lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-162-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 27.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-162-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
27.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1408
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 363 lg 1, 2Kohtuliku hüpoteegi mõisteTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudAÕS § 359 lg 1Ühishüpoteegi mõisteAÕS § 3631TMS § 53 lg 1Vara arestimise ulatusTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (28)

lahend.ee
3-25-2453/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.07.20252-25-7193/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20253-25-499/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.02.20252-24-9711/28Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.11.20243-24-1937/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.07.20243-24-205/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.01.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS INF Ehitus11097051(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-162-09 Tartu, 27. jaanuar 2010. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik AS-i EG Ehitus hagi osaühingu MKT Holding vastu 1 582 507 krooni 5 sendi võlgnevuse, 1 582 507 krooni 5 sendi viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-51348 AS-i EG Ehitus määruskaebus Hageja AS EG Ehitus (registrikood 11097051), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja osaühing MKT Holding (registrikood 10859580) 11. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-51348 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta hageja kanda.
2.Arvata AS-i EG Ehitus 11. novembril 2009 tasutud kassatsioonikautsjon 400 krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS EG Ehitus (hageja) esitas 9. septembril 2009 Viru Maakohtule hagi osaühingu MKT Holding (kostja) vastu 1 582 507 krooni 5 sendi suuruse võlgnevuse, 1 582 507 krooni 5 sendi suuruse viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
TsMS § 182 lg 2Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 3401
TsMS § 381 lg 1Hagi tagamise avaldus
TsMS § 388 lg 2Kohtuliku hüpoteegi seadmine
TsMS § 596Kandemäärus
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
2-21-19327/44
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
11.12.2023
3-23-1521/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.07.2023
2-22-15639/20Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.01.2023
3-22-2293/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.10.2022
3-21-2194/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.09.2021
2-16-6975/115Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.03.2021
3-21-216/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.01.2021
2-18-17401/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2019
2-19-6617/2Viru Maakohus Narva kohtumaja03.05.2019
2-18-8942/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.2018
2-15-4981/90Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.2017
3-2-1-3-17Riigikohus29.03.2017
2-16-8254/2Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus27.05.2016
2-13-24260/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.04.2016
2-14-58976/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2015
2-14-54960/3Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.09.2014
2-14-49/28Tallinna Ringkonnakohus01.08.2014
2-12-7392/57Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja31.01.2014
2-09-22448/114Tartu Ringkonnakohus03.07.2013
2-13-2566/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2013
3-2-1-167-10Riigikohus07.03.2011
3-2-1-133-10Riigikohus10.01.2011
2.Viru Maakohus rahuldas 14. septembri 2009. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse. Maakohus otsustas hagi tagamiseks seada hageja kasuks 3 165 014 krooni 10 sendi suuruse kohtuliku ühishüpoteegi seitsmele kostja omandis olevale kinnisasjale. Maakohus märkis määruses, et iga kinnisasja registriossa tuleb märkida kohtuliku ühishüpoteegi suuruseks 3 165 014 krooni 10 senti. Maakohus märkis määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 5 alusel ka seda, et hagi tagamine iga üksiku kinnisasja suhtes tühistatakse, kui kostja tasub kohtu kontole 452 144 krooni 87 senti või annab nimetatud summale pangagarantii. Maakohus saatis määruse täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.
3.Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis 23. septembri 2009 määrusega kandetaotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub asjaõigusseaduse (AÕS) § 3631 järgi regulatsioon kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks.
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamist ja Viru Maakohtu 14. septembri 2009. a määruse täitmist.
5.Viru Maakohtu kohtunikuabi edastas määruskaebuse kohtunikule. Viru Maakohtu kohtunik jättis

määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. oktoobri 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. AÕS §-st 3631 tulenevalt peab hageja juba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotluses määrama, millises nõude osas mingi kinnisasi vastutab, ning kohus tagamise taotlust lahendades määrama kohtulike hüpoteekide summad hageja nõudest lähtudes. Maakohus on seadnud kohtuliku hüpoteegi igale kostja kinnisasjale terve nõude ulatuses ning kohtunikuabi on põhjendatult jätnud kandeavalduse rahuldamata. Kuigi kohtunikuabi on vaidlustatud määruses viidanud muu hulgas ka TsMS § 596 lg-le 2, ei ole ta andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Kuna kande aluseks on kohtulahend, siis ei ole kohtunikul endal võimalik puudust kõrvaldada. Samuti ei ole tegemist formaalse puudusega. Kohtulik hüpoteek on aktsessoorse iseloomuga, s.t seda saab seada nõude tagamiseks ja üksnes nõude ulatuses. Praegusel juhul tagaks kohtulik hüpoteek nõuet seitsmekordselt (7 x 3 165 014 krooni 10 senti).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja kohtunikuabi määruse tühistada ja saata asi tagasi lahendamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt eksis ringkonnakohus AÕS § 3631 kohaldamisel. Kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks ei ole võimalik ega vajalik mitut hüpoteeki seada. Ringkonnakohus leiab, et jagada tuleb hüpoteek, kassaatori arvates tuleb AÕS § 3631 sõnastusest lähtuvalt jagada nõue.
8.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Kassatsioonimenetluses vaieldakse põhilise õigusliku küsimusena selle üle, kas kinnistusraamatusse on võimalik kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Kohtupraktika ühtlustamise huvides tuleb lisaks lahendada ka küsimus, milline on kohtuliku hüpoteegi summa, st millist nõuet ja millises ulatuses kohtulik hüpoteek tagab, ja kuidas tuleb jaotada hageja nõue juhul, mil kohtulik hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale. Kolleegium nõustub kohtunikuabi ja ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Oma seisukohta põhjendab kolleegium järgmiselt.
11.Kohtulikku hüpoteeki reguleeritakse nii asjaõigusseaduses kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtulik hüpoteek aktsessoorse iseloomuga. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS §-s 388 on täpsemalt reguleeritud kohtuliku hüpoteegi

seadmine.

12.Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, milline on kohtuliku hüpoteegi summa juhul, mil kohtulik hüpoteek seatakse ühele kinnisasjale. Vastuse sellele küsimusele annab TsMS § 388 lg 2 esimene lause, mille kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Samale järeldusele võib jõuda eespool viidatud AÕS § 363 lg 1 põhjal. Järgmisena on oluline selgitada, mida tähendab TsMS § 388 lg-s 2 kasutatav mõiste "tagatav nõue" ehk milliseid nõudeid kohtulik hüpoteek tagab, olenemata sellest, kas see seatakse ühele või mitmele kinnisasjale. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulahendi alusel rahuldatud nõue võib koosneda nii põhinõudest kui ka kõrvalnõuetest, nt viivisenõudest. Kohtulik hüpoteek ulatub AÕS § 363 lg 2 kohaselt kohtulahendiga rahuldatud nõudele, seega nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele rahuldatud ulatuses. Kohtuliku hüpoteegi määramisel tuleb eelkõige viivisenõude korral arvestada, et viivise suurus ei pruugi hagi tagamise taotluse esitamise ja lahendamise ajal olla lõplikult kindlaksmääratud. Sellisel juhul tuleb viivise kindlaksmääramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest. Kolleegiumi arvates võimaldab AÕS § 363 lg 2 koostoimes TsMS-is menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega ka tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Haginõude esitamiseks tuleb hagejal tavaliselt kanda menetluskulusid, neid võib lugeda haginõude osaks, kuna üldjuhul taotletakse hagis nende jätmist kostja kanda. Hagi rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud üldjuhul välja kostjalt hageja kasuks. Menetluskulude suurus tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmisel määrata kindlaks eelduslikult, nt nagu seda tuleb teha TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaldamisel.
13.Kui kohtulikku ühishüpoteeki oleks lubatud kanda kinnistusraamatusse, tähendaks see seda, et iga kostja kinnisasi vastutaks kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest tervikuna, vt AÕS § 359 lg 1. Kolleegiumi arvates ei tulene aga selline võimalus seadusest. AÕS § 3631 kohaselt, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses. Kolleegium leiab, et kohtuliku ühishüpoteegi sissekandmise keeld on põhjendatav sellega, et hagi tagamise käigus hageja nõuet ei rahuldata. Kohtuliku hüpoteegi sissekandmine on tagav toiming, millega ei tohi kostjat üle põhjendatud ulatuse koormata. Nt täitemenetluses, mille korral on sissenõudjal juba olemas täitedokument tema nõude kohta, ei või TMS § 53 lg 1 kohaselt üldjuhul arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Seda ei muuda asjaolu, et ühishüpoteegi võib seada ka kokkuleppel AÕS §-de 359-362 kohaselt, kuna sel juhul on ühishüpoteegi seadmine kinnisasja omaniku valik.
14.Kolleegium peab vajalikuks nõude jaotamise kohta mitme kinnisasja korral märkida järgmist. TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale

korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631. TsMS § 378 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Seega tuleb hagejal juba hagi tagamise taotluses arvestada nimetatud sätetest tuleneva nn ületagamise keeluga. Kohtul tuleb seda kontrollida, andes vajaduse korral hagejale TsMS § 3401 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleks määrata nt juhul, kui hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja viiele kinnisasjale, kuid kinnisasjade väärtusest ja hageja nõude suurusest lähtudes on ilmne, et piisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisest kahele kinnisasjale.

15.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Seetõttu ei ole alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Hagejal on praeguses asjas õigus esitada uus taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
16.Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal on TsMS § 174 lg 1 järgi õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
17.TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel tuleb hageja tasutud kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.