Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-18082
Tsiviilasi
Tiina Kople ja Indrek Saapari avaldus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kohustamiseks võimaldada dokumentidega tutvuda
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. veebruari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiina Kople ja Indrek Saapari määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitajad (avaldajad) Tiina Kople (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Indrek Saapar (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik (vastustaja) Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Heinar Saapar
isikud, võib kohus jätta iga menetlusosalise kulu tema enda kanda. See kohaldub ka praeguses menetluses, kus asja olemusest tulenevalt nii avaldaja kui ka korteriühistu ühine huvi on saavutada õigusrahu. Sel kombel on õiguskirjanduses jaatatud ka võimalust, et korteriomandiga seotud hagita asjades võetakse kulude jaotamisel arvesse samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamisel hagimenetluses (Vt TsMS komm, I osa, § 172, komm 3.3.6.), mis samuti toimub mõlema poole huvides ja kus kulud jäetakse samuti kummagi poole enda kanda. Kulude teistsugust jaotust ei mõjuta ka asjaolu, et tegemist ei ole vaidluse sisulise lahendamisega, vaid menetluse lõpetamisega avaldusest loobumise tõttu. Avaldajate viidatud TsMS § 168 kohta on õiguskirjanduses (vt TsMS komm, I osa, § 168 komm 3.7) mh märgitud, et hagita menetluse lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldajate kulud (v.a pool riigilõivust) nende endi kanda, kuid selgitas, et õigusabikulud on käesoleval juhul ka tõendamata ja/või ülemäärased. Maakohus luges avaldajate põhjendatud menetluskuluks kokku 1285 eurot 60 senti. Maakohus määras, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse avaldajatele pool riigilõivust ehk 25 eurot. Maakohus ei rahuldanud avaldajate taotlust jätta teine pool riigilõivust puudutatud isiku kanda.
menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses TsMS § 168 (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, kuna tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.