lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8942/12

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8942/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 363 lg 2Kohtuliku hüpoteegi mõisteTsMS § 381 lg 1, 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 235PõhistamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 4Hagi tagamise abinõudTsMS § 383Hagi tagamine tagatise vastu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-8942/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.06.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hausers Ehitus OÜ11455028(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Ele Liiv

Tsiviilasja number

2-18-8942

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2018, Tallinn

Kohtuasi

Hausers Ehitus OÜ hagi OÜXXXXX vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2018 määrus hagi tagamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜXXXXX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Hausers Ehitus OÜ (registrikood 11455028), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents Kostja

OÜXXXXX

(registrikood 12708951), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 12.06.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hausers Ehitus OÜ (hageja) esitas 11.06.2018 Harju Maakohtule hagi OÜXXXXX (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 17.08.2016 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ning hageja poolt 14.05.2018 esitatud arvest tulenev võlg 213 764,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 963,49 eurot alates 29.05.2018 kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuv viivis. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 385Hagi tagamise asendamine raha maksmisega
TsMS § 390Määruskaebuse esitamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
2.Hageja palus hagi tagamise korras seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek 250 000 eurot kostjale kuuluvale korteriomandile, mis asub Tallinnas XXXXX(registriosa nr 9252650). 1(5)

Kostja palus määrata, et kohtulik hüpoteek kustutatakse 250 000 euro tasumisel kohtu deposiitarvele. Hageja tasus hagi tagamise tagatise 11 436,38 eurot vastavalt TsMS § 383 lg-le

11.Taotluse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 17.08.2016 projekteerimisehitustööde töövõtulepingu, mille p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Tallinnas XXXXXX ehitatava (korter)elamu ja sellega seotud välisrajatiste projekteerimis- ja ehitustööd. Peale lepingu sõlmimist ilmnes, et kostja koostatud projektdokumentatsioonis, mis oli hinnapakkumise ja tööde ajagraafiku koostamisel ja esitamisel aluseks, oli palju puudusi, mistõttu hageja pidi tegema palju lisa- ja muudatustöid, millega lepingu sõlmimisel ei olnud arvestatud. Kostja keeldus hageja poolt 15.02.2018, 23.02.2018, 05.03.2018, 06.03.2018 ja 20.03.2018 esitatud lõppakti allkirjastamast. 14.03.2018 esitas hageja kostjale lõpparve summas 213 764,17 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 28.05.2018. Kostja arvet ei tasunud, kuigi 31.05.2018 allkirjastas kostja juhatuse liige vaegtööde ülevaatuse akti. Hagi tagamine on vajalik tagamaks kohtuotsuse täitmise võimalikkus tulevikus. Kostja omandisse kuulub üksnes üks korterXXXXX, mille turuväärtuseks on maksimaalselt 250 000 eurot. Kõik ülejäänudXXXXX korterid on võõrandatud.XXXXX1 on võõrandatud kostja juhatuse liikmele, kuid kinnistusraamatus korteriomandit koormava hüpoteegi mitteeksisteerimine kinnitab, et korteri võõrandati kas tasuta või odavalt. Kostja on seega asunud oma vara peitma ja kõrvaldama. Majandusaasta aruannete kohaselt oli kostjal 2016 kahjum 15 489 eurot ja 2015 kahjum 3035 eurot. 2016 majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal kolmandate isikute ees erinevaid kohustusi 245 434 eurot. Kostja asutati üksnes XXXXX kinnisvaraobjekti teostamiseks ja kostjal muu majandustegevus puudub. Kostjal võib tekkida soov kohtumenetluse ajal oma ainuke vara võõrandada ja vältida sellega lahendi täitmist. Kostja võib vara müüa kolmandale heausksele isikule või vara koormata kolmanda heauskse isiku kasuks, mille tulemusel võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks või oluliselt keerulisemaks. Taotletud hagi tagamise abinõu ei kahjusta eriliselt kostja seadusega tagatud õigusi ja huve ega piira kostjal oma kinnisvara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas 12.06.2018 määrusega hagi tagamise taotluse, seades hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohagaXXXXX, Tallinn (registriosa nr 9252650) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 250 000 eurot hageja kasuks. Kohus selgitas, et tühistab kostja avalduse alusel hagi tagamise, kui kostja tasub 250 000 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele või esitab 250 000 euro ulatuses pangagarantii (TsMS § 385). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-09 märkinud, et AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulahendi alusel rahuldatud nõue võib koosneda nii põhinõudest kui ka kõrvalnõuetest, nt viivisest. Kohtulik hüpoteek ulatub AÕS § 363 lg 2 kohaselt kohtulahendiga rahuldatud nõudele, seega nii põhi- kui ka kõrvalnõudele rahuldatud ulatuses. Kohtuliku hüpoteegi määramisel tuleb eelkõige viivisenõude korral arvestada, et viivise suurus ei pruugi hagi tagamise taotluse esitamise ja lahendamise ajal olla lõplikult kindlaksmääratud. Sel juhul tuleb viivise kindlaksmääramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest.

2(5)

Hageja põhistas veenvalt hagi tagamise vajadust ning hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise raskeks või võimatuks. Rahalise nõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale on sobiv hagi tagamise abinõu ega ole kostjale põhjendamatult koormav. Kostjale võimaliku kahju tekkimiseks on hageja tasunud kohtu kontole tagatisena 11 436,38 eurot. Kohus tagab hagi hageja poolt taotletud abinõuga ja seab hageja poolt taotletud kostjale kuuluvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 250 000 eurot hageja kasuks. Määruskaebus

4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja kustutada kinnistusraamatust hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek summas 250 000 eurot. Kohtumäärus on põhjendamata ja hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei tunnista hageja nõuet ja jättis hageja lõpparve tasumata, kuna pooltel on erinevad arusaamad lepingu lõpetamisest tulenevatest õigustest, kohustustest ja võlgnetavatest summadest. Hageja on ületanud tööde lõpliku valmiduse tähtaega 92 päeva, mistõttu on kostjal õigus nõuda leppetrahvi ja tasaarvestada leppetrahvi nõue hageja nõudega. Kostja nõustub sellega, et ta on asutatud eesmärgiga arendada XXXXX kinnisvaraobjekti, kuid ei nõustu sellega, et ta on asunud vara peitma. Kostja müüs ühe korteri oma juhatuse liikmele turuhinnaga 260 000 eurot, mida tõendavad maksekorraldused ja notarilepingud. Kostjal on piisavalt vara, mille arvelt vajadusel kohtuotsus täita. Kostja bilansist seisuga 30.06.2018 nähtub, et kostja omakapital on 857 200,17 eurot. Kostja arveldusarvel on 03.07.2018 seisuga vaba raha 845 744,36 eurot. Arveldusarvelt nähtub, et raha on tekkinud majandustegevuse tulemusena ning, et kostja omanikud ei ole kunagi firmast raha välja võtnud, vaid teenitud raha on jäänud firma arvele. Seega ei ole põhjust kahtluseks, et kostja omanikud võiksid tulevikus asuda kostjat varatuks muutma. Kostja kasumiaruanne tõendab, et kostja on maksejõuline, kostja majandustegevus on kasumlik ja kostja suudab tulevikus võimalikud kohustused täita. Kostjal ei ole probleeme MTA-ga ega muude riiklike asutustega, mis annaks alust arvata, et kostjal võiksid olla makseraskused. Hagi tagav abinõu koormab kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huve arvestades põhjendatuks. Kostjale võib hagi tagamisega tekkida kahju, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmine vähendab võimalust korteriomandit realiseerida. Menetluse edasine käik
5.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Praegusel juhul heidab kostja maakohtule ette, et vaidlustatud määrus on põhjendamata ning hagi tagamise eeldused puuduvad. Ringkonnakohus kostja etteheidetega ei nõustu ja märgib seoses määruskaebuse väidetega järgmist.

3(5)

9.Hagi tagamise avalduse lahendamine on osa hagimenetlusest ning hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb tagamise vajadust TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16-18). Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
10.Hagi tagamisel kui diskretsiooniotsuse tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (Riigikohtu 03.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 11). Sealjuures saab kohus arvesse võtta nt hageja nõude suurust, kostja majanduslikku seisundit, sealhulgas kostjale kuuluvat likviidset vara, põhivara väärtust ning viletsaid majandustulemusi (nt kahjumi deklareerimine) (Riigikohtu 11.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-11, p 11).
11.Praeguses asjas tõi hageja hagi tagamise taotluses esile, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kostjalt pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva põhinõude 213 764,17 eurot ja viivise sissenõudmist või teha selle võimatuks. Hageja väitel on kostja asutatud üksnes eesmärgiga arendada XXXXX kinnisvaraobjekti ning, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmete järgi vaid üks korteriomand XXXXX korterelamus, kuna ülejäänud korterid on juba võõrandatud. Samuti tõi hageja välja, et majandusaasta aruannete kohaselt oli kostjal 2016 kahjum 15 489 eurot ja 2015 kahjum 3035 eurot. Neil asjaoludel asus maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuasjas tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu, kuna kostjal ei ole teadaolevalt muud vara, mille arvel ta suudaks hagis nõutud summat tasuda. Seega on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise taotlust ja teinud usutavaks hagi tagamise asjaolude esinemise TsMS § 377 lg 1 tähenduses.
12.Asjaolu, et kostja hageja nõuet ei tunnista ning leiab, et tal on õigus hagejalt leppetrahvi nõuda ja see hageja nõudega tasaarvestada on vaidluse sisulise arutamise objektid ja ringkonnakohus neid väiteid seetõttu määruskaebusmenetluses ei käsitle. Kostja on oma kaebuses möönnud, et kostja on asutatud eesmärgiga arendada XXXXX kinnisvaraobjekti ning, et ta soovib endale kuuluvat viimast korterit viidatud kinnistul võõrandada, kuid hagi tagamise kohaldamine on muutnud selle raskemaks. Ringkonnakohtu arvates ei takistata hagi tagamise abinõuga kostja ettevõtlusvabadust lubamatult palju ning tegemist on proportsionaalse hagi tagamise abinõuga, mis ei ole kostjale ülemäära koormav. Kohtuliku hüpoteegi seadmine on rahalise nõudega hagi tagamiseks kohane meede ning vastavalt asjaõigusseaduse §-le 333 on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Seega ei piira kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja õigust kinnisasju vallata, kasutada ja käsutada.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud hagi tagamisel kaalutlusõigust õigesti teostanud. Hageja on hagi tagamise taotluses esile toonud asjaolud, mille õigsust eeldades on alust arvata, et kostjale kuuluva vara võõrandamise korral muutub praeguses kohtumenetluses tehtava otsuse täitmine raskendatuks või koguni võimatuks. Ringkonnakohus

4(5)

leiab, et asjaolude õigsust eeldades võib hagi rahuldamine olla võimalik ning nõuet, mille tagamist soovitakse, on piisavalt põhistatud (TsMS § 381 lg 2). Samuti on maakohus nõutavas ulatuses põhjendanud hagi tagamise vajadust ja õigesti leidnud, et kohtuliku hüpoteegi puhul ei ole tegemist kostja õigusi ülemäära koormava abinõuga. Kostja väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asuda teistsugusele seisukohale.

14.Eelnevast tulenevalt on hagi tagamine põhjendatud vaatamata sellele, et kostja 30.06.2018 seisuga bilansi järgi ületab kostja omakapital ja kostja 03.07.2018 arvelduskonto väljavõtte järgi ületab kostja vaba raha hageja nõude. Ettevõtte bilanss kui raamatupidamisaruanne, mis kajastab üksnes teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) ega arveldusarvel olev raha teatud hetke seisuga ei taga piisavalt hageja nõudele vastava summa säilimist äriühingu varas kohtuotsuse tegemise ja täitmine hetkel, mistõttu võib kohtuotsuse täitmine olla hiljem raskendatud. Seejuures on kostjal vastavalt vaidlustatud maakohtu määrusele võimalus soovi korral hagi tagamine asendada rahaga või pangagarantiiga.
15.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita.
16.Vastavalt TsMS § 390 lg-le 1 saab määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna tagatud hagi hind ületab 63 900 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja