Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-19-11532 nr KV3349425 (laenuleping) ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Laenulepingu kohaselt andis kostja hagejale 200 000 eurot laenu intressimääraga 11% aastas ning hageja kohustus selle tagastama lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi. Lisaks kohustus hageja laenulepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi 5% laenusummast ja viivitusintressi 1% iga maksegraafikujärgse tagasimaksega viivitatud päeva eest. Laenulepingust tulenevaid kohustusi käendas Kaimo Räppo. Kostja esitas 14. mail 2019 põhjendamatult kohtutäiturile laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks täitmisavalduse, sest laenulepingust tulenev leppetrahvi- ja viivisenõue on ebamõistlikult suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena tühine. Kostja nõue on ebaselge. Lisaks nõuab kostja sama viivitusintressi ka füüsilisest isikust käendajalt. Eelnevast tulenevalt on sundtäitmine lubamatu. Hageja taotles hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, et kostja ei saaks hageja kinnisasja arvel realiseerida vaieldavat nõuet, mille olemasolu üle pooled alles vaidlevad ning mille olemasolu ja mahtu ei ole kohus kinnitanud. Täitemenetluse peatamata jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kinnisasi on hageja majandustegevuseks vältimatult vajalik. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamata jätmisel oleks asjas tehtava otsuse jõustumise ajaks hageja kinnisasi enampakkumisel müüdud.

2-19-11532 Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg‐s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p‐des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2; Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 18–19). TMS § 221 lg‐s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust venitada alusetute hagide esitamisega täitemenetlust. Kohtul on võimalik vajalikel juhtudel täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotlus rahuldamata (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Ringkonnakohus arvestas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib TsMS § 381 lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Maakohus ei kontrollinud TsMS § 381 lg 2 alusel, kas hageja on oma nõuet, mille tagamist ta soovib, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt TsMS § 235 tähenduses põhistanud. Arvestades hagis ja hagi tagamise taotluses esitatud põhjendusi, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul pidada hagi tagamise kontekstis hagi õiguslikult perspektiivikaks põhjendusega, et tegemist on notariaalselt tõestatud lepingust tuleneva nõudega, mis on ebaselge. Hageja ei põhistanud, et kostjal ei pruugi nõuet olla. Hagis esitatud asjaoludest ei saanud järeldada, et kostjal ei ole hageja vastu laenulepingust tulenevat 199 301 euro 59 sendi suurust põhinõuet. Hagis märkis hageja üksnes, et laenulepingus kokkulepitud leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, viivisekokkulepe tüüptingimusena tühine ning kostja nõue ebaselge. Hageja ei teinud usutavaks, et kostjal ei saa tema vastu olla kõrvalnõudeid või et viivis ja leppetrahv on vähendatavad nullini. Hageja viide tarbijaga sõlmitud lepingule viivisenõude lahendamisel ei ole hagi, mille tagamist soovitakse, põhistamiseks piisav. Ringkonnakohus viitas TsMS § 378 lg 4 esimesele lausele ja leidis, et juhul, kui lugeda hageja nõue ka osaliselt kõrvalnõuete (viivis ja leppetrahv) osas perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes siiski põhjendatud. Hageja esitas sundtäitmiseks 242 992 euro 11 sendi suuruse nõude ning täitemenetluses on tema nõue piiratud hüpoteegisummaga (295 000 eurot). Sellest 199 301 eurot 59 senti on põhinõue, mille sissenõutavuse üle pooled hagis esitatud asjaoludel ei vaidle. Hageja ei põhistanud väidet, et kinnisasja müümisel saab tema majandustegevus pöördumatult kahjustada, ega selgitanud, mis on tema ettevõtte tegevusalaks ning kuidas see sõltub vaidlusaluse kinnisasja olemasolust. Kui tegemist on juriidilisi teenuseid osutava äriühinguga, on selle majandustegevust võimalik jätkata ka üüritud äriruumides. Ringkonnakohus selgitas, et kui kõrgema astme kohus tühistab hagi tagamise hagi õigusliku perspektiivituse tõttu, ei ole kohtu seisukoht hagi õigusliku perspektiivituse kohta käsitatav maakohtule kohustusliku õigusliku juhisena TsMS § 658 lg 2 tähenduses, vaid üksnes seisukohana hagi tagamise menetluse kontekstis. Seega ei ole välistatud, et maakohus võib eelnimetatud juhul hagi hiljem menetlusse võtta ja rahuldada (Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 11). Ringkonnakohus märkis, et TsMS § 390 lg 1 teine lause annab õiguse esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 17).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-19-11532 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus põhjendamatult kohaldamata TsMS § 381 lg 2. Ringkonnakohtu määrus on viidatud sättega vastuolus. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei vaata kohus sisuliselt läbi hagis esitatud nõuet ega hinda tõendeid. Hagi tagamise taotluses tuleb tagamise aluseks olevaid asjaolusid üksnes põhistada (TsMS § 381 lg 2). Nimetatu tähendab asjaolude põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda asjaolud usutavaks (TsMS § 235). Maakohus leidis põhjendatult, et hageja põhistas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire ning asus vastuolulisele seisukohale. Ühelt poolt ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire, kui hindas sisuliselt tõendeid ja lahendas põhivaidlust (tunnistas kõrvalnõuete osas vaidluse justkui lubamatuks). Teisalt jättis ringkonnakohus hageja ilma võimalusest kaitsta oma õigusi täitemenetluses ning seda olukorras, kus kostjal on võimalik pöörata oma nõudeid sundtäitmisele ilma seda kohtulikult või muul viisil tunnustamata. Ringkonnakohus pani hageja ebaproportsionaalselt koormavasse olukorda. Hagejale tuleb tagada efektiivsem õiguskaitse, kuna ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning kostjal säilib igal juhul õigus nõuda hageja kinnisasjade arvel nõude sundtäitmist hagi rahuldamata jätmise korral. Selle õiguse teostamine lükkub üksnes hagi tagamise tõttu ajaliselt edasi. Praegu on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud dokument, mitte kohtulahend. Kostja ei põhjendanud erakorralist asjaolu, mis õigustaks sundtäitmise käigus hageja kinnistu võõrandamist ja täiteasja peatamata jätmist. Lisaks ei ole alust arvata, et kinnisasja väärtus võiks menetluse ajal väheneda. Esineb aga oht, et kinnisasi võõrandatakse kohtumenetluse ajal enampakkumisel ning hageja jääb ilma oma ainsast varast (tsiviilasi muutub hageja jaoks mõttetuks). Seega on ringkonnakohtu määrus vastuolus TsMS § 377 lg-ga 1.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-19-11532 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Viidatud seletuskirjas on märgitud, et selleks, et Riigikohtu TsMS § 390 lg-le 1 antud väga laia tõlgendust (Riigikohtu 23. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-10, p 15) kitsamaks muuta, tuleb hagi tagamise tühistamise peale määruskaebuse esitamist piirata vaid juhtudega, kui hagi tagamine on tühistatud TsMS §-s 386 sätestatud alusel. TsMS § 386 lg 2 kohaselt võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 386 lg 5 sätestab, et kohus võib TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud asjaoludel (abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas hagi tagamiseks kohaldatavad hagi tagamise abinõud) tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Praegu tühistas ringkonnakohus hagi tagamise, kuna ei pidanud hagi õiguslikult perspektiivikaks. Lisaks leidis ringkonnakohus, et juhul, kui lugeda hageja nõue ka osaliselt kõrvalnõuete (viivis ja leppetrahv) osas perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve kaaludes siiski põhjendatud. Seega ei tühistanud ringkonnakohus hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning hagejal ei ole TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.