Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1(6)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

2(6)

sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1), mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 500 eurot hageja poolt tasutud riigilõivu hüvitamiseks. Vaidlust puudub järgmistes asjaoludes: M P põhjustas 08.11.2016 Tartus XXXXX juures liiklusõnnetuse sõidukiga Volvo; liiklusõnnetuse tõttu on hagejal tekkinud kulu selle liikluskahju hüvitamisel 7893,40 eurot; liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei olnud Volvo suhtes kehtivat liikluskindlustuse lepingut sõlmitud; kostja ja M P vahel on 10.08.2014 sõlmitud sõiduki Volvo müügileping, kuid omanikuvahetuse kanne on tegemata. Hageja esitas kostja vastu nõude LKindlS § 55 alusel. Vastutavaks isikuks kindlustuskohustuse täitmise eest on LKindlS § 7 lg 1 kohaselt sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, s.o kostja ja seda vaatamata asjaolule, et kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki vastavalt 10.08.2014 sõlmitud ostu-müügilepingule võõrandanud olukorras, kus omanikukande muutus on tegemata. Kostja ei ole teinud kõik endast olenevat, et muuta olukorda, kus registris on võõrandatud sõiduki omanikuks endiselt kostja ja uus omanik on jätnud oma kohustused ümbervormistamisel täitmata. Kostjal oli õigus ja võimalus teavitada Maanteeametit sõiduki võõrandamisest, kuid liiklusregistris puudub kanne, millest nähtuks, et kostja oleks ise registripidajat teavitanud sõiduki võõrandamisest. Ka liiklusseaduse (LS) § 77 lg-st 3 tuleneb, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Seega ei ole kostja ise tegutsenud selle nimel, et vabaneda kohustustest, mis lasuvad sõiduki registrijärgsel omanikul. Hageja kohustus hüvitama kostja sõidukiga põhjustatud liikluskahju LKindlS 36 lg 2 alusel ja hageja vastavaks kuluks on 7893,40 eurot, mida ei ole vaidlustatud. Kuigi M P oli tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja ja kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et sõiduki ostu-müügilepingujärgne omanik M P on toonud erinevaid põhjusi omanikukande muutmise eiramiseks, ei muuda nimetatu põhjendusi hagi rahuldamiseks just kostja vastu. Hageja on õigesti osundanud, et juhul kui sõiduki uus omanik on pahatahtlikult kostja suhtes käitunud, jättes omanikuvahetuse kande registris tegemata, siis sellest tekkinud kahju on kostja ja sõiduki uue omaniku vahelise vaidluse ese ega puuduta käesolevat vaidlust. Eeltoodust lähtudes on hagi nii põhinõude kui viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus

3(6)

Asjaolust, et kostja ja M P vahel on 10.08.2014 sõlmitud Volvo müügileping, ei saa järeldada, et omanikuvahetuse kanne on tegemata. Väide on tõendamata ja kontrollimata. Maakohus kohaldas alusetult kehtiva LKindlS § 55 ja § 7 lg-t 1. Kuna kehtiva LKindlS § 7 lgl 1 ei ole tagasiulatuvat jõudu, ei vastuta kostja müügijärgselt kindlustuskohustuse täitmise eest. Sõiduki võõrandamise ajal kehtinud LKindlS § 5 lg 1 sätestas, ei kindlustusvõtjaks on sõiduki omanik ning § 6 lg 2 järgi oli vastutus piiratud ja § 6 lg 8 alusel pidi lepingu puudumisel saadetama vastav teade. Seega vastutas kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik. Samas ei saaks hagi kuuluda rahuldamisele ka kehtiva LKindlS § 55 alusel. Isegi kui kostja vastutaks kindlustuskohustuse täitmise eest, st sõiduk oleks müüdud kehtiva LKindlS ajal, siis kostja ei ole pärast sõiduki võõrandamist selle suhtes lepinguid sõlminud ja viimase kostja poolt sõlmitud lepingu lõppemisest kuni liiklusõnnetuseni on möödunud enam kui 12 kuud. Samuti ei ole kostja rikkunud liikluses osalemise keeldu. Maakohus jättis kohaldamata LKindlS § 7 lg 3 ning LS § 33 lg 2 p 9, § 72 lg 1 ja § 77 lg 3. Viidatud sätetest tulenevad kohustused sõiduki omanikule. Vaidlust ei saa olla selles, et M P rikkus sõiduki omanikuna registriandmete muutmise kohustust ja kui õnnetuse toimumise ajal sõiduki liikluskindlustus puudus, siis rikkus M P lepingu olemasolus veendumise ja sõiduki õige kasutamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele

4(6)

(LS § 184 lg 2). Viimasest nähtub kohtule, et omanikuavahetus vaidlusaluse sõiduki osas on toimunud 27.03.2007, 05.01.2017 ja 02.11.2017. Kuna nimetatud asjaolu kohta saab kohus usaldusväärset teavet ka menetlusvälisest allikast, milleks on Maanteeameti koduleht, ei pidanud hageja iseenesest nimetatud asjaolu tõendama ja maakohus oleks seda saanud kontrollida (TsMS § 231 lg 1). Asjas on tõendatud müügilepinguga, et kostja võõrandas sõiduki M P le 10.08.2014, mistõttu ei olnud omanikevahetust õnnetusjuhtumi toimumise hetkel 08.11.2016 registrisse kantud. Maakohus ei rikkunud aga menetlusõigust, kuna kostja vastusest oli aru saada, et kostja neid asjaolusid ei vaidlusta.

5(6)

tuleks jätta kohaldamata. Nimetatuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et seadus ei sätesta kostjale kindlustuskohustust, vaid kohustuse teavitada registrit andmete muutumisest. Uus seadus ei ole varasema seadusega võrreldes n-ö sõnamurdlik, kuna kehtiva LKindlS § 83 lg 1 ei ole kostja suhtes norm, mis sätestaks temale riigi poolt kehtestatud ebasoodsa normi tagasiulatuva mõju. Hageja on juhtinud maakohtus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja sai ise teavitada Maanteeametit omaniku muutumisest, vältimaks nõudeid, mille puhul vastutaks registrijärgne omanik. Seega ei kahjusta uus LKindlS regulatsioon kostja õigusi ka siis, kui sõiduki uus omanik mingil põhjusel omandikande muutmisest registris keeldub ja kostjal on võimalus oma õigustatud huve kaitsta ka uue seaduse kehtima hakkamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.