Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

soodsamatel tingimustel. Lisakokkuleppe sõlmimise tõttu tekkis hagejal ajavahemikus 14. detsember 2015 kuni 31. oktoober 2016 täiendav intressikulu 47 693 eurot 17 senti. Kuna ringkonnakohus leidis 14. märtsi 2016 määruses, et hageja pangakontode arestimine ning kolmandatel isikutel hagejale vara üleandmise ja kohustuste täitmise keelamine ei olnud põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamist. See säte ei eelda hagi tagamise tühistamist tervikuna, kahju hüvitamiseks piisab ühe või mõne alusetult kohaldatud abinõu tühistamisest. Hagejale lisakokkuleppe alusel tekkinud täiendav intressikulu on varaline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes ning see kahju on põhjuslikus seoses maakohtu rakendatud ja ringkonnakohtu tühistatud hagi tagamise abinõudega (VÕS § 127 lg 4). Alternatiivselt võib hageja nõuda kahju hüvitamist VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 või p 8 alusel, kuna kostja palus hagi tagada eelkõige hagejale kahju ja ebameeldivuste tekitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaldamise alternatiivseks eelduseks on asjaolu, et hagi tagamise ajal ei olnud hagi tagamise alust. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui hagi tagamise ajal ei olnud alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1 esimene lause). Samuti annab see säte õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt kahju hüvitamist hagi ületagamise korral, st kui hagi tagamise abinõu ei olnud hagi hinda arvestades proportsionaalne (TsMS § 378 lg 4). Maakohtu arvates ei anna ainuüksi abinõu põhjendamatu valik alust pidada hagi tagamist alusetuks TsMS § 391 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohus märkis, et TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel esitatud kahju hüvitamise hagi lahendamisel saab kohus mh arvestada, kas ja milliste põhjendustega on kõrgema astme kohus hagi tagamise tühistanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud 14. märtsi 2016 määruses, et hagi tagamiseks ei olnud alust TsMS § 377 lg 1 järgi. Ringkonnakohus tühistas 14. märtsi 2016 määrusega osa hagi tagamise abinõudest, sh hageja pangakontode arestimise, eelkõige seetõttu, et hagi tagamine oli põhjendatud üksnes sellise vara suhtes ja ulatuses, mille kostja oli kaotanud tema vaidlustatud tehingu tagajärjel. Ringkonnakohus märkis, et kontode arestimine maakohtu märgitud ulatuses koormab hagejat ebamõistlikult ega ole proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Äriühingutele kohaldatud hagejale vara üleandmise ja kohustuste täitmise keeldu pidas ringkonnakohus kolmandatele isikutele aktiivseks kohustuseks ja seetõttu keelatud hagi tagamise abinõuks. Maakohtu arvates ei ole eeltoodust võimalik järeldada, et osaliselt, so hageja pangakontode arestimise ja äriühingutele kohaldatud keelu osas, oli hagi tagamine TsMS § 391 lg 1 p 2 järgi alusetu ülearestimine tõttu. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruses, et varasemat hagi tagamist arvestades oli tegemist ülearestimisega TsMS § 378 lg 4 mõttes. Maakohus märkis lisaks, et TsMS §-d 377 ja 378 ei välista tagada erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt esitatud hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et tema kahjunõude alternatiivseks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohtumenetluse poolele hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on ammendatavalt sätestatud TsMS § 391 lg-s 1. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et osa kostja lepingulise esindaja ajakulust on tsiviilasja olemust, menetluse kestust ja käiku, samuti poolte esitatud dokumentide hulka, kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust, ülepaisutatud ja seega põhjendamata. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 19 tunni ulatuses. Maakohus määras kostja menetluskulu suuruseks, mille hageja peab kostjale hüvitama, 2979 eurot 83 senti (156 x 19 + 15,83).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti sisustanud TsMS § 391 lg 2 esimest alternatiivi. Hagi tagamise nõuet ei saa samastada hageja nõudega kostja vastu. Olukord, kus hagejal kostja vastu nõue puudub ning seetõttu hagi tagamine tühistatakse, on reguleeritud TsMS § 391 lg 1 p-s 1. Samuti on maakohus ebaõigesti kitsendanud TsMS § 391 lg 1 p 2 teist alternatiivi. Hageja leiab, et õigus nõuda kahju hüvitamist tekib alati siis, kui hagi tagamine tühistatakse. Õigus nõuda kahju hüvitamist ei sõltu sellest, mis põhjusel hagi tagamine on tühistatud. Isegi kui lähtuda maakohtu seisukohast, et kahjunõude lahendamisel tuleb hinnata hagi tagamise tühistamise põhjuseid (millega hageja ei nõustu), ei esine mõistlikku ja loogilist põhjust, miks hagejal ei peaks praegusel juhul olema õigust nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kahju hüvitamist ei saa nõuda siis, kui tagamine on tühistatud seetõttu, et hagi tagamise abinõu valik oli põhjendamatu. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagi tagamine toimub alati konkreetse abinõu kaudu. Isik, kelle suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldatakse, ei saa üldjuhul oma õigusi enne abinõude rakendamist kuidagi kaitsta. Samas on hageja vaba oma menetlusõigusi käsutama ning ise valima selle, milliste abinõude kaudu ta hagi tagamist rakendada soovib. Seega peab hageja kandma ka abinõude valest või ebakohasest valikust tulenevat riski. Hageja hinnangul on maakohtu tõlgendus ebaloogiline ka seetõttu, et maakohus arvestas hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalsust vaid osaliselt. Maakohus pidas põhjendatuks kahju hüvitamise nõuet juhul, kui hagi on olnud hagi hinda arvestades ületagatud. Samas ei selgita maakohus, miks muul põhjusel ebaproportsionaalsed hagi tagamise abinõud ei anna õigust kahjunõude esitamiseks. Kahju hüvitamise nõue ei saa sõltuda sellest, millisel konkreetsel põhjusel hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalne oli. Maakohus on küll õigesti välja toonud, et Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määrusega tühistati hagi tagamise abinõud muuhulgas põhjusel, et need koormasid hagejat ebamõistlikult ega olnud proportsionaalsed, kuid on jätnud selle asjaolu arvestamata. Hagejale jääb arusaamatuks, miks tuleb kahju hüvitamise nõuet mitte lubada olukorras, kus hagi tagamise abinõu on tühistatud põhjusel, et hageja on oma nõuet ebapiisavalt põhjendanud ja hagieseme küsitavalt formuleerinud. Ka need asjaolud on hageja kontrolli all. Lisaks sellele on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel. Riigikohtu 14. oktoobri 2008 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08 ei saa järeldada, et menetluse pooleks olnud isik ei või lisaks TsMS §-le 391 tugineda ka VÕS §-le 1043. Riigikohus on 3. juuni 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 leidnud, et enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 (mis on analoogne TsMS §-ga 391) sätestab lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise erikoosseisu. Seega on ka TsMS § 391 ning VÕS § 1043 eri-ja üldnormi vahekorras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

määrusega hageja (käesolevas asjas kostja) taotlusel hagi tagamise abinõusid (I kd tl 42-50), milleks muuhulgas oli ka kostja (käesolevas asjas hageja) pangakontode arestimine 1 500 000 euro ulatuses (määruse resolutsiooni p 8) ja keelati kolmandatel isikutel kostjale (käesolevas asjas hageja) vara üleandmine ja kohustuste täitmine (määruse resolutsiooni p 10). Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määrusega (I kd tl 73-86) tühistati Tartu Maakohtu

nr 2-14-60625 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2016 määruses ei ole tuvastatud, et hagi tagamist arvestades oli tegemist ületagamisega TsMS § 378 lg 4 mõttes. Hageja võib nõuda TsMS § 391 lg 1p 2 järgi kahju hüvitamist hagi tagamise aluse puudumise tõttu juhul, kui hagi tagamiseks ei olnud alus ja tagamine on seetõttu täielikult tühistatud või kohus tuvastab, et konkreetne hagi tagamise abinõu ei olnud hagihinda arvestades proportsionaalne (s.o tegemist on ületagamisega). Ainuüksi hagi tagamiseks ebakohase abinõu valimine ei anna alust TsMS § 391 lg 1 p 2 järgseks vastutuseks, kuna abinõu ekslik valik ei muuda hagi tagamist sisuliselt põhjendamatuks.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1025 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.