lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-3-17

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-3-17
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 383 lg 11Hagi tagamine tagatise vastuTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 378Hagi tagamise abinõudTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 442 lg 8Otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-12018/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.08.20232-22-15823/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

3-2-1-3-17 Tartu, 29. märts 2017 Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu M OÜ taotlus hagi tagamiseks Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu vahekohtumenetluses Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13870 MTÜ E määruskaebus Hageja vahekohtumenetluses M OÜ, esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kostja vahekohtumenetluses MTÜ E, esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Martti Peetsalu 27. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13870 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu edastas 14. septembril 2016 Harju Maakohtule M OÜ (hageja) taotluse hagi tagamiseks vahekohtumenetluses. Hageja esitas 13. septembril 2016 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiavalduse MTÜ E (kostja) vastu rahalises nõudes.
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 720Vahekohtumenetluse kokkulepe ja hagi tagamine kohtus
TsMS § 731 lg 4Hagi tagamine vahekohtus
TsMS § 749 lg 1Otsus vahekohtu kulude kohta
TsMS § 753 lg 1Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine
TsMS § 756 lg 6Menetluspõhimõtted
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse tagada hagi ja seada kostjale kuuluvale kolmele korteriomandile kohtulik hüpoteek. Hageja avaldas, et praegusel juhul on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest hageja põhinõue on väga suur, kostja on mittetulundusühing, mistõttu ei tegele kostja äritegevusega ja ainsateks tuluallikateks on liikmemaksud, toetus riigieelarvest ja annetused. Kostja likviidsus on väga nõrk. Nimetatud korteriomandid on vastavalt kostja 2015. aasta majandusaasta aruandele kostja ainus materiaalne põhivara. Kui kostja võõrandab oma kinnistud, ei jää kostjale alles vara, mille arvel oleks võimalik täita tulevikus tehtavat kohtuotsust. Seega on kohtuliku hüpoteegi seadmine ainus efektiivne tagamise abinõu. Samal ajal on see ka kostjat kõige vähem koormav abinõu, sest ei takista kostja põhitegevusi.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. septembri 2016. a määrusega hageja taotluse ja seadis kohtulikud hüpoteegid kostja korteriomanditele.

Põhjustel, et kostja tegevus ei ole suunatud kasumi teenimisele, tema kohustused ületavad käibevara ja hageja esitatud andmetest nähtuvalt on alus arvata, et hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine olla hagi tagamata jätmisel raskendatud, on hagi tagamine praegusel juhul põhjendatud. Hageja taotletud hagi tagamise viis on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4, sest kohaldatav abinõu koormab kostjat üksnes niivõrd, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti ei eksisteeri muid mõistlikke viise hagi tagamiseks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-162-09) ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõuetele. Kusjuures viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud, mistõttu tuleb kindlaks teha selle eelduslik suurus. Samuti ulatub hüpoteek menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb kindlaks määrata eelduslikult (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12).

4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada hagi tagamise määruse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hagi on perspektiivitu ja hageja ei ole piisavalt põhjendanud hagi tagamise vajalikkust.
5.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. oktoobri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korranud neid. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huvisid, kuid mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Hagi tagamise aluste olemasolu hindab kohus tõenäolisuse ja usutavuse alusel. Kohus peab hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel andma eelkõige hinnangu sellele, kas hagi tagamata jätmisel on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist (TsMS § 377 lg 1). Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades hageja nõude suurust ja taotluse põhistust, muutis hageja kohtule usutavaks selle, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine ohtu sattuda. Maakohus on taotluse rahuldamist piisavalt põhjendanud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 kohaselt, sest esineb reaalne võimalus, et hagi rahuldamise korral võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja väite osas hagi perspektiivituse kohta märkis ringkonnakohus, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Sisuline vaidlus haginõude põhjendatuse üle toimub asja edasisel menetlemisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Asjaolude õigsust

eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega tuleb hagi tagamisel arvestada eelkõige hageja õigustatud huve, kuid seda mööndusega, et hagi tagamise abinõu ei koormaks kostjat ebaproportsionaalselt. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, et praegusel juhul oleks olnud võimalik kasutada mõnda muud, vähem piiravat hagi tagamise abinõu. Samal ajal ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele kostjat liigselt koormav, kuivõrd ei takista kostja igapäevase tegevuse jätkumist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja kinnisasjadele koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning uue määrusega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulud 1616 eurot ja seadusjärgne viivis. Hagi on perspektiivitu, hagejal puudub nõudeõigus. Hagejal on vahendaja roll, et edastada oma võlausaldajatelt saadud nõuded kostjale täitmiseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu ka võlaõigusseaduse järgi. Hageja ei ole põhjendanud, et kostja asuks vara võõrandama.
8.Hageja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja vastuse kohaselt ei ole üldkohtul hagi tagamise vaidluses õigust hinnata arbitraaživaidluses esitatud haginõude perspektiivi. Haginõue ei ole perspektiivitu. Kostja on avalikkusele teada andnud, et kavatseb kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistud võõrandada. Hageja palub mõista kostjalt välja kassatsioonimenetluse kulud 1440 eurot ja seadusjärgse viivise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Praeguses tsiviilasjas on maakohtu poole pöördunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu (vt tl 2 jj), edastades maakohtule hageja hagi tagamise taotluse. TsMS § 731 lg 4 esimese lause kohaselt võib alaliselt tegutseva vahekohtu pädev organ kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 731 lg 4 praeguses vaidluses kohaldatav. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei ole Eesti Vabariigis loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 15). Kuigi kolleegium esitas selle seisukoha, kontrollides

TsMS § 753 lg 1 teise lause kohaldatavust vahekohtu otsuse sundtäitmise menetluses, kehtib see seisukoht kolleegiumi arvates ka TsMS § 731 lg 4 korral.

11.Kolleegium peab võimalikuks kohaldada TsMS § 731 lg 4 asemel TsMS § 720. Nimetatud paragrahvi kohaselt ei välista vahekohtu kokkuleppe sõlmimine seda, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Kuna praegusel juhul on pool avaldanud soovi hagi tagada (esitades selleks avalduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule, tl 6 jj) ja asjakohane taotlus on jõudnud maakohtuni, siis tuli kohtutel taotlus lahendada. Eesti KaubandusTööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu on praegusel juhul käsitatav hageja avalduse tehnilise vahendajana (nagu ta oleks seda ka TsMS § 731 lg 4 korral).
12.Kolleegium peab vaidluse peamiseks õiguslikuks küsimuseks seda, kas ja millises ulatuses peavad üldkohtud TsMS § 720 alusel toimuvas hagi tagamise menetluses kontrollima hagi tagamise eeldusi. Kolleegium leiab, et TsMS § 720 järgi toimuvas hagi tagamise menetluses tuleb kohaldada hagi tagamist reguleerivaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid (TsMS § 377 jj).
13.Kolleegium on varasemas praktikas hagi tagamise kontrollimise kohta leidnud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (TsMS § 363 lg 1 p-d 1−3), hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (TsMS § 381 lg 2), vt lähemalt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13−16.
14.Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 720 alusel hagi tagamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida seda, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Maa- ja ringkonnakohus ei ole seda asjaolu praegu kontrollinud ega seisukohta võtnud. Nagu käesoleva määruse p-s 13 märgitud, peab kohus hagi tagamisel kontrollima ka seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud seda praegu nõuetekohaselt teinud. Maakohus ei ole selles küsimuses üldse seisukohta võtnud. Piisav ei ole ka ringkonnakohtu nentimine, et asjaolude õigsust eeldades ei ole praegusel juhul ilmselge, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud. Seega on ringkonnakohtu määrus olulises ulatuses jäetud põhjendamata, mistõttu see määrus tuleb TsMS § 695, § 669 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kõigepealt kontrollima, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Juhul kui see hagi tagamise eeldus esineb, peab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 442 lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 oma määruses põhjendama, kas hageja esitatud asjaolude tõendatuks lugemise korral oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja nõue tuleb lugeda õiguslikult perspektiivituks juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14).

Kolleegium selgitab, et kohtute seisukoht vahekohtule esitatud hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse kohta ei ole käsitatav juhisena vahekohtule, vaid sellel on tähendus kitsalt hagi tagamise kontekstis (vt selle kohta ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8316, p 29).

15.Kolleegium leiab, et ka hagi tagamisel TsMS § 720 järgi peab kohus hagi tagamise menetluses kontrollima, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud TsMS § 381 lg 2 ja § 235 tähenduses. Seega võib esineda alus hagi tagamata jätmiseks, kui hageja ei suuda põhistada elulisi asjaolusid, millele tuginedes ta nõude esitab (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). TsMS § 442 lg 8 esimesest lausest ja § 463 lg-st 2 tulenevalt peab kohus oma määruses hagi aluseks olevate asjaolude usutavust põhjendama. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et praeguses asjas oleks kohtud vahekohtusse esitatud haginõude aluseks olevate faktiliste asjaolude põhistatust hinnanud, siis tuleb hagi asi saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.
16.Hagi tagamisel peab kohus TsMS § 377 lg 1 järgi kontrollima ka seda, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada vahekohtu otsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selles osas ei ole kohtud kolleegiumi arvates menetlusõiguse norme rikkunud.
17.Kolleegium märgib, et vahekohtu kokkuleppe olemasolu korral kohtus hagi tagamisel kehtib ka TsMS § 383. Praegusel juhul on vahekohtusse esitatud rahaline nõue ning seetõttu tuli sellelt nõudelt TsMS § 383 lg 11 esimese lause alusel tasuda tagatis vähemalt 5% nõudesummast, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. Kohtutoimiku materjalide kohaselt on hageja maksimumsummas tagatise tasunud (tl 45).
18.TsMS § 756 lg 6 viimase lause kohaselt jäetakse avalikustatavast Riigikohtu lahendist välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, mis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse sisu.
19.Hagi tagamise menetlusega seotud kulud otsustab vahekohus. TsMS § 749 lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üldkohtusse pöördumisest tingitud kulud, sh hagi tagamise menetluse kulud, tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses.
20.Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kaebuselt tasutud kautsjon. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.