Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

MAAKOHTU LAHEND

osas mõistlik. Samuti leidis kohus, et hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine kuni käesoleva tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni ei ole kostjale ülemäära koormav ja seda võib pidada põhjendatuks hagejate õigustatud huvisid silmas pidades.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja nõue ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Hagejad on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et neid ei saa täitemenetluse raames kinnisasjalt välja tõsta, kuna neil on õigus kinnisasja vallata kehtivate üürilepingute tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav. Samas leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole enda nõuet põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagejad väidavad, et nad on hoonestusõiguse endise omaja J.N. sõlminud suulised üürilepingud, mis 12. detsembril 2012 vormistati kirjalike lepingutena. Samas on hagejad J.N. abikaasa ja tütar. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik on sõlminud üürilepingud oma abikaasaga ja tütrega. Abikaasadel on perekonnaseaduse § 16 lg-st 1 tulenev vastastikune perekonna ülalpidamise kohustus, mis hõlmab ka elukoha tagamist, st abikaasaga eluruumi üürilepingu sõlmimiseks ei ole mingit mõistlikku vajadust. Hageja II on küll täisealine, mistõttu ei pruukinud J.N. olla üürilepingu väidetava sõlmimise ajal perekonnaseadusest tulenevat õiguslikku kohustust teda ülal pidada, kuid ka täisealise lapsega üürilepingu sõlmimine ei ole tavapärane tegevus. Tavapäraselt võimaldavad vanemad ka enda täiskasvanud lastel vajadusel enda kodus tasuta elada. Hagejad ei ole esitanud usutavaid põhjendusi, miks vastavad üürilepingud sõlmiti. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejad põhistanud, et vastavad üürilepingud on sõlmitud ja neil on õigus kinnisasja vallata. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjust kahelda, et hagejad on esitanud hagi täitemenetluse venitamiseks. Riigikohus on 15. aprilli 2015. a lahendis nr 3-2-1-11-15 p-s 11 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei kuulu ka hagejate hagi tagamise taotlus rahuldamisele. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9).

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.