Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1). Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

Kerese, 3, Narva. Antud parkla on P. Kerese 3, Narva (Kerese keskus) parkla ning liiklusmärk oli paigutatud antud parklasse. A. Puškini 19, Narva on kõrvalkinnistu, mis on eraldatud aiaga nagu hagiavalduse lisa 2 piltidelt nähtub. Kuna liiklusmärk ei saa reguleerida alade taga, kus see ei ole nähtav või selle mõju ei ulatu, siis on selge, et parkimispiirangud kehtivad vaid sellele alale, millel märk on nähtav ja kehtiv. Hageja on esitanud hagiavaldusega pildid, kust nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud liiklusmärgi ette mitte ca 5 meetrit liiklusmärgist paremale. Hageja esitab pildid parkimistingimustest 2021 ja 2023 aastatel, millega on tõendatud, et ala oli tähistatud. Ehk et alale parkides loeti leping sõlmituks, mida kostja rikkus. Liiklusmärgil on märgitud, et puudega inimese sõidukile on arvestatud 3 järjestikust parkimiskohta. Hagiavalduse lisana 2 esitatud pildid tõendavad, et kostja parkis autot puudega inimese sõiduki parkimiskohal omamata selleks vastavat luba. Hageja lisab eraldi juurde ka üldised parkimistingimused. Hageja on tõendanud, et parkimisalad olid tähistatud. Samuti on hageja esitanud fotod infotahvlitest parkimislepingu tingimustega, mille p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 7 järgi peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjale kuuluvad sõiduk parkis hageja poolt parkimist opereeritavas parklas. Millises parklas on pargitud ning milles rikkumine seisnes on samuti hagiavalduses välja toodud. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks. Hageja selgitab, et lepingut sõlmides aktsepteerib klient lepingu tingimusi, sealhulgas ka leppetrahvi tasumise kohustust juhul, kui ta lepingut rikub (näiteks jätab tasumata parkimistasu). Leppetrahvi ei saa käsitleda avalik-õigusliku parkimistrahvina ega viivistasuna, millise tegemise õigus on ainult parkimisjärelvalve ametiisikutel, vaid leppetrahvi näol on tegemist eraisikute vahel kokku lepitud lepingulise kohustusega. Vastavalt kokkuleppele võib hageja leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist nõuda, kui klient lepingut rikub. Hageja on ka tõendanud, et ta on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi posti teel. Kostja vastuväited on hageja seisukohast otsitud, vabanemiseks vastutusest ja soovist trahvi mitte tasuda. Kohtumenetlusega kaasnevad kulud, s.t riigilõivu tasumine ning hageja õigusabikulud on tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning tuleb jätta kostja kanda (dtl 77-84). Hageja jääb täies ulatuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Hagejale jääb arusaamatuks kostja 27.02.2025 seisukohas esitatud pilt. Arusaamatu, mis ajal on pilt tehtud ja kuidas seda on töödeldud (dtl 94-97). Kostja menetluskulude taotlus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (dtl 117-118). Kostja vastuväited

Kostja selgitab, et kõnealusel päeval olid teekattemärgised lume ja jää tõttu sõidukijuhtidele täiesti nähtamatud. Sellises olukorras oleks olnud asjakohane võtta lisameede, nimelt parkimiskohtade värvimine siniseks, mis oleks muutnud need nähtavamaks. Lisaks peaks invaparkimiskoha tähise asukoht olema sõidukijuhtidele selgelt nähtav. Kuid antud juhul on märk paigutatud aia taha ja märkimisväärsel kaugusel parkimiskoha algusest, mis muudab selle raskesti nähtavaks ja takistab nende kohtade asukoha õigeaegset tuvastamist. Kostja menetluskulu on tasu õigusabile 75 eurot (dtl 90). Kostja selgitab ka, et 27.02.2025 esitatud fotot kasutati üksnes illustreeriva näitena ja see on võetud avalikest allikatest (Google Maps). Samuti juhib tähelepanu, et hageja on lisanud 17.02.2025 aasta foto, kus puuduvad puuetega inimestele mõeldud kohti tähistavad teekattemärgised. Varem on juba viidatud, et ei ole võimalik kindlaks teha, millisest parkimistsooni osast peaks algama puudega inimeste kohtade arvestamine, kuna selliseid kohti tähistav liiklusmärk on paigaldatud parkla algusest märkimisväärse kauguse peale. Need mõjutavad otseselt olukorra objektiivset hindamist (dtl 100, 103, 110). Kostja palub arvestada käesolevas menetluses tema majanduslikku olukorda. On käesoleval ajal ametlikult xxx arvel xxx ning tema ülalpidamisel on xxx. Sellest tulenevalt puudub kostjal rahaline võimalus hüvitada teise poole poolt avalduses välja toodud menetluskulud. Palub võimalust jätta need kulud välja mõistmata või vähendada nende suurust, võttes arvesse eespool toodud asjaolusid (dtl 105). Lõplikus seisukohas leiab kostja, et auto paigutamise kuupäeval - 13.12.2021 - puudus parkimiskohal teekattemärgistus. Auto oli pargitud keelumärgi mõjuala vahele. Samas ei sisalda märk ise mingit (nooled), mis määraks keelu suunda. Juhil puudus kavatsus rikkuda parkimise ja peatumise eeskirju. Ta hindas visuaalselt sõiduki paigutamise lubatud piire, kuid läheduses pargitud autode puudumisel oli seda raske teha. Eriti tuleb märkida, et tal puudus kavatsus rikkuda parkimisreegleid. Vastupidi, püüdsin sõidukit paigutada vastavalt liiklusmärgi nõuetele, sest peame oluliseks järgida eeskirju, mis näevad ette juurdepääsu puuetega inimestele mõeldud parkimiskohtadele äri- ja avalike asutuste sissepääsude läheduses (dtl 113-115). Kohtuotsuse põhjendused

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

vajalikud märgid, tingimused ja infotahvlid olid ala sissesõitudel leppetrahvinõuete esitamise ajal, et kohus saaks tuvastada lepingu sõlmimise ja tüüptingimuste parkimislepingus osaks saamise. Riigikohus on selgitanud, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt (RKTKo 6.12.2017, nr 2-15-3430 p 18). Käesolevas asjas tõendina esitatud parkimistingimustes on mh märgitud, et parkida võib vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid), keelatud on parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Parkimisõigust tõendav dokument peab olema sõiduki esiklaasi/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult loetav ning parkimisoperaatorile ühiselt mõistetav. Juhul, kui sõidukijuht eirab käesolevates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhi kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja poolt esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks ka asjaolu, et kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, st parkis invakohal (dtl 43,78,95). Liiklusseaduse § 6 lõike 2 kohaselt tuleb juhil liikluses osaledes juhinduda liikluskorraldusvahenditest. Puudega isikutele mõeldud parkimiskohad peavad olema tähistatud liiklusmärgiga, mis oli ka leppetrahvi määramise hetkel kohapeal olemas ja nähtav. Parkimise alasse sisenenud mootorsõiduki juhil tuleb parkimisel liiklusmärkidega arvestada. Paigaldatud liiklusmärk annab piisava aluse eriparkimiskoha olemasolu tuvastamiseks ning eeldab, et sõidukijuht on teadlik kohapeal kehtivatest eritingimustest. Kostja selgitused ja tõendid (dtl 71,72,73,86,88) tuvastatud asjaolusid ümber ei lükka. Kohtu hinnangul nähtub hageja tõenditest, et kostja parkis enda sõiduauto liiklusmärgi ette (dtl 43,78, 95), st kostja väide, et ta parkis auto 5 meetrit liiklusmärgist eemale ei ole tõendatud. Sõiduauto oli pargitud invakohale, so märgi kehtivusalal. Invakohal parkimisõigust tõendavat dokumenti sõiduauto esiklaasi/armatuurlaual ei olnud. Asjaolu, et rikkumise ajal oli teemärgistus puudu või nähtamatu seonduvalt maha sadanud lumega, ei väära seda, et rikkumise kohas oli paigaldatud liiklusmärk, mis võimaldas parkida vaid invasõidukitel. Kostja ei ole avaldanud, et tal on invakohal parkimiseks välja antud luba. Samuti märgib kohus, et trahvi väljastamise ajal tehtud fotolt teavitusmärgist paistab, et märk ei ole lumega kaetud ja on selgesti nähtav. Selle foto on teinud parkimiskorraldaja 13.12.2021 kell 15:46:09 (dtl 43). Seega, oli kostjal võimalik aru saada, et parkimine antud kohas on lubatud invasõidukitele vastava loa olemasolul, mis on pandud sõiduki esiklaasi/armatuurlaua nähtavale kohale. Kohtu hinnangul ei saa kostja tugineda ka sellele, et liiklusmärk ei olnud mõistetav. Liiklusseaduse § 6 lg 6 ja § 7 lg 11 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 21 p 19 kohaselt tahvel 874 „Puudega inimese sõiduk” teatab parklast või selle osast, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Paigaldatud liiklusmärk oli nõuetekohane ja arusaadav, st kui kostja parkis sõiduauto märgi ette, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, mida kostja on väitnud, so, et auto oli pargitud keelumärgi mõjuala vahele. Liiklusmärgilt on aru saada, et invakohtadeks on mõeldud 3 kohta. Asjakohane ei ole kostja seisukoht, et märgil ei ole nooli, mis määraks keelu suuna või, et parkimisel teisi autosid selles kohas ei parkinud. Liiklusmärgi järgi pidi kostjale olema selge, et ta pargib selleks õigust mitteomaval parkimiskohal, mis kvalifitseerub rikkumiseks. Tuvastatult on kostja eiranud parkimistingimusi ja hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvi tasumist. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 57 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvi eest 57 eurot.

kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirjad kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 48, 49). Kostja ei ole väitnud, et at ei ole nõudekirju kätte saanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudekulud summas 20 eurot.

muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 600 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4x120). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.