvitise 802,27 eurot välja mõistmata jätmiseks.
8.1.TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Nimetatud sätte alusel on maakohus jätnud õigesti rahuldamata kostja taotlused Maksu- ja Tolliametilt tõendi väljanõudmiseks hageja töösuhete (töölepingu) ja töötasu kohta perioodil enne ja pärast hageja töötamist kostja juures, kuna käesolevas asjas vaieldi töötasu suuruse üle, mida pidi maksma hagejale kostja. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, mille kohaselt jättis maakohus põhjendamatult tema taotluse rahuldamata.
8.2.Maakohus on hinnanud tõendeid vastavuses TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõuetega ning kostja vastupidine seisukoht ei ole õige. Maakohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus kostja tööandjana on jätnud täitmata TLS § 28 lg 1 p-s 4 ettenähtud kohustuse pidada tööaja arvestust ega esitanud tõendeid hagejale makstud töötasu arvestuse kohta, kannab ta nimetatud kirjalike tõendite vormistamata jätmise tagajärgede riski. Seejuures on maakohus viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile (Riigikohtu 11.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05). Hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste, tunnistajate ütluste (sh D. Luppovi) ning kirjalike tõenditega kogumis on maakohus õigesti tuvastanud, et pooled leppisid suuliselt kokku töötasu osaliselt sularahas maksmise ning, et päevaraha ei ole käsitletav töötasuna. Samuti on maakohtu poolt esitatud tõendite põhjal tehtud järeldus, et ei ole usutav 450 euro eest kuus tööle minemine Jaapanisse. Õige ei ole kostja väide, et maakohus hindas valesti tunnistaja S. Karpovi ütlusi. S. Karpov on töövaidluskomisjoni istungi (töövaidluskomisjoni toimik, lk 83 pöördel) kinnitanud, et kõik peale jaapanlaste töötasid 10 tundi päevas ja 6 päeva nädalas. Need, kes ei olnus nõus töötama 10 tundi päevas, pidid lahkuma. Seega ei kinnita tunnistaja S. Karpovi ütlused kostja väidet, et tööpäev kestis 8 tundi ning töönädal oli 5-päevane. Tunnistaja M. Dorohhina ütluste kohaselt sai ta töötasu 1500-1700 euro kuus ning ta ei tea, kui palju moodustas sellest lähetusraha. Seega on õige maakohtu järeldus, et M. Dorohhina ei teinud ilmselt vahet töötasul ja päevarahal ning tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, milline oli hageja ja kostja kokkulepe lisatasu maksmise kohta.
8.3.Kostja seisukohast tulenevalt on maakohus hageja töötasu suuruse kindlakstegemisel põhjendamatult lähtunud hageja seletusest, mille kohaselt leppisid pooled kokku lisatasus 1000 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu istungil (I kd, tl 193 pöördel) on hageja esmalt märkinud, et kokkuleppe kohaselt lubas kostja talle 12 eurot tunnis. Samas on ta järgnevalt kinnitanud, et tl-l 52 esitatud arvestus (lisatasu 1000 eurot kuus) on õige. Seega ei saanud maakohus lähtuda hageja seletusest, milles ta märkis, et kokkulepe kohaselt oli töötasu suuruseks 12 eurot tunnis.

Vastuseks kostjale selgitab ringkonnakohus, et kui lähtuda 12 euro suurusest tunnitasust, oleks hageja nõue suurem, kui töövaidluskomisjon talle välja mõistis. Hageja ei ole aga töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud.

9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna hageja ei ole ringkonnakohtule vastavat taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium