lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-7358/18

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-7358/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1534
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-7358

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

14.11.2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

B. K. i ja S. K. i hagi A. K. e vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: B. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX);

Hageja II: S. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX);

2-23-7358

Kostja: A. K. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. P. (e-post: XXX)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu B. K. i ja S. K. i loobumine hagist A. K. e vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes ning lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7358 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja A. K. e kanda.
3.Tagastada hagejatele pool hagilt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav summa kanda B. K. i pangakontole nr XXX.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
4.Mõista A. K. elt B. K. i ja S. K. i kasuks välja menetluskulu summas 210 eurot.
5.A. K. el tuleb temalt resolutsiooni punktis 4 B. K. i ja S. K. i kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda B. K. i pangakontole nr XXX seitsme päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
6.Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.B. K. ja S. K. esitasid 26.06.2023. a kohtusse hagiavalduse A. K. e vastu kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes. Hagejad taotlesid hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi kinnistule, nimetusega XXX, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, esimese alternatiivina selliselt, et kinnistu jääb hagejate kaasomandisse, sealjuures B. K. ile jääb 3⁄4 mõttelist osa kaasomandist ja S. K. ile 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist ning B. K. hüvitab kostjale A. K. ele tema osa rahas. Teise alternatiivina taotlesid hagejad kinnistu ühisomandi lõpetamist kinnistu müümisega ühisomandike vahelisel enampakkumisel.
2.Kohus võttis hagi 11.08.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, A. K. , teatas 13.09.2023. a kohtule, et pooled on pidanud läbirääkimisi ja jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele kinnistu reaalosadeks jagamise osas. Kostja teatel on pooltel soov jagada kinnistu kohtuväliselt (notari vahendusel), sest kinnistu reaalosadeks jagamine eeldab maakorralduslikke toiminguid. Kostja taotles, et kohus annaks hagejatele tähtaja esitada avaldus hagist loobumise kohta või kui hagejad vastavat avaldust ei esita, määrata asjas eelistung.
4.Hagejad, B. K. ja S. K. , esitasid 15.09.2023. a kohtule taotluse hagimenetluse lõpetamiseks. Hagejate teatel jõudsid pooled kohtuvälisele kokkuleppele, et kinnistu jagatakse reaalosadeks ja jagamise järel tekkiv üks kinnistu jääb hagejate kaasomandisse ja teine kinnistu kostja omandisse. Hagejad avaldasid, et soovivad hagi tagasi võtta notariaalse lepingu sõlmimise järel.
5.25.09.2023. a esitasid hagejad kohtule Tartu notar T. T. poolt samal päeval tõestatud poolte vahel sõlmitud kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe. Dokumendile lisatud kaaskirjas märkisid hagejad, et tegemist on esialgse notariaalse kokkuleppega ja kokkuleppe alusel kinnistu reaalosadeks jagamise protsess võtab veel aega (ca 3 kuud). Hagejad palusid kohtul võimalusel hagimenetlus peatada kuni kinnistu reaalosadeks jagamiseni, põhjusel, et kohaliku omavalituse või kinnistusraamatu pidaja poolt seatud tingimuste tõttu võib osutuda poolte vahel kokku lepitud jagamine võimatuks, millisel juhul soovivad hagejad jätkata hagimenetlusega kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes.
6.Kohus küsis hagejate esitatud taotluste kohta seisukohta kostjalt.
7.Kostja teatas 06.10.2023. a vastuses kohtule, et tal ei ole vastuväiteid avaldusele hagist loobumise kohta. Kostja leiab aga, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu tuleb jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja teatel on temal tekkinud kohtumenetlusega seoses kulud lepingulisele esindajale õigusabi eest summas 412,50 eurot, mille hüvitamist kostja hagejatelt soovib.
8.Kohus andis hagejatele tähtaja, et täpsustada esitatud taotlusi seoses kostjaga kohtuväliselt kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega.
9.Hagejad esitasid 13.11.2023. a kohtule oma taotluste täpsustuse. Hagejad täpsustavad, et nad ei pea vajalikuks hagimenetluse peatamist ja soovivad hagist loobuda ning paluvad kohtul menetluse lõpetada, aga seda tingimusel, et hagist loobudes ei sea nad ennast olukorda, kus kinnistu ühisomandi lõpetamine võib osutuda võimatuks, kui kostja ei täida endale notariaalse kokkuleppega võetud kohustust allkirjastada kinnistu reaalosadeks jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks vajalikke viimaseid dokumente. Kui kohtu hinnangul on sellise olukorra tekkimine teoreetiliselt võimalik, soovivad hagejad hagist loobumise asemel hagi tagasi võtta ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata. Mõlemal juhul, nii asja lõpetamisel hagist loobumise tõttu kui asja läbi vaatamata jätmisel hagi tagasi võtmise tõttu, paluvad hagejad kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad paluvad kohtul menetluskulude jaotamisel arvestada, et kostja peale hagi esitamist ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega nende nõude rahuldanud. Samuti paluvad hagejad kohtul arvestada, et kohtusse pöördumise vajaduse tingis kostja käitumine ja hagejad tegid kõik endast oleneva, et jõuda kostjaga ühisomandi lõpetamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu paluvad hagejad tagastada neile pool hagilt tasutud riigilõivust.

KOHTU SEISUKOHT

10.Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Hagejad on esitanud kohtule poolte vahel XX.XX.XXXX. a notariaalselt sõlmitud kinnisasja valdamise ja kasutamise korra, kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe. Nimetatud lepinguga on pooled kokku leppinud, et jagavad nende ühisomandis oleva kinnistu nimetusega XXX, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, kaheks kinnistuks vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile selliselt, et üks jagamise järel tekkiv kinnistu, suurusega ligikaudu 6,22 ha, jääb kostja A. K. e omandisse ja teine kinnistu, suurusega ligikaudu 15,22 ha, jääb hagejate B. K. i ja S. K. i kaasomandisse. Pooled on lepingus teinud ka avalduse kanda kinnistusraamatusse kinnistu registriossa märkus kinnistu valdamise ja kasutamise korra ning kinnistu jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe kohta. Seega on pooled sõlminud kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe kinnistu ühisomandi lõpetamise kohta, mis on käesolevas tsiviilasjas hagi esemeks. Pooled on kokku leppinud kinnistu ühisomandi lõpetamise selle reaalosadeks jagamise teel. Kinnistu reaalosadeks jagamiseks, sh uute katastriüksuste moodustamiseks ja jagamise järel kinnistusraamatu kannete muutmiseks, on vajalikud poolte kui ühisomanike tahteavaldused. Kui üks pooltest vastavaid tahteavaldusi ei anna, võib jääda kinnistu vastavalt kokkuleppele reaalosadeks jagamata ja ühisomand lõpetamata. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud olukorras, kus pooled on sõlminud notariaalse kokkuleppe kinnistu ühisomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kuid sellisel viisil jagamine siiski mingil põhjusel ei õnnestu, näiteks ei anna kostja vajalikke nõusolekuid, siis ei takista menetluse

lõpetamine hagist loobumise tõttu hagejatel tulevikus pöörduda kohtusse uue hagiga kostja vastu ühisomandi lõpetamiseks. Sellisel juhul oleks küll hagi ese sama, aga erinev on hagi alus, s.o hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks, kui kostja ei anna vastavalt kokkuleppele kinnistu reaalosade jagamiseks vajalikke tahteavaldusi, on hagejatel võimalik esitada ka hagi kohustamaks kostjat vastavaid tahteavaldusi andma. Eeltoodut arvestades võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulude jaotus

11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 09.03.2016. a nr 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda. Antud juhul on hagejad loobunud hagist kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes põhjusel, et pärast hagi esitamist sõlmis kostja hagejatega kohtuväliselt notariaalse kokkuleppe ühisomandi lõpetamiseks. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hagejate nõude rahuldanud ning seega on põhjendatud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagejate teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hagejad on tasunud hagilt riigilõivu summas 420 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus neile poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Antud juhul on hagejad hagist loobunud ja seega on põhjendatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel neile pool riigilõivust, s.o summas 210 eurot tagastada. Hagejate taotlusel määrab kohus, et tagastatav summa kantakse hageja I, B. K. i, pangakontole. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb ülejäänud pool hagejate tasutud riigilõivust, mis tagastamisele ei kuulu, hüvitada kostjal ja kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuluna riigilõivu summas 210 eurot. Hagejate taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud riigilõiv kanda hageja I, B. K. i, pangakontole seitsme päeva jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja