lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-15491/44

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-15491/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2139
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 210 lg 2, 3Vaidlusaluse eseme võõrandamineTsMS § 211 lg 1Kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamineTsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusTsMS § 682 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmineKÜS § 13 lg 3KÜS § 51TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-15491/85Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.04.20192-16-15491/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
2-21-10660/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.20242-20-123093/24Riigikohtu tsiviilkolleegium20.04.20222-18-132697/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.20212-20-1368/103Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.20212-17-7899/65Riigikohtu tsiviilkolleegium09.06.20212-19-11532/18Riigikohtu tsiviilkolleegium30.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-15491

Määruse kuupäev

Tartu, 14. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Asderty OÜ hagi Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kopli 18) vastu 30. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Asderty OÜ ja OÜ EsimeneKorrus 18 määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja Asderty OÜ (endine ärinimi NICE DAY OÜ), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Menetlusse astumiseks taotluse esitanud isik OÜ EsimeneKorrus 18, esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kostja Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 Korteriühistu Kopli 18), Kroonberg

Asja läbivaatamise kuupäev

Põhja-Tallinna linnaosa, korteriühistu (endine nimi esindaja juhatuse liige Tanel

12. veebruar 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2017. a määrus ja Harju Maakohtu
17.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 209Menetlusõigusjärglus
TsMS § 213 lg 1Iseseisva nõudeta kolmas isik
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15491. Saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Asderty OÜ määruskaebus rahuldada. OÜ EsimeneKorrus 18 määruskaebus jätta läbi vaatamata.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon RCH Haldus OÜ kontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-15491

1.Asderty OÜ (endine ärinimi NICE DAY OÜ, hageja) esitas 13. oktoobril 2016 Harju Maakohtule Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kopli 18, kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja üldkoosolekul 30. juunil 2016 vastuvõetud otsused on tühised, sest rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Alternatiivselt leidis hageja, et otsuse p-d 4 ja 6 tuleb lugeda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega või tunnistada kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse p 4 järgi otsustati ehitada kinnisasja piirile piirdeaed ja kasutada selleks kinnisasjale omavoliliselt paigaldatud piirdeaia elemente. Otsuse p-s 6 otsustati vahetada kõigi ühiskasutatavate ruumide uste ja hooviväravate lukud.
2.Kostja märkis 13. märtsil 2017 kohtule esitatud seisukohas, et hageja on korteriomandi 2017. a jaanuaris võõrandanud ega ole enam ühistu liige ja seega ei saa tal enam olla õigustatud huvi asja lahendamise vastu. 21. märtsi 2017. a kohtuistungil palus kostja jätta hagi läbi vaatamata.
3.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriomandi võõrandamine menetluse ajal ei mõjuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 2 järgi asja menetlust. Hagejal on õigustatud huvi asja menetlemise vastu. Ta vastutab müüjana korteriomandi ostja ees, kuna ta teatas ostjale, et üldkoosoleku otsustest ei teki ostjale õigusi ega kohustusi.
4.Uus korteriomanik OÜ EsimeneKorrus 18 (EK) esitas 31. märtsil 2017 taotluse, milles märkis, et soovib astuda senise hageja asemel TsMS § 211 lg 1 alusel menetlusse, sest talle on korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 alusel korteriühistu liikme õigused üle läinud.
5.Kostja vaidles EK taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest TsMS § 211 lg 1 järgi on omaniku õigusjärglasel õigus astuda menetlusse asjaõiguslikes vaidlustes, kuid praeguses asjas on hageja vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivuse.
6.Harju Maakohus jättis 17. aprilli 2017. a määrusega EK menetlusse astumise taotluse rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja taotluse ja jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on varem hagejale kuulunud korteri omanik alates
11.jaanuarist 2017 EK. KÜS § 13 lg 3 järgi saab korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda korteriühistu liige. Praegusel juhul ei ole kohaldatavad TsMS §-d 210 ega 211, sest hageja ei ole võõrandanud vaidlusalust eset ja asjas ei vaielda kinnisasjaga seotud asjaõiguse, seda tagava märke olemasolu või puudumise ega kinnisasjaga seotud kohustuse üle. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus vaidlustada üldkoosoleku ebaseaduslik otsus kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest. Hageja on korteriomandi võõrandanud ega ole enam ühistu liige ja seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktiliste asjaolude järgi TsMS § 423 lg 2 p 1 tähenduses võimalik. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Hageja ja EK esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse, millega asendada senine hageja EK-ga, ja jätkata tsiviilasja menetlust või kui hagejat ei asendata, siis jätkata asja menetlust senise hagejaga.
8.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2(6)

2-16-15491

9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. novembri 2017. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võõrandas hageja pärast hagi esitamist talle kuulunud korteriomandi ja kaotas liikmesuse korteriühistus. Hageja ei põhjendanud maakohtule, milline on tema õigustatud huvi tuvastada otsuste tühisus nüüd, kus ta ei ole enam korteriomanik. Vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei mõjuta hageja õigusi, kuna ta ei ole enam ühistu liige. Sellest, et hageja on väidetavalt korteriomandi omandajale lubanud, et vaidlusalused otsused ei kehti, ei saa järeldada hageja tuvastushuvi. Seega võis maakohus jätta hagi läbi vaatamata. Ekslik on hageja arusaam, et TsMS §-de 209–211 järgi oleks maakohus pidanud jätkama menetlust senise hagejaga või asendama senise hageja uue korteriomanikuga. Uus korteriomanik ei ole hageja üldõigusjärglane. Korteriomandi võõrandamisega läksid uuele korteriomanikule üle üksnes korteriomandist tulenevad õigused ja kohustused, sh KÜS § 51 järgi ka korteriühistu liikmesus. Seega on uus korteriomanik hageja eriõigusjärglane ja TsMS § 209 ei kohaldu. Eriõigusjärglase menetlusse astumist reguleerivad TsMS §-d 210 ja 211. TsMS § 210 reguleerib üksnes sellist olukorda, kus vaidlusaluse eseme omand või muu sellesarnane õigus on üle antud või nõue loovutatud, ning TsMS § 211 mh olukorda, kus võõrandatud on vaidlusalune kinnisasi ja vaieldakse kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke või kinnisasjaga seotud kohustuse, samuti kinnisasjaga seotud üüri-või rendilepingu üle. Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul ei ole hageja võõrandanud vaidlusalust eset (kinnisasja) TsMS § 210 ega § 211 tähenduses. Hageja on küll võõrandanud korteriomandi, kuid hageja nõue on suunatud ühistu otsuste vaidlustamisele. Uus korteriomanik ei saa TsMS § 210 ega § 211 alusel sellisesse vaidlusse astuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Hageja ja EK paluvad ühises määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada maakohut jätkama menetlust kas hageja või EK-ga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud lahendid olulises osas põhjendamata. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas hagejal on õigustatud huvi asja menetlemise vastu. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks korteriomandi võõrandaja müügilepingust tulenev vastutus ei saa õigustada hageja huvi tuvastada selliste otsuste tühisus, mis tekitasid hagejale kohustusi ja mis tekitavad KÜS § 51 järgi kohustusi ka uuele korteriomanikule. Lisaks jätsid kohtud põhjendamata, miks tuleb lõpetada hageja alternatiivnõude ehk otsuste kehtetuks tunnistamise nõude menetlus. Kohus jättis kohaldamata KÜS § 51 ja TsMS § 211 lg 1, kuigi oleks nendest normidest tulenevalt pidanud lubama EK-l senise hageja õigusjärglasena menetlusse astuda. Korteriomaniku õigused ja kohustused sõltuvad üldkoosoleku otsustest. Vaidlusaluste otsuste eesmärk oli muuta oluliselt kinnistu majandamise korda. Kuna hageja kinnitas müüjana, et ostjal ei teki vaidlustatud otsustest kohustust tasuda majandamiskulude eest naabermaja majandamiseks asutatud ühistule mingeid makseid, siis mõjutavad vaidlusalused otsused hageja kinnituse õigsust.
11.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumäärused muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3(6)

2-16-15491

12.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Kolleegium on seisukohal, et kuigi hageja ja EK on esitanud Riigikohtule ühiselt allkirjastatud määruskaebuse, on sisuliselt tegu kahe määruskaebusega, mistõttu tuleb need ka eraldi lahendada. Hageja määruskaebus rahuldatakse. EK määruskaebus jääb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.
13.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas olukorras, kus korteriomanik pöördub MTÜS §-de 24 ja 241 ning KÜS § 13 lg 3 (kehtivas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on samasuguse sisuga säte § 29) alusel kohtusse, kuid võõrandab menetluse ajal oma korteri, muutub tema hagi korteri võõrandamise tõttu õiguslikult perspektiivituks, mistõttu selle võib jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas EK-l kui uuel korteriomanikul on õigus astuda hageja asemel menetlusse viimase eriõigusjärglasena. Kohtud leidsid, et praegusel juhul ei ole kohaldatavad TsMS §-d 210 ega 211, kuna vaidlus ei ole seotud korteriga ja seega ei ole tegu vaidlusaluse eseme võõrandamisega eelviidatud sätete mõttes.
14.Kolleegium nõustub kohtutega, et kohaldatav ei ole TsMS § 211, mille lg 1 esimene lause näeb ette, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Praegusel juhul ei ole tegu vaidlusega, mis käiks kinnisasjaga seotud asjaõiguse, seda tagava märke olemasolu või puudumise ega kinnisasjaga seotud kohustuse üle. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et EK-l ei saaks üldse olla mingit huvi asja lahendamise tulemuse vastu.
15.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei kohaldu ka TsMS § 210. TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Kuigi praegune õigusvaidlus ei toimu korteriomandi üle, saab korteriomandit ja sellega lahutamatult seotud liikmesust korteriühistus pidada vaidlusaluseks esemeks TsMS § 210 mõttes, sest hageja õigus käesolev hagi esitada tulenes tema korteriomandiga lahutamatult seotud liikmesusest korteriühistus.
16.Seega ei anna korteriühistu liikmesuse kaotus (sh korteri võõrandamise tõttu) alust pidada hagi pärast liikmesuse lõppemist õiguslikult perspektiivituks ega jätta seega läbi vaatamata. Kolleegium on ka varasemas praktikas leidnud, et mittetulundusühingu liige võib ka pärast liikmesuse kaotust nõuda ühingu otsuse kehtetuks tunnistamist, eeldusel et ta oli otsuse tegemise ajal ühingu liige (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 17). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et see kohaldub mh ka korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada ja hageja määruskaebus rahuldada.
17.TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. 4(6)

2-16-15491 EK esitas tema hagejana menetlusse astumise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigust hagimenetluses tehtud maakohtu määruse peale reguleerib TsMS § 660 lg 1 ja selle sätte kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 210 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust sellise määruse peale, millega maakohus jätab rahuldamata isiku taotluse astuda menetlusse hageja asemele. Kuna EK-l ei olnud õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, siis ei saanud ta tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 696 lg-st 1 nende koostoimes esitada kaebust ka ringkonnakohtu määruse peale.

18.TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10; 26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11). Kuna EK-l ei olnud määruskaebuse esitamise õigust, siis tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.
19.TsMS § 210 lg 3 esimese lause kohaselt võib õigusjärglane juhul, kui vaidlusalune ese võõrandatakse, vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kostja ei ole asjaoludest nähtuvalt EK menetlusse astumisega nõustunud. TsMS § 210 lg 3 teine lause sätestab, et vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. TsMS § 213 lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Tulenevalt TsMS § 210 lg 3 teisest lausest on praegusel juhul alus kaasata EK menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel. Kolleegium leiab, et EK taotlust astuda menetlusse hageja asemel saab pidada taotluseks kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna. Maakohus jättis selle taotluse kolleegiumi arvates põhjendamatult lahendamata.
20.Õige on määruskaebuse väide, et kohtute lahendites ei ole hageja alternatiivnõuet ehk vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet üldse käsitletud. Hageja on hagis esitanud kaks nõuet. Esiteks palus hageja tuvastada 30. juuni 2016. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Alternatiivselt eeltoodud nõudega palus hageja tunnistada samad otsused kehtetuks. Maakohus jättis otsuste tühisuse tuvastamise nõude läbi vaatamata, kuid ei võtnud määruse resolutsioonis mingit seisukohta alternatiivnõude ehk otsuste kehtetuks tunnistamise nõude kohta. Ringkonnakohus seda eksimust ei kõrvaldanud. Seega on kohtud rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, mis näeb ette, et lahendi resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Ka see on maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise aluseks.
21.Kokkuvõttes tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus peab muu hulgas lahendama EK taotluse tema kolmanda isikuna kaasamiseks hageja poolel.

5(6)

2-16-15491

22.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
23.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev

Henn Jõks

Ants Kull

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja