2-18-180/24 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.04.01.2018.a esitas hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes. 23.01.2018.a rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt välja põhivõlgnevuse 5538 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 443,04 eurot ja alates 24.01.2018.a viivise põhivõlgnevuselt (5538 eurot) 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5538 eurot. 29.01.2018.a esitas kostja tagaseljaotsusele kaja, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/697 enne kaja lahendamist, kaja rahuldada ja menetlus taastada. 02.01.2018.a tasus kostja tagatise summas 5538 eurot. 02.02.2018.a määrusega rahuldas kohus kostja tagaseljaotsuse täitmise peatamise avalduse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/697, kuni kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Kaja kohaselt esitas kostja tagaseljaotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 1 alusel kaja tingituna asjaolust, et hagimaterjale (sh hagi menetlusse võtmise määrust, millega kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama ja määrati selleks tähtaeg) ei toimetatud kostja juhatuse liikmetele isiklikult allkirja vastu ega ka elektrooniliselt kätte. Hagimaterjalid saadeti kostja elektronposti aadressile XXX. Kostja töötaja (raamatupidaja) YY kinnitas küll aadressilt XXX kohtule menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei edastanud neid dokumente seejärel kostja juhatuse liikmetele. Hagimaterjalid edastas raamatupidaja kostja juhatuse liikmele alles 23.01.2018. a pärast tagaseljaotsuse tegemist. 23.01.2018. a edastas raamatupidaja kostja juhatuse liikmele tagaseljaotsuse. Raamatupidaja (kostja töötaja) ei ole kostja seaduslik esindaja ja talle hagimaterjalide e-posti teel saatmisega ja tema poolt e-posti teel edastatud dokumentide vastuvõtmise kinnitusega ei saa hagimaterjale lugeda kostjale isiklikult või elektrooniliselt kättetoimetatuks. Tagaseljaotsust ei võinud teha ka põhjusel, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Tsiviilasi nr 2-18-180 nr 022/2018/697 ning määras, et määruse jõustumisel arvatakse kaja esitamisel tasutud kautsjon 400 eurot riigituludesse. Määruse põhjenduste kohaselt on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg-te 4 ja 5 järgi. Kohus saatis 08.01.2018. a menetlusdokumendid kostja üldisele elektronposti aadressile XXX. Hageja on asjakohaselt viidanud, et nimetatud elektronposti aadressile viitab kostja ise oma kodulehel kui juriidilisele kontaktile, sama aadress on märgitud kostja kontaktaadressiks sotsiaalmeedias, äriregistris ja erinevates inforegistrites. Kohtu hinnangul on elektronposti aadressi XXX näol tegemist aadressiga, mida kostja kasutab igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Käesoleval juhul on elektronposti aadressilt XXX kostja töötaja (raamatupidaja) YY 08.01.2018. a kinnitanud menetlusdokumentide (hagiavalduse koos lisadega ning 08.01.2018. a kohtumääruse) kättesaamist. Kinnitusest nähtub dokumentide kättesaamise kuupäev (kinnituse saatmise aeg), milleks on 08.01.2018. a. Kohus on lähtunud nimetatud kuupäevast. Puuduvad andmed, et tegelikult saadi dokumendid varem kätte. Vaidlusalune kinnitus ei ole allkirjastatud. Nimetatud lõige annab täiendavalt võimaluse arvestada digitaalallkirjastamata kinnitusega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja esindaja ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs. Elektronkirjast nähtub, et tegemist on kostja majandustegevuses kasutatava elektronposti aadressiga. Puudub vaidlus, et kinnituse saatis kostja töötaja (TsMS § 323 lg 2). Hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mis loetakse kostja poolt omaksvõetuks, on õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud kliendileping 34-2017/ML-TLN, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale tellitud õigusteenust, kostja ütles pooltevahelise lepingu 07.12.2017. a üles. Lepingu p 5.4 järgi on kliendil (kostjal) kohustus maksta tasu advokaadibüroo poolt esitatud arvete alusel kõigi kuni lepingu lõppemiseni osutatud teenuste ning kantud kulude eest. Hageja on kostjale õigusteenust osutanud, s.o käsundi täitnud ja kostjale detailsete kirjeldustega arved esitanud, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Arvete tasumise tähtaeg oli 14.12.2017.a. Seega on kokkulepitud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja kliendilepingu nr 34-2017/ML-TLN p 5.6 alusel on hagejal õigus nõuda viivist 0,2 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest.

9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi saab lugeda TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes nõuetekohaselt kättetoimetatuks, kui hagi kättesaamist kinnitas töötaja e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude (RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 neljas lõige). Samuti on Riigikohus leidnud, et kuigi TsMS § 319 (materiaalõiguslikule analoogile TsÜS § 118 lg 2) võimaldab lugeda menetlusdokumendi üldjuhul kättetoimetatuks tavaliselt saaja nimel dokumente vastuvõtvale isikule dokumendi üleandmisega ning TsMS § 323 võimaldab täiendavalt menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu, ei saa nimetatud kättetoimetamise viise lugeda dokumendi kättetoimetamiseks juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu TsMS § 415 lg 1 p 1 ja ka p 2 tähenduses, kuna TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja (RKTKm 3-2-1-152-06, p 13; RKTKm 3-2-2-2-13, p 14 teine lõige, RKTKm 3-2-1-103-12, p 11, RKTKm 3-2-1-19-09, p 15 kolmas ja neljas lõige). Eelnimetatud tsiviilasjade asjaolude kohaselt võttis dokumendid vastu juriidilise isiku töötaja (sekretär, assistent, raamatupidaja) isiklikult allkirja vastu, kuid olenemata sellest tuleb ringkonnakohtu hinnangul samasugusele seisukohale asuda ka elektroonilise kättetoimetamise puhul. TsMS § 415 lg 1 p 1 puhul erineva tõlgenduse andmine elektroonilise ja isikliku kättetoimetamise juhtudel ei ole põhjendatud. Seega ei saa käesoleval juhul lugeda raamatupidaja e-kirjaga antud kinnitust dokumentide kättesaamise kohta nõuetekohaseks kättetoimetamiseks TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes, kuivõrd ta ei ole ei juriidilise isiku seaduslik esindaja ega lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 mõttes. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, kas tegemist oli e-postiga, mida kostja kasutas igapäevases majandus- ja kutsetegevuses. Kohtule ei ole esitatud volikirja (TsMS § 221 lg 2), mille alusel saaks lugeda, et raamatupidaja oli TsMS § 218 lg 2 mõttes esindaja ja seega TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes õigustatud võtma kostja esindajana kostja nimel vastu menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt esineb TsMS § 415 lg 1 p-st 1 tulenevalt alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.