Kohtuasja number
3-2-1-182-15
Määruse kuupäev
Tartu, 9. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Natalja Omeltšenko hagi Urugne OÜ vastu osaühingu TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4757
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urugne OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Natalja Omeltšenko, esindaja vandeadvokaat Maidu Kaasik Kostja Urugne OÜ, esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Asja läbivaatamise kuupäev
8. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
tunnustamist ta võlgniku pankotimenetluses soovib, täidetud. Kostja lisas taotlusele 4. juuni 2015. a maksekorralduse, mille kohaselt tasus K. Seleninov hagejale 906 eurot 8 senti. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus TsMS § 168 lg-d 2 ja 5 õigesti. Hageja nõue on sisuliselt tuvastushagi, mille esitamise eesmärgiks oli see, et hageja nõuet tunnustatakse võlgniku pankrotimenetluses ning et ta saaks hiljem oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Hageja saavutas oma eesmärgi, kui kostja ainuke juhatuse liige ja osanik K. Seleninov tasus vaidlusaluse summa. Äriühing tegutseb oma juhatuse liikmete ja osanike (või aktsionäride) kaudu. E-äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja ainukeseks juhatuse liikmeks ja osanikuks on olnud ja on K. Seleninov (edaspidi juhatuse liige). Pankrotimenetluses vastuväite esitamine oli tema kui kostja juhatuse ainukese liikme ja osaniku otsus. Eeltoodust teistsugusele seisukohale jõudmiseks ei anna alust vaidlusaluses maksekorralduses märgitu: „TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ja osanikuna TEI SM OÜ (pankrotis) eest 23.10.2014 nõudeavaldusest tuleneva nõude tasumine." Nimelt ei olnud juhatuse liikmel võimalik teha makset võlgniku eest või nimel, kuna tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg-st 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 36 lg 2 järgi on võlgniku pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing tühine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigustatult menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus TsMS § 175 lg-t 1. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Väljamõistetud tunnitasu (147 eurot 49 senti koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning sellist tunnihinda võib pidada tavapäraseks.
hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.