Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-13518
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu hagi Osaühingu Catarine Grupp vastu töövõtugarantiist tulenevate kohustuste täitmiseks 0 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. juuni 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kohtla-Järve linn, Tuuslari tn 18 korteriühistu (rk: 80245709), lepinguline esindaja Maksim Fedotov ja seaduslik esindaja Tamara Orehhova Vastustaja (kostja): Osaühing Catarine Grupp (rk: 11002858), lepinguline esindaja Avo Viiol ning seaduslikud esindajad Sergei Timtšuk ja Helbe Sillaste
Tuuslari
tn
korteriühistu
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid poolte vahel töövõtulepingule vastavad õigussuhted. Asjaolu, et poolte vahel ei ole sõlmitud viidatud numbriga töövõtulepingut, ei tähenda seda, et töövõtulepingut polnud sõlmitud. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja nõue saab tuleneda töövõtugarantiist, mitte töövõtulepingust endast (võlaõigusseaduse (VÕS) § 650). Samas ei ole hageja esitatud nõue arusaamatu, nagu on rõhutanud kostja. Nõude sisust on üheselt mõistetav, et nõude eesmärk on kõrvaldada garantiiajal ilmnenud defektid. Kostja on kinnitanud, et on valmis garantiikohustuse täitma ehk puudused kõrvaldama ning et vaidlust ei ole ka tööde sisus. Kuna hageja nõude täitmise osas vaidlust ei ole, kohus rahuldab hagi. 08.01.2018 kohtuistungil esitas kostja hagejale kompromissettepaneku, milles ühe tingimusena kohustus ta parandama Tuuslari 18 maja katuse püstakutel värvi ja krohvi kahjustused kahe nädala jooksul töödeks vajalike ilmastikutingimuste olemasolul 2018. a aprillis–mais olenemata sellest, kas garantiiperiood kestab või on lõppenud. Pooled ei sõlminud kohtuistungil kompromissi, kuna vaidlus oli menetluskulude osas. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis pooltele võimaluse lahendada asi kompromissiga. Kohus selgitas, et kuna sisuliselt ei ole kostjal vaidlust tööde teostamise osas ning kui menetluskulude vaidluse tõttu jääb kokkulepe sõlmimata, tuleb pooltel arvestada eelduslikult suuremate menetluskuludega. Kostja väide, et ta on töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi kogu aeg tunnistanud, kuid nende täitmist on takistanud hageja tegevus, on paljasõnaline. Ettepanek objekti vaatluseks eksperdiga, et selgitada välja kahjustuste põhjus ja kooskõlastada mõistlik aeg vigade parandamiseks eksperdi ettepanekute kohaselt, esitati oktoobris 2017. Poolte varasemast kirjavahetusest ei tulene kostja selgesõnalist kinnitust garantiikohustuste täitmiseks. Hagejale võis jääda mulje, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Vaidlus oleks poolte esindajate professionaalse tegutsemise korral olnud lahendatav kohtuväliselt, säästes mõlema poole menetluskulusid. Kostja saanuks anda hagejale selged vastused, sh kinnitada valmisolekut defektid võimalikult kiiresti kõrvaldada ja alustada töödega või leppida kokku tööde teostamise ajas. Hageja pidanuks keskenduma asja sisulisele lahendamisele, mitte võimendama konflikti ebapädevate ähvardustega. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, arvestades poolte käitumist nii kohtumenetluses kui enne seda ning kostja kompromissettepanekut hagejale, mis oli mõistlik, kuid millega hageja ei nõustunud. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine ebaõiglane ja ebamõistlik.
hagejale teada, millal kostja kavatseb garantiikohustused täita. Hageja pöördus kohtusse siis, kui sai selgeks, et kostja ei kavatse hagejale vastu tulla. Seega olid hageja kohtukulud (riigilõiv ja juristi teenustasu) vajalikud ja õigustatud; 2) ei ole õigustatud jätta hagejale kohtukulud hüvitamata põhjusel, et hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Hageja oli nõus kostja põhiettepanekutega, erimeelsused tekkisid kohtukulude osas. Kostja sisuliselt nõustus pakutud kompromissis hageja nõuetega. Lisaks pakkus kostja kompromissi alles 08.01.2018 kohtuistungil, s.o neli kuud pärast hagi esitamist.
Maakohus rahuldas hageja nõude ja tuvastas ühtlasi, et kostja väide, mille kohaselt töövõtugarantiist tulenevaid kohustusi takistas hageja tegevus, on paljasõnaline. Seega ei saa kostja ka väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult. Üksnes asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja kompromissettepanekuga, milles kostja tunnistas hageja nõuet ning soovis menetluskulude poolte endi kanda jätmist, ei ole käsitletav sellise äärmiselt ebaõiglase või ebamõistliku asjaoluna kostja suhtes, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.