Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood 38712092230)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 100 668 (ükssada tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot Xle (isikukood X) kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnistust asukohaga Q).
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse, nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus ning teiste määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xle.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 1. juulil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) Xle (isikukood 38712092230) kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnistust asukohaga Q) summas 100 668 (ükssada tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot. Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 2.
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1.Maksuhaldur alustas 13.11.2023 korraldusega nr 13-7/01339-1 TEK and P. Partner OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus koos TEK and P. Partner OÜ-ga maksustamisperioodil juuli kuni oktoober 2022 TEK and P. Partner OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuste ja nendelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
2.2.TEK and P. Partner OÜ (endine Otslava Põllud OÜ, registrikood 10816323) maksuvõlg on 01.07.2024 seisuga 93 299,37 eurot, millest põhivõlg 80 420,37 eurot ja intress 12 879 eurot. TEK and P. Partner OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodil juuli kuni oktoober 2022 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud käibemaksukohustustest summas 80 113,08 eurot ning 2022 ja 2023. aasta maamaksust summas 307,29 eurot (saldopäring dtl 1314).
2.3.Äriregistri andmetel oli X TEK and P. Partner OÜ juhatuse ainuliige perioodil 28.12.2020 kuni 26.10.2022. Seega on TEK and P. Partner OÜ maksukohustused 68 912,12 eurot tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Kuigi oktoober 2022 käibemaksukohustuse 11 451 eurot tasumise tähtpäev (21.11.2022) saabus pärast X juhatuse liikme ametiaega, on nimetatud maksuvõla põhjustanud tema tegevus (eelnev raha äriühingust väljaviimine, vt allpool määruse pd 2.4 ja 2.5) ning X on selle eest vastutav. Juhatuse liikme vastutust ei välista ainuüksi tema juhatuse liikme kohustuste lõppemine enne maksudeklaratsiooni esitamise või maksukohustuse tasumise kuupäeva.
2.4.TEK and P. Partner OÜ pangakontode nr EE467700771006601059 (dtl 25-30) ja nr EE927700771005762151 LHV Pank AS-s (dtl 31-108) väljavõtetest nähtub, et ainuüksi maksuvõla kujunemise ajal (juuli kuni oktoober 2022) on tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kogusummas 183 770 eurot. Sularaha on välja võetud 199 korda, korraga keskmiselt ligi 924 eurot. Samal ajal on aga sularaha sissemakseid tehtud vaid 3020 euro ulatuses (dtl 109-114). Seega on nimetatud perioodil TEK and P. Partner OÜ pangakontolt sularahas välja liikunud 180 750 eurot. Lisaks on tehtud erinevaid ülekandeid X isiklikule pangakontole kogusummas 24 335 eurot, samas kui ta ise pole teinud äriühingule ühtegi ülekannet. Nende väljamaksete tegemise ajal oli XTEK and P. Partner OÜ juhatuse ainuliige. Kuigi X sõnul tegi pangaülekandeid ja sularahatehinguid notariaalse volikirja alusel tema vend Y, on X kinnitanud, et omas ligipääsu internetipangale, sularahakassale ja dokumentidele, koostas ja allkirjastas äriühingu nimel dokumente ning oli kursis äriühingu majandusliku olukorraga (sh maksukohustustega). Selgitustes mainitud sularahalaenude tagastamise vajaduse kohta esitatud laenulepingud on aastast 2021, mis kõik peale ühe on laenu andmise (mitte saamise) kohta. Puuduvad tõendid selle kohta, et X pangakontole tehtud ülekannetega maksti tagasi raha, mille ta äriühingule laenas (puuduvad vastavad raamatupidamisdokumendid ja ülekanded tema pangakontodelt äriühingule). Ainsana esitatud laenuleping TEK and P. Partner OÜ ja Probitatis OÜ vahel pole usaldusväärne ja on vormistatud üksnes selleks, et tõendada alusetult välja võetud sularaha kasutamist äriühingu majanduslikel eesmärkidel.
2.5.Maksuhalduril puuduvad (usaldusväärsed) tõendid selle kohta, et perioodil juuli kuni oktoober 2022 äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha ja X isiklikule pangakontole tehtud ülekanded oleksid olnud seotud TEK and P. Partner OÜ majandustegevusega. X ja Y ei ole korduvatele lubadustele ja maksuhalduri selgitustele vaatamata esitanud täiendavaid dokumente ning neid pole õnnestunud saada ka variisiku tunnustega juhatuse liikmelt (C). Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et nii sularahas kui ka juhatuse liikmele tehtud ülekannetega välja liikunud raha (205 085 eurot, vt taotluse tabel 1) ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Äriühingust raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekib ja on juba tekkinud maksukohustus, on käsitatav teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Maksuhalduri hinnangul on X püüdnud 2022. a maksuvõla ajatamist taotledes vältida selle sundtäitmist. 2(7)
2.6.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on X 2024. a sissetulek olnud keskmiselt 4654 eurot (bruto) kuus (dtl 212), kuid tal on kolm ülalpeetavat (dtl 213). Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et tal on piisav võimekus vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu võib esineda vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. X on varem äriühingust suurtes summades raha välja viies jätnud samal ajal maksukohustused täielikult täitmata. See iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seda ilmestab ka asjaolu, et ta võõrandas oma osaluse TEK and P. Partner OÜ-s ja astus juhatuse liikme ametikohalt tagasi ajal, mil äriühingul olid juba tekkinud ja veel tekkimas kümnetes tuhandetes eurodes maksukohustusi. Uueks osanikuks ja juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega isik (C). Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Esineb põhjendatud oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. Tõenäoliselt määratav maksusumma on vähemalt 93 239,12 eurot. X ei astunud juhatuse liikmena reaalseid ja tõsiseltvõetavaid samme äriühingu maksuvõla vähendamiseks. Arvestades eeltoodut ning maksukontrolli ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.
2.7.Maksusumma määramise aegumistähtaeg hakkab kulgema juuli 2022 käibedeklaratsiooni esitamise ja tasumise tähtpäevast (22.08.2022). MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastase tähtaja järgi aegub vastutusmenetluse raames maksuvõla määramine kõige varem augustis 2027. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg aegunud. Ka ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid – maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime.
2.8.Maksuvõla sissenõudmine TEK and P. Partner OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Maksuhaldur alustas põhimaksuvõla sundtäitmist 25.11.2022 ja intressinõude sissenõudmist 31.07.2023, kui edastas Eestis asuvatele krediidiasutustele korraldused TEK and P. Partner OÜ pangakontode arestimiseks (dtl 214-216). Pangakontode arestimiste tulemusel on maksuvõla katteks laekunud kokku 62,06 eurot. Maksuvõlga on õnnestunud vähendada veel juuni 2022 käibemaksu tagastusnõude arvelt summas 1603,71 eurot. TEK and P. Partner OÜ ei ole ise maksuvõla katteks midagi tasunud.
2.9.E-kinnistusraamatu, ehitisregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu TEK and P. Partner OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. TEK and P. Partner OÜ deklareeris viimati käivet oktoobris 2022 (dtl 218) ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2020. aasta kohta (dtl 219-226). Äriühingu suhtes on esitatud pankrotiavaldus ning 03.06.2024 kohtumäärusega asjas nr 2-24-8388/4 keelati TEK and P. Partner OÜ-l ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutada (käsutuskeelu teatavakstegemise teade, dtl 227). Maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu ega tema enda vara arvelt ei ole võimalik.
2.10.Arvestades võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla suurust, on MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest kõige sobivam kohtuliku hüpoteegi seadmine X kaasomandi osale kinnistust asukohaga Q. Talle kuulub ka liiklusregistri andmetel 5 sõidukit (2 sõiduautot, mootorratas, haagis, ja väikelaev), kuid saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt sõidukite väärtust, mis sõltub eelkõige nende seisukorrast. Lisaks on sõidukite näol tegemist likviidse varaga, mille omanik võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist.
2.11.Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist kokku 100 688 euro ulatuses, mis hõlmab maksukohustuse ning kinnistu hinnangulist väärtust (129 000 eurot) arvestavad täitmiskulud (8% nõude summast). 3(7)
2.12.Maksuhaldur lõpetab X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 93 239,12 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur leiab, et X on TEK and P. Partner OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse 4(7)
esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
9.MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud maksumenetluse, mille eesmärgiks on juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Maksuhaldur on sisse nõudmas TEK and P. Partner OÜ maksuvõlga. Käesoleva taotluse esitamisega kohtusse alustab maksuhaldur X kui kontrolliga hõlmatud ajavahemikul TEK and P. Partner OÜ juhatuse liikmena tegutsenud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).
10.Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud ajavahemikul 28.12.2020 kuni 26.10.2022 TEK and P. Partner OÜ juhatuse ainuliige (dtl 23 ja 24) ning maksuvõlg, mille täitmist MTA praegusel juhul soovib tagada, tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Eeltoodut arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine kolmandale isikule.
11.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et X eelpool kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist (vt käesoleva määruse p-d 2.4 ja 2.5) arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muuta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et väljaselgitatud asjaolusid silmas pidades võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskeks.
12.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et X käitumine äriühingu juhatuse liikmena näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 317-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isik tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).
13.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotlusest (vt määruse p 2.8) ilmneb, et maksuhalduri 5(7)
tegevus maksuvõla sissenõudmisel (sh pangakonto arestimiseks ning tagastusnõude arvelt) ei ole arvestatavat tulemust andnud.
14.Maksuhaldur on välja selgitanud, et TEK and P. Partner OÜ-l ei ole registritesse kantud vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada, ega aktiivset majandustegevust, millest saada raha maksuvõla tasumiseks (vt määruse p 2.9).
15.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuhalduri selgitustest ilmneb, et seose tõttu kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub X suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab praegusel juhul juuli 2022 käibedeklaratsiooni esitamise ja tasumise tähtpäevast (22.08.2022). Viieaastase aegumistähtaja puhul aegub vastutusmenetluse raames maksuvõla määramine kõige varem augustis 2027 ning praegusel juhul poleks maksu määramine aegunud veel isegi kolmeaastase aegumistähtaja korral. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise – maksuvõlg on tekkinud ning seda ei ole kustutatud Äriühingut (TEK and P. Partner OÜ) ei ole ka registrist kustutatud.
16.Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut (vt määruse p 2.6, taotluse p 7), arvestades seejuures X sissetulekuid ja tema vara koosseisu ning ülalpeetavate arvu perekonnas. Kinnistusregistri andmetel kuulub Xle 1/2 kaasomandist kinnistust asukohaga Q, millel asub üksikelamu suletud netopinnaga 128 m2. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga Luminor Bank AS kasuks summas 167 700 eurot (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 228-229). MTA on Maa-ameti hinnastatistikale (dtl 230) tuginedes hinnanud Xle kuuluva kaasomandi väärtuseks 129 600 eurot. MTA on kohase toimingu valikut kaaludes välja toonud ka Xle kuuluvad liiklusregistrisse kantud sõidukite andmed ja hinnainfo (dtl 231-254), kuid jõudnud kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et just kinnistu kaasomandi osale hüpoteegi seadmine on abinõu, mis toimib avaliku huvi seisukohast maksukohustuse täitmise eesmärgil tõhusamalt, kuid samas koormab isikut ennast vähem.
17.Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-31-15-12, p 53).
18.Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks 100 668 euro ulatuses, mis hõlmab maksuvõla (93 239,12 eurot) ning sellele lisanduvad eeldatavad kohtutäituri ja sundtäitmise kulud (maksimaalselt 7429 eurot). Täitetoimingute eelduslike kulude kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikumalt kajastanud taotluse p-s 8 (dtl 9-10). Taotluses märgitud täitetoimingute kulu moodustab ligemale 8% hüpoteegiga tagatavast maksukohustusest. Kohtu hinnangul on tegemist täitetoimingute kuludega mõistlikus ulatuses, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhimõtteliselt põhjendatud ja proportsionaalne.
6(7)
Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
19.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel. Taotluse p-s 9 on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingu, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 93 239,12 eurot.
20.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.