Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

on hageja kõnealuse summa tasunud kohtutäiturile mitte kostjale. Seega ei saa hageja ka esitada kostja vastu nõuet VÕS § 1028 alusel. Kui hageja on enda arvates midagi maksnud alusetult, siis tuleb tal seda tagasi nõuda sellelt isikult, kellele ta on selle summa tasunud. Selleks isikuks, ei ole kostja, vaid täitur. Kohtu põhjendused

käsitletud võlgnikuna nähtub ka hageja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest nr 2-16-7997 (tl 58-60). Kohus selgitab, et kuigi hageja ei ole võlgnikuks, kes ise on midagi võlgu, on tema varaga tagatud nn põhivõlgniku kohustused, so hageja varale on seatud hüpoteek põhivõlgniku laenu tagamiseks. Tuvastatud on, et põhivõlgnikud enda kohustusi täitnud ei ole ja ei ole seda teinud ka täitemenetluse alustamise järgselt hageja nõude alusel (tl 5-37, 38-40). Samas on käesoleval juhul oluline, et täiteasjas nr 014/2016/608 on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping (alus: TMS § 2 lg 1 p 19), mistõttu täitemenetluse, so TMS § 5 mõttes on kohustatud isikuks ehk võlgnikuks kinnisasja omanik ehk hageja, kes kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, so tegemist ei ole nn vabatahtliku täitmisega. Kohus peatub eeltoodul täiendavalt. Käesoleval juhul ongi hageja kui võlgnik esitanud nõude kostja kui sissenõudja vastu pärast täitemenetlust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-st 1 tulenevalt, mida kostja ka ise on pidanud kohaseks õiguslikuks aluseks tema vastu nõude esitamisel (kinnitus kohtuistungil, tl 106p) ning mis on ka kohtu hinnangul hageja nõude õiguslikuks aluseks. Seega on kostja näol tegemist kohase kostjaga ning asjaolu, et hageja ei ole: 1) vaidlustanud täituritasu otsust ja/või 2) esitanud nõuet kohtutäituri vastu, ei võta hagejalt õigust esitada nõuet kostja vastu. Õige on hageja seisukoht, et kaebuste esitamisel või esitamata jätmisel täitemenetluses ei saa olla (kahju)nõudeid lõpetav mõju tsiviilõiguses.

174 lõike 2 järgi viisil, et täitur saab need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Seega praegusel juhul, kui kinnisasi oleks läinud realiseerimisele, oleks kohtutäitur saanud müügist saadavast tulemist maksimaalselt hüpoteegisumma ehk 89 477 eurot, millest oleks tulnud maha arvestada täitekulud ja tasu ning ülejääk kanda sissenõudjale. Seega igal juhul oleks sissenõudjal olnud õigus vähemale, kui ta antud juhul saanud on. Käesolevas asjas on tõusetunud poolte vahel ka vaidlus küsimuses, mis tähendus on asjaolul, et hageja tasus nõudesumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kohus kordab siinkohal, et täiteasjas nr 014/2016/608 on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping (alus: TMS § 2 lg 1 p 19), mistõttu täitemenetluse, so TMS § 5 mõttes on kohustatud isikuks ehk võlgnikuks kinnisasja omanik ehk hageja, kes kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, so tegemist ei ole nn vabatahtliku täitmisega. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet ise rahuldama ja vältima edasisi toimingid, siinjuures kinnisasja võimalikku võõrandamist. Arvestada tuleb sellega, et antud juhul alustati hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid hageja poolt laenusaaja rahaliste kohustuste tagamiseks oma kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p 19. Selline täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla kättesaamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga. Sissenõudja ehk kostja täiteavalduse esitamisega kohtutäiturile alustas sundtäitmist. Sundtäitmise alustamisest ei ole võlgnik enam oma tegevuses vaba otsustamaks kas nõuet täita või mitte. Vabatahtlik täitmise tähtaeg annab hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule võimaluse valida, kas tema kinnistu läheb sundrealiseerimisele või ei. See aga ei ole nõude vabatahtlik täitmine. Hageja on avaldanud, millele kostja ei ole vastu vaielnud, et hagejale pole antud võimalust nõude vabatahtlikuks sundtäitmise väliseks täitmiseks. Lisaks on kohus seisukohal, et asjaolu, et hageja täitis/tasus nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, ei saa mõjuda kinnisasja omaniku õigustele negatiivselt ega tuua kaasa vastutust üle hüpoteegisumma. Seda on leidnud käesolevas asjas ka ringkonnakohus.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. Kohus määrab hageja taotlusel, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.