lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-7419/35

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7419/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisMS § 37 lg 6TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-7419/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.11.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Strobus10629710(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7419

Tsiviilasi

Osaühing Strobus hagi TM Raied OÜ vastu kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks 10 889 eurot 86 senti

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TM Raied OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungite toimumise ajad

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): TM Raied OÜ (registrikood 14152216), seaduslik esindaja Jaanika Kadak Vastustaja (hageja): Osaühing Strobus (registrikood 10629710), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. novembri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus TM Raied OÜ kanda.
3.Välja mõista TM Raied OÜ-lt menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Strobus kasuks 520 eurot.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
Kohustada TM Raied OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Osaühingule Strobus viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Välja mõista TM Raied OÜ-lt apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu osamakse 300 eurot riigituludesse. Riigilõiv 300 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti pangakontole AS-is SEB Pank EE351010052031000004, AS-is Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003 viitenumbriga 99918700046179, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-17-7415“, 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Osaühing Strobus (hageja) esitas 12. mail 2017 Tartu Maakohtule hagi TM Raied OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 89 eurot 86 senti ja viivise põhinõudelt alates 10. maist 2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. märtsil 2017 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille alusel hageja võõrandas kostjale raieõiguse Männituka kinnistul ja kostja kohustus hagejale selle eest tasuma 26 700 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kinnitas lepingu p-s 3, et on raielangiga tutvunud ja et tal ei ole võõrandajale pretensioone lepingu objekti (saadava materjali koguse) osas. Hageja andis kostjale raieõiguse üle ning kostja teostas raietööd ja metsamaterjali väljaveo. Hageja väljastas kostjale arve nr 12914 summas 26 700 eurot, millest kostja jättis tasumata 10 000 eurot. Kostja on keeldunud arvet täies ulatuses tasumast.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt pidi 30. märtsi 2017 lepingu järgi Männituka kinnistu raieõiguse puidumaht olema 879 tm, kuid tegelikkuses oli Männituka kinnistult saadud puidumaht 76,53 tm väiksem. Lisaks oli poolte vahel 27. märtsil 2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, mille alusel võõrandati raieõigus Allika kinnistul mahuga 392 tm ja Tõnikse kinnistul mahuga 762 tm, koguhinnaga 41 250 eurot. Pärast raie teostamist ilmnes, et Allika kinnistult saadud puidumaht oli 69,86 tm väiksem ja Tõnikse kinnistult saadud puidumaht 99,83 tm väiksem. Hageja on seega andnud kostjale kokkulepitust 246,22 tm

puitu vähem ja on sellega müügilepinguid rikkunud. Hageja kohustus oli tagada kokkulepitud metsamaterjali maht ning kostja võis hea usu põhimõtte kohaselt eeldada, et lepingutes esitatud andmed on õiged. Kostjal on lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju saamata jäänud tulu summas 12 052 eurot 25 senti, mille kostja tasaarvestab hageja rahaliste nõuetega. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja nõue kostja vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 3. novembri 2017 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 445 eurot 96 senti ja viivise põhinõudelt alates 4. novembrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on jätnud hagejale 30. märtsi 2017 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tasumata 10 000 eurot. Maakohus märkis, et kostja on menetluse käigus teinud hagejale tasaarvestusavalduse, milles on enda kahjunõude summas 12 052 eurot 25 senti hageja nõudega tasaarvestanud. Seetõttu hindas maakohus, kas kostja tasaarvestus on kehtiv ja, kas hageja nõue võib olla tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Maakohus asus seisukohale, et kostja tasaarvestatav rahaline nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 mõttes. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude esmast eeldust ehk hagejapoolset kohustuse rikkumist. Maakohus leidis, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu puhul ei ole tegemist müügilepinguga, mistõttu ei kohaldu müügilepingu kohta sätestatu. Maakohus leidis kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärki arvestades, et see vastab VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu tingimustele, kuna üks pool annab teisele tasu eest üle õiguse kasutada metsakinnistut ja teostada seal kokkulepitud ulatuses raiet ning raiutud puud omandada. Arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevaheliste lepingute tingimusi ja sellel tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, leidis maakohus, et lepingupoolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel ei olnud, et hageja annab kostjale kokkulepitud ostuhinna eest üle lepingus fikseeritud mahus raiutavat puitu, nagu kostja seda tõlgendab. Maakohus leidis, et kostja pidi lepingute sõlmimise ajaks olema veendunud, et lepingu objektiks olevalt raielangilt on võimalik teha raiet lepingus kokkulepitud mahus ja sellega välistati saadava materjali koguse osas hilisemate pretensioonide esitamise võimalus. Kuna kostja kohustus lepingute järgi ostuhinna tasuma enne raie teostamist, ei saa järeldada, et poolte soov oli siduda raieõiguse hind sellega, kui palju kostja raielankidelt puitu tegelikult saab. Kui poolte ühine tahe olnuks siduda raieõiguse ostuhind kostja poolt tegelikult teostatava raie mahuga, oleks see lepingus vastavalt fikseeritud ja kokku lepitud raiutava tihumeetri hind, mitte raieõiguse üldine ostuhind. Maakohus asus seisukohale, et kostja väited selle kohta, et hagejal oli kohustus mõõta üle üleantava raieõiguse täpne maht, on alusetud. Maakohus märkis, et metsa majandamine ja kasutamine on valdkond, mis on õigusaktides täpselt reguleeritud ning selles kasutatavad mõisted näevad ette selge vahetegemise raieõiguse võõrandamisel ja metsamaterjali võõrandamisel ning mõlemat liiki tehingu mahu kindlaksmääramisel. Lepingute p-s 3 sisalduvat kostja kinnitust arvestades oli poolte eesmärk lepingu sõlmimisel muuta lepinguga võõrandatud raieõiguse maht vaieldamatuks. Maakohus leidis, et isegi kui lähtuda sellest, et kostja saab raiemahule tugineda, ei ole ta tõendanud, et hageja ei võimaldanud tal teostada kinnistutelt raiet lepingutes fikseeritud mahus.

Kostja esitatud harvesteri programmist välja võetud toodangu aruanded ei tõenda, et kinnistutelt ei olnud võimalik raiet lepingutes fikseeritud mahus teostada. Maakohus nõustus hagejaga, et Sven Väljaotsa arvamust ei saa käsitleda erapooletu asjatundja arvamusena ning ainuüksi kostja töötaja antud kinnitusega ei saa tõendada lepingupoolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, mistõttu kostja tasaarvestus ei ole kehtiv ja hageja nõue ei ole tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Maakohus leidis, et hageja ostuhinna- ja viivisenõue on põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. novembri 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tugines kostja lepingute sõlmimisel hageja esitatud andmetele metsamaterjali mahu osas ning sõlmis lepingud heas usus eeldusel, et andmed on õiged. Tegelikkuses oli kinnistutelt saadud puidumaht kokkulepitust 246,22 tm väiksem. Maakohtu seisukoht, et müüja ei ole kohustatud ostjale võimaldama raieõiguse võõrandamise lepingus sätestatud puidumahtu, on põhjendamata. Maakohus on andnud lepingutes sätestatud puidumahule tühise tähenduse. Samas on puidumaht põhiline kriteerium, mille järgi kujuneb raieõiguse hind, omades seega määravat tähendust. Vastasel juhul ei oleks seda lepingutes eraldi välja toodud. Kuna puidumaht on lepingutes määratletud, pidi hageja kostjale kokkulepitud koguses puidu raiumist võimaldama. Seda ei väära asjaolu, et raieõiguse võõrandamise leping on õiguslikult rendileping. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna kostja tasus raieõiguse eest ettemaksu, ei olnud poolte soov siduda hind raiutava puidu mahuga. Hind, mida ostja on nõus raie eest tasuma, on otseses sõltuvuses puidumahust, mida ta raieõiguse teostamise kaudu saab. Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud harvesteri programmist välja võetud toodangu aruanded ei tõenda, et kinnistutelt ei olnud võimalik teostada raiet suuremas mahus. Sellega on maakohus pannud kostjale ebaõigesti negatiivse asjaolu tõendamiskoormuse ning tuvastanud hageja paljasõnalise ja tõendamata väite alusel, et kostjal oli võimalik kinnistutelt rohkem puitu saada. Puudub objektiivne ja ratsionaalne põhjus, miks kostja oleks pidanud kinnistutelt raiuma vähem puitu kui lubatud. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja jätnud põhjendamatult Sven Väljaotsa arvamuse arvestamata. Tõendi arvestamata jätmine TsMS § 238 lg 5 alusel selle ebausaldusväärsuse tõttu ei või tulla tõendi esitanud menetlusosalisele üllatusena. Sven Väljaots on arvamuse lõpus teatanud, et saab vajadusel anda ütlusi vande all, kuid maakohus ei korraldanud istungit ega andnud kostjale võimalust Sven Väljaotsa arvamusega seotud kahtluseid kõrvaldada.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3.novembri 2017 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Tartu Maakohtu 3. novembri 2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

7.Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 30 märtsil 2017 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 30-03-17 (tl 14-18). Hageja esitas hagi kostja vastu lepingus kokkulepitud raieõiguse eest tasumata ostuhinna summas 10 000 eurot tasumiseks, s.o hageja on esitanud hagi kostja vastu lepingust tuleneva nõude täitmiseks. Kostja vastuväite kohaselt on tal hageja vastu tasaarvestatav nõue summas 12 052 eurot 25 senti seetõttu, et hageja on rikkunud omapoolset kohustust ja ei ole kostjale üle andnud raiutavat puitu lepingus kokkulepitud mahus ning seda lisaks 30. märtsil 2017 sõlmitud lepingule ka 27. märtsil 2017 Allika ja Tõnikse kinnistute osas sõlmitud lepingu (tl 67-68) alusel ning VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhe tasaarvestusega lõppenud.
8.Metsaseaduse (MS) sätetest tulenevalt on erinevus kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate jms tehingute vahel. Antud juhul on pooled sõlminud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ning õige on maakohtu seisukoht, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu puhul ei ole tegemist müügilepinguga. MS §-s 37 (eriti selle 7. lõikes) sätestatud regulatsioonist järeldub, et raieõiguse müügi näol on sisuliselt tegemist metsakinnisasja kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt kinnisasjalt mets ja see omandada. Selline leping vastab olemuslikult VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Alusetu on kostja väide, et kuigi raieõiguse võõrandamise leping on õiguslikult rendileping, siis kuna puidumaht on lepingutes määratletud, pidi hageja kostjale kokkulepitud koguses puidu raiumist võimaldama. MS § 37 lg 6 p 5 kohaselt raieõiguse võõrandamise märgitakse raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Kostja on 27. märtsi 2017 lepingu p-s 3 (osas lepingu objekt) kinnitanud, et on raielanguga tutvunud ja tema poolt võõrandajale pretensioone lepingu objekti osas ei ole. Samuti on kostja
30.märtsi 2017 lepingu p-s 3 (osas lepingu objekt) kinnitanud, et on raielanguga tutvunud ja tema poolt võõrandajale pretensioone lepingu objekti (saadava materjali koguse) osas ei ole. Seega lähtudes MS § 37 lg 6 p-st 5 ja kostja enda kinnitusest lepingutes, on õige maakohtu seisukoht, et arvestades kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja eesmärki, pooltevaheliste lepingute tingimusi ning sellel tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, ei saa järeldada, et lepingupoolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli, et hageja annab kostjale kokkulepitud ostuhinna eest üle lepingus fikseeritud mahus raiutavat puitu (nagu kostja seda tõlgendab). Tegemist on siiski kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutega (mitte metsamaterjali võõrandamise lepinguga) ning pooled on lepingutes kokku leppinud raieõiguse hinna ja fikseerinud raieõiguse ulatuse (sh raiega hõlmatud pindala suuruse ja hinnangulise mahu tihumeetrites). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuses, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei pea vajalikuks põhjendusi korrata.
9.Ebaõige on kostja väide, et hind, mida ta ostjana oli nõus raie eest tasuma, oli otseses sõltuvuses puidumahust. Lepingu p 2 (osas lepingu objekt) kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Lepingus märgitud maaüksuse asukoht ja tehtava raie liik kajastavad muuhulgas raie kohta, ulatust, raieliiki ja kasvava metsa hinnangulist mahtu tihumeetrites. Kui metsamaterjali võõrandamise puhul saab olla arvestuse

aluseks võõrandatud metsamaterjali (täpne) kogus tihumeetrites, siis raieõiguse võõrandamise puhul on aluseks metsateatisele kantud tihumeetrite hinnanguline maht. Kuna antud juhul on tegemist kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega (mitte metsamaterjali võõrandamisega), siis ei ole lepingus kokkulepitud ostuhind otseses sõltuvusest puidumahust. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostjal oli võimalik enne lepingu p-s 3 (osas lepingu objekt) kinnituse andmist raieõiguse objektiks olev raielank üle vaadata ning kujundada oma seisukoht, kas raieõiguse ulatus ja maht vastab ostuhinnale või mitte ning vastavalt sellele käituda.

10.Kuna pooled ei sõlminud kokkulepet konkreetses koguses metsamaterjali müümises, vaid tegemist oli hinnangulise mahuga, siis ei oma tähtsust see asjaolu, kas kinnistutelt oli või ei olnud võimalik teostada raiet suuremas mahus, kui seda teostas kostja.
11.Kostja väitel rikkus maakohus selgitamiskohustust ja jättis põhjendamatult Sven Väljaotsa arvamusega arvestamata. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud Sven Väljaotsa poolt allkirjastatud tõendit (tl 98) ja põhjendatult asunud seisukohale, et kuna Sven Väljaotsa puhul ei ole tegemist erapooletu ja kostjast sõltumatu asjatundjaga, siis ei tõenda ainuüksi tema poolt antud tõend seda, et kinnistutelt ei olnud võimalik teha raiet lepingutes fikseeritud mahus, ning samuti ei anna see alust tõlgendada pooltevahelist lepingut maakohtust erinevalt. Ringkonnakohtu arvates on alusetu kostja väide maakohtu poolt TsMS § 392 lg 1 p 4 rikkumise kohta. Sven Väljaotsa poolt allkirjastatud tõend on lubatav tõend ning maakohus on ka seda tõendina hinnanud. Seda, kas taotleda Sven Väljaotsa tunnistajana ülekuulamist või mitte, pidi siiski otsustama kostja ise.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus 552 eurot 50 senti (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 0,25 h; vastuse koostamine kaebusele 4 h; tunnihind 130 eurot). Ringkonnakohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus on summas 520 eurot (vastuse koostamine kaebusele 4 h x tunnihind 130 eurot). Hageja on taotlenud ringkonnakohtult väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. aprilli 2018 määrusega kostja menetlusabi taotluse osaliselt ning võimaldas kostjal riigilõivu 600 eurot tasumise apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 3. novembri 2017 otsuse peale kahe osamaksena. Kostja on tasunud esimese osamakse 300 eurot, kuid teine osamakse 300 eurot on tasumata. Seetõttu mõistab ringkonnakohus tasumata riigilõivu summas 300 eurot kostjat välja riigituludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja