Aktiva Finance Group OÜ hagi Dmitri Botšarovi ja Jekaterina Botšarova vastu ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jekaterina Botšarova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja II): Jekaterina Botšarova (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
Vastustaja (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (hageja) (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja I: Dmitri Botšarov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt ja täiendada määruse põhjendusi.
4.Määrata Aktiva Finance Group määruskaebemenetluses 240 eurot.
OÜ
menetluskulude
rahaliseks
suuruseks
5.Mõista Jekaterina Botšarovalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 240 eurot. Mõista Jekaterina Botšarovalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 240 eurolt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 5. juulil 2022 Viru Maakohtule hagi Dmitri Botšarovi (kostja I) ja Jekaterina Botšarova (kostja II) vastu, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 1. veebruaril 2022 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja lõpetada XXXXXXXXXXXX asuva korteriomandi ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras selliselt, et jagada müügist ülejääv raha kostjate vahel võrdsetes osades ja rahuldada kostjale I jäävast osast hageja nõue kostja I vastu. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse, milles palus kanda kinnistusraamatusse keelumärke korteriomandi käsutamise keelamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu nõue, mis tuleneb Viru Maakohtu 6. aprilli 2009. a määrusest tsiviilasjas nr 2-06-42492, millega kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 376 eurot 8 senti, ning Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2013. a määrusest tsiviilasjas nr 2-13-50565, millega kohus mõistis kostjalt I Bigbank AS-i kasuks välja 533 eurot 34 senti ja põhivõlalt viivise 0,0813% päevas alates 11. detsembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni. Nõuded edastati sissenõudmiseks kohtutäiturile vastavalt 15. aprillil 2009 ja 30. detsembril 2013. Täitemenetluste raames ei ole nõuete katteks laekumisi toimunud. Kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes ei ole lahusvara puudumise tõttu võimalik hageja nõudeid rahuldada. Hageja edastas 13. jaanuaril 2022 kostjatele hagihoiatuse ühisvara jagamise nõude esitamise kohta. Kostjad sõlmisid 1. veebruaril 2022 ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi kostjate ühisvarasse kuuluv korteriomand kostja II lahusvaraks. Kostjad hindasid vara väärtuseks 20 000 eurot. Kostjad leppisid kokku, et kostja II ei pea maksma kostjale I enam saadud vara eest hüvitist. Kostja I loobus ühisvara jagamise lepinguga olulises osas oma varast ning tehing on võlausaldaja huve kahjustav. Eeldused ühisvara jagamise tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks on täidetud.
2.Viru Maakohus rahuldas 14. juuli 2022. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning keeldus 14. juuli 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmast osas, milles hageja palus rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõude kostja I vastu. Ülejäänud osas võttis maakohus hagi menetlusse. Hageja esitas maakohtu hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule, ringkonnakohus jättis 13. septembri 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille Riigikohus jättis 13. veebruari 2023. a määrusega menetlusse võtmata.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I leidis 11. augustil 2022 esitatud vastuses, et hageja väited kostja I pahauskse käitumise ja tehingu heade kommete vastasuse kohta on väärad ja asjakohatud. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud, sest kostja I asus rahalisi nõudeid kustutama. 10. augustil 2022 kanti hagejale üle 376 eurot 8 senti, seega üks kahest võlgnevusest on kustutatud. Tagasivõitmise nõue ei tohi võlgnikule ebaproportsionaalselt kahju tekitada. Rahalise võlgnevuse teine osa 533 eurot 34 senti tasutakse samuti lähiajal. Kostja II leidis 2. oktoobril 2025 esitatud vastuses, et korteri müük ei ole 533 euro 34 sendi suuruse võla sissenõudmiseks proportsionaalne. Kostja II märkis, et kostjad maksid hagejale ka võlgnevuse 533 eurot 34 senti. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, sest kohus ei võtnud hageja ühte haginõuet menetlusse, kuid kostjad pidid kulutama raha õigusabile.
4.Hageja esitas 7. oktoobril 2025 avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja nõuded on 30. septembri 2025. a seisuga täidetud. Menetluskulud on põhjendatud jätta kostjate kanda. Enne hagi esitamist ja kolm aastat kestnud kohtumenetluse vältel on täitemenetlus kostja I vara arvel ebaõnnestunud. Kostjad tasusid võlgnevuse täielikult alles kolm aastat pärast hagi esitamist. Mõlemad kostjad on oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuna on teadlikult sõlminud ühisvara jagamise lepingu ühisvara välja viimiseks kostja I nimelt. Kohus jättis hageja nõude menetlusse võtmata väga väikeses osas. Hageja nõuded ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks on olnud põhjendatud. Hageja ei nõua kostjatelt määruskaebemenetlusega seonduvate kulude hüvitamist.
5.Kostja II esitas 16. oktoobril 2025 seisukoha, mille kohaselt tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamisele hagist loobumise tõttu. Kostja II on vastu menetluskulude kostjate kanda jätmisele. Võlgnevuste tasumise kohustused ei olnud käesoleva tsiviilasja objektiks. Hageja nõudis endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamist. Kuna kostjad ei ole esitatud nõuet vabatahtlikult täitnud ega kavatse seda täita, ei ole hageja hagiga soovitud õiguste kaitset saavutanud. Kostjad väitsid menetluses, et hageja eesmärgid on saavutamatud. Seega tuleks kostjate menetluskulud jätta hageja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Viru Maakohus võttis 20. oktoobri 2025. a määrusega vastu hageja hagist loobumise, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2185 eurot ning mõistis selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates
lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tagastas hagejale poole tasutud riigilõivust ja tühistas 14. juuli 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja I on kohtumenetluse kestel tema suhtes algatatud täitemenetlustes tasunud 30. septembril 2025 kogu võlgnevuse, s.o 533 eurot 34 senti. Hageja nõudis solidaarselt kostjatelt ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamist ning ühisvara jagamist. Neid tulemusi hageja ei saavutanud ja täidetud ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldamise tingimus, s.o kostjad ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks esitanud hagi kostjate vastu kohtusse põhjendamatult. Hageja ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise ning ühisvara jagamise nõude aluseks olev põhiline asjaolu, mille tõttu hageja üldse kohtule hagile esitas, on kostja I tegevuse (võlgnevuse tasumise) tulemusel ära langenud. Tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada (vt nt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088 p 10.2). Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ees olev kohustus oleks täidetud enne hageja kohtusse pöördumist ja/või hageja oleks kohtusse pöördunud perspektiivitu nõudega. Kostja I võõrandas oma vara, mille arvel saaks täita hageja rahalist nõuet kostja I vastu, lähikondsele ehk kostjale II. Seetõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma mõlema kostja vastu. Seega menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 805 eurot (pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust 735 eurot ja riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 1508 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli 11,75 tundi ning tasumäär 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ja alates 7. oktoobri 2025. a toimingutest 169 eurot tunnis (käibemaksuta). Maakohus leidis, et riigilõivude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks pidada lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja tunnitasumäär 169 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks ei ole hagiavalduse koostamisel toimingud paljundamine ja komplekteerimine (menetlusdokumendid on esitatud digitaalselt allkirjastatuna e-mailiga või e-toimiku vahendusel), mistõttu maakohus vähendas ajakulu toimingutele 0,25 tunni võrra. Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Maakohus määras hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2185 eurot (lepingulise esindaja tasu 11,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis ja riigilõivud 805 eurot) ja mõistis selle kostjatelt välja.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kostja II palub tühistada maakohtu määruse hageja menetluskulude kostjate kanda jätmise osas ja teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub mõista määruskaebemenetluse kulud hagejalt välja. Kostja II ei nõustu, et võla tasumine menetluse ajal oli kooskõlas eesmärgiga, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hageja eesmärk, et kostja I maksaks oma võla, oli väljaspool praegust menetlust. Praeguse kohtuasja eesmärk oli tunnistada hagis nimetatud tehing kehtetuks ja seejärel jagada korteriomand kostjate vahel. Selle eesmärgi saavutamine ei tähendanuks võla tasumist. Hageja märkis hagiavalduses sh, et „... on praktiliselt võimatu leida ostja 1/2 kinnisasjale, kuna puuduvat soovijad, kes sooviskid omandada vaid 1/2 kinnisasjast“. Korteris elab neli inimest – kostja II ja tema lapsed. Kui korteri väärtus on umbes 20 000 eurot, oleks selle müük enampakkumisel 533 euro 34 sendi sissenõudmiseks
vastuolus vara võõrandamise proportsionaalsuse põhimõtetega. Seetõttu ei ole kostja I võlgnevuse tasumine tehingu kehtetuks tunnistamise kohtumenetluse käigus hageja nõude kohtusse esitamisel deklareeritud nõude eesmärgi saavutamine. Maakohtu järeldus hagi eesmärgi saavutamise kohta on ekslik ja vastuolus nõudega, et kohtuotsus peab olema põhjendatud. Maakohtu järeldus määruse p-s 10 on vastuolus sama määruse p-s 9 esitatud järeldusega. Kohtu vastuolulised järeldused muudavad määruse põhjendamatuks. Menetluskulude sissenõudmine kostjatelt hageja kasuks, täitmata TsMS § 168 lg 6 tingimusi, on seadusega vastuolus. Maakohtu järeldus määruse p-s 10, mille kohaselt kostjal I ei ole vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, mistõttu oli hageja õigustatud kostjate vastu kohtusse pöörduma, on seadusega vastuolus. Maakohtu nimetatud TsMS § 168 lg 4 ja § 165 lg 3 ei sätesta menetluskulude sissenõudmise alusena hageja kohtusse pöördumise põhjendatust. TsMS § 165 lg-s 3 on sätestanud, et kostjad vastutavad menetluskulude eest juhul, kui kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Kohtuotsust ei ole tehtud kostjate kahjuks. Isegi kui ühisvara jagamise tehingu tühistamine oli teoreetiliselt võimalik, siis korteri sunniviisiline jagamine endiste abikaasade vahel kolmanda isiku nõudmisel on põhimõtteliselt võimatu. Võlgnikuks oli ainult kostja I, kostja II vastu ei olnud kellelgi rahalisi nõudeid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja II kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjal I olid hageja ees võlgnevused, mida kostja I lahusvara arvelt ei õnnestunud täita aastaid. Hageja saatis 13. jaanuaril 2022 kostjatele hagihoiatuse ühisvara jagamiseks, pärast mida sõlmisid kostjad 1. veebruaril 2022 ühisvara jagamise lepingu, millega kostja I loobus oma ainukesest varast. Kostjad sõlmisid ühisvara jagamise lepingu teadlikult ja tahtlikult kostja I nimelt vara välja viimiseks ja ühisvara jagamise hagi vältimiseks. Kostjad on võlgnevused täielikult täitnud alles kolm aastat peale hagi esitamist. Enne hagi esitamist ei tasutud võlgnevust pea kümme aastat kestnud täitemenetluse jooksul, täitemenetlus kostja I vara arvel on ebaõnnestunud ja seda ka kolm aastat kestnud kohtumenetluse vältel. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid ning seda, kes on kohtumenetluse põhjustanud. Hagi on esitatud kohtusse kostjate tegevusest tingituna ehk kohtumenetluse on põhjustanud kostjad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja II on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud kostjate kanda. Muus osas
ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Maakohtu määrus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid, jätnud põhjendatult menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines menetluskulusid kostjate kanda jättes ebaõigesti TsMS § 168 lg-le 4. Alus hageja menetluskulude kostjate kanda jätmiseks tuleneb TsMS § 168 lg-st 5. Maakohus leidis ebaõigesti, et täidetud ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldamise tingimus, s.o kostjad ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Põhjendatud on määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohtu põhjendused TsMS § 168 lg 5 kohaldamata jätmisel ja § 168 lg 4 kohaldamisel on vastuolulised. Üldjuhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Maakohus leidis õigesti, et hageja eesmärgiks ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõude esitamisel oli saavutada oma nõude täitmine ning hageja on selle hagiga taotletud eesmärgi saavutanud. Tehtud sooritus (võlgnevuse tasumine) vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Hagist loobumise võib tingida ka selline tegevus, mida hagi ese otseselt ei hõlma (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14; 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Seega saab lugeda, et kostjad on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
12.Menetluskulud saab jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostjate kanda üksnes juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10.2). Seega hindas maakohus õigustatult mh hageja poolt kohtusse pöördumise põhjendatust. Maakohus leidis õigesti, et hageja oli õigustatud kostjate vastu kohtusse pöörduma. Kostjad ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Tagasivõitmise nõude esitamise üldisi eeldusi reguleerib TMS § 187 lg 2, mis annab sissenõudjale (TMS § 5 lg 1) võimaluse tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument (TMS § 2 lg 1), tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 reguleerib täitemenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise erikoosseisu ning võimaldab abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe tagasi võita eeldusel, et täidetud on ka TMS §-s 190 sätestatud eeldused. TMS § 190 p 1 järgi on pärast täitemenetluse alustamist sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe, juhul, kui võlgnik sellega olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, tagasivõidetav ilma muid eeldusi tuvastamata (vt RKTKo 22.11.2017, 2-15-16664/48, p 13; RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244/37, p 14.1.1). Kostjad ei ole menetluses vastu vaielnud TMS § 190 p 1 eelduste esinemisele. Põhjendamatu on kostja II seisukoht, et korteri sunniviisiline jagamine endiste abikaasade vahel kolmanda isiku nõudmisel on põhimõtteliselt võimatu. Ühisvara jagamise nõude esitamist ei saa välistada asjaolu, et kostja II ei olnud hagejale võlgu. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus
ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, võib sissenõudja TMS § 14 lg 2 alusel nõuda võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
13.Kostja II ei ole toonud esile asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10).
14.Kostja II viitab TsMS § 168 lg-le 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul ei võtnud kostjad hagi õigeks. Võlgnevust ei õnnestunud mitme aasta jooksul enne hagi esitamist ega ka kohtumenetluse ajal täitemenetluse kaudu kostjalt I sisse nõuda, võlgnevus tasuti täielikult enam kui kolm aastat pärast hagi esitamist.
15.Maakohus tugines menetluskulusid solidaarselt kostjate kanda jättes mh TsMS § 165 lg-le 3, mille esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostja II märgib, et praegusel juhul ei ole otsust tehtud kostjate kahjuks. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et TsMS § 165 reguleerib menetluskulude jaotust üksnes kaashagejate või -kostjate omavahelises suhtes. Määruskaebuses ei tugineta sellele, et kostjad peaksid omavahelises suhtes vastutama menetluskulude eest teisiti kui solidaarselt. TsMS § 165 lg 3 kohaldub juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et praegusel juhul ei olnud kostjad solidaarvõlgnikud (VÕS § 65). TsMS § 165 lg 3 asemel tuleb kohaldada TsMS § 165 lg-t 1, mille esimene lause näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus saab TsMS § 165 lg 1 alusel mh otsustada, et kulude kandjad vastutavad solidaarselt. TsMS § 165 lg-d 1 ja 3 on kohaldatavad ka juhul, kui kohus ei lahenda asja sisuliselt, s.o asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise puhul.
16.Ülaltoodud põhjendustel tuleb menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 168 lg 5 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II kanda. Hageja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele, kliendile ülevaate andmisele, kohtupraktika analüüsimisele ja seisukoha koostamisele 2 tundi, hageja esindaja tunnitasu oli 169 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 169 eurot ei ole praeguses asjas põhjendatud. Tegemist ei olnud keskmisest mahukama või keerukama vaidlusega ning hageja loobus hagist võlgnevuse tasumise tõttu. Ringkonnakohus loeb hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 240 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.