lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-15949/12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-15949/12
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
07.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-401/91Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.01.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mindreks Grupp OÜ11378629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-15949

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-15949

Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2018, Tallinn Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Kohtuasi

Mindreks Grupp OÜ hagi XX vastu Mindreks Grupp OÜ nõude tunnustamiseks Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse Mindreks Grupp OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629), esindaja vandeadvokaat Martin Traat esindajad Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15949 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.20.12.2017 määrusega jättis Harju Maakohus Mindreks Grupp OÜ (hageja) hagi XX (kostja) vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus 12.01.2018.
2.17.01.2018 esitas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes kostjale osutatud õigusabi nõupidamises kliendiga, hagi materjalidega tutvumises, kostja vastuse koostamises hagiavaldusele (kokku 3 tundi 30 min) ning kohtumäärusega tutvumises, positsiooni kujundamises, nõupidamises kliendiga (kokku 40 min). Kostjale on osutatud õigusabi 700 euro ulatuses, tasumääraga 140 eurot/tund.
3.Hageja asus seisukohale, et hagile vastamiseks kulutatud 3 tundi 30 minutit on ülepaisutatud ja maksimaalselt oleks piisanud vastuse koostamiseks 30 minutist, et vastata kohtule kostja puudumisest võlausaldajate nimekirjast. Hageja leidis, et kuna hagi oleks jäetud läbi vaatamata ka ilma kostja seisukohata, siis ei ole põhjendatud kostja õigusabi kulusid hagejalt välja mõista. Maakohtu määrus
4.15.02.2018 määrusega rahuldas maakohus osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras kindlaks kulude suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 588 eurot (käibemaksuga).
5.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja on tema vastu esitanud perspektiivitu hagi. Hagi läbi vaatamata jätmise põhjus selgus tänu kostja vastusele, mitte ei tulenenud hagiavaldusest. Kostja vastuse koostamisele kulunud aeg oli kohtu hinnangul vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ning vajalik. Õigusabi osutamise tunnihind ei erine märkimisväärselt keskmisest õigusabi osutamise hinnast.
6.Kohtu hinnangul ei vajanud kostja jaoks positiivse lahendiga tutvumine juriidilist abi. Seetõttu ei lugenud kohus kostja õigusabi kulu põhjendatuks 40 minuti (93,33 euro) ulatuses. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude avaldus rahuldamata.
8.Maakohtu seisukoht, et hagi läbi vaatamata jätmine tulenes kostja vastusest, mitte hagiavaldusest, on täiesti ekslik ega tugine tsiviilasja materjalidele. Kostja vastuses ei ole nimetatud alust, seisukohta või põhjendust, mille tõttu lõpuks kohus hagi läbi

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15949 vaatamata jättis. Seega ei ole kostja esindajate töö hagi läbi vaatamata jätmisel kuidagi asjassepuutuv ega ole kohtulahendi põhjendusi kuidagi mõjutanud.

9.Tuleb arvestada, et kostja käitumine on põhjustanud tarbetu menetluse ja põhjendamatu viivituse Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimisel. Ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks kostjast 92 euro suurust nõuet omav väidetav võlausaldaja teisi nõudeid vaidlustas, peale pankrotimenetluse takistamise ja venitamise.
10.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane, sest hageja on kannatanud kostja pahatahtliku käitumise pärast. Kui kostja ei oleks hageja nõudele (alusetut) vastuväidet esitanud, oleks praegune menetlus jäänud tõenäoliselt olemata. Menetluse edasine käik
11.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Määrus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jättis. Hageja on vaidlustanud määruse osas, millega avaldus rahuldati.
15.Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ja et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul taotleb hageja sisuliselt menetluskulude jaotuse muutmist, paludes vähendada kostja menetluskulud nullini. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlusetapis asuda hindama menetluskulude jaotuse põhjendatust. Samuti ei saa seda määruskaebuse lahendamisel teha ringkonnakohus. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma seetõttu määravat tähtust ka see, mille 3(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15949 põhjal maakohus tuvastas hagi läbivaatamata jätmise aluse. Menetluskulude jaotuse otsustas maakohus 20.12.2017 hagi läbivaatamata jätmise määruses, mis on jõustunud 12.01.2018. Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli ebaõiglane, oleks ta pidanud vaidlustama 20.12.2017 määruse.

16.Kuigi määruskaebuses ei ole hageja enam teinud maakohtule otseselt etteheiteid kostja lepingulise esindaja osutatud menetlustoimingute põhjendatuse, nende ajakulu või esindaja tunnitasu määra osas, kontrollib kolleegium maakohtu määrust ka kulude väljamõistmise osas.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
18.Ringkonnakohus leiab, et kontrollitavas osas on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust vastavalt TsMS § 175 lg-le 1. Maakohtu määrus on nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Reet Allikvere Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.