lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-18970/57

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-18970/57
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 429 lg 1, 4, 5Hagist loobumineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 150 lg 2, 3Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-16-831/36Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.20173-16-831/24Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.04.20173-2-1-178-15Riigikohus28.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-14-18970

Tsiviilasi

Kastre valla hagi Elina Madala vastu 987 euro 15 sendi ja viivise saamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Kastre vald Kastre Vallavalitsuse kaudu; asukoht Poka küla, Kastre vald, Tartumaa Kostja: Elina Madal; isikukood XXX; elukoht XXX Kostja esindaja: Agu Eichenbaum; e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Kastre valla hagist loobumine. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-18970, Kastre valla hagis Elina Madala vastu 987 euro 15 sendi ja viivise saamiseks.
2.Jätta rahuldamata Kastre valla taotlus riigilõivu tagastamiseks.
3.Jätta menetluskulud Kastre valla kanda.
4.Rahuldada Elina Madala menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Mõista Kastre vallalt Elina Madala kasuks välja menetluskulu 697 eurot 50 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 206 lg 1Poolte õigused
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
6.
Mõista Kastre vallalt Elina Madala kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Määrus toimetada kätte pooltele.
8.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Kastre vald (end Mäksa vald, hageja) esitas 12. mail 2014 Elina Madala (kostja) vastu hagi. Hagiavalduses ja selle täpsustustes palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 987 eurot 15 senti ja viivise.
2.Tartu Maakohus jättis 3. novembri 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 405 eurot.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
4.Riigikohtu erikogu tühistas 28. märtsi 2016. a otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.Hageja esitas 28. detsembril 2017 maakohtule hagist loobumise avalduse, milles palus ka tagastada pool hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivust.
6.Kostja esitas 5. jaanuaril 2018 maakohtule arvamuse hagist loobumise kohta. Kostja arvates ei ole hagist loobumine eesmärgipärane, kuna kohaliku omavalitsuse tegevus peab olema põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav. Valla elanikel võib maksumaksjatena olla õigustatud ootus saada asjas kohtulahend, mida hageja on neli aastat taotlenud. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu 1192 eurot 50 senti ja sellelt tasutav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Hageja leiab, et kostja menetluskuludest on põhjendatud ja vajalik üksnes 675 eurot. Kostja ülejäänud esindajakulud ei ole põhjendatud, kuna kostjal on endal juriidiline kõrgharidus, ta venitas menetlust ning kulud on ka ülepaisutatud.

KOHTU SEISUKOHT

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule tähtaegselt hagist loobumise avalduse.
9.TsMS § 429 lg 4 järgi ei võta kohus hagist loobumist vastu mh juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja kui kohaliku omavalitsuse algatatud kohtumenetlus on kestnud peaaegu neli aastat, läbides kõik kolm kohtuastet ning tuues vähemalt kaudselt kaasa maksumaksjate rahakulu, ei tähenda, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise korral menetlus jätkuks (TsMS § 429 lg 5). Kuna mõlemal poolel on õigus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus vaidlustada (TsMS § 206 lg 1 teine lause), oleks asjas tehtava sisulise lahendi jõustumise ja seega ka õigusrahu saabumise aeg teadmata. Ilmselt suureneks menetluse jätkumise korral oluliselt ka poolte menetluskulud. Arvestades haldusasjas nr 3-16-831 tehtud jõustunud kohtulahendit, ei oleks menetluse selline jätkamine otstarbekas. Kuna hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole alust, võtab kohus hageja hagist loobumise avalduse vastu ning lõpetab tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
10.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagist loobumise põhjuseks olnud hageja nõude rahuldamine, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kooskõlas TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatuga kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13).
13.Kostjal oli kooskõlas TsMS § 217 lg-s 1 sätestatuga õigus osaleda menetluses esindaja kaudu. Kostjat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses Agu Eichenbaum (TsMS § 218 lg 1 p 2), kelle hagejale esitatud arvetel märgitud tunnitasu suurus 90 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei pea vajalikuks kostjale osutatud õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku õigusabitoimingu kulu põhjendatusele, küll aga arvestab kohus, et hagejalt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades tsiviilasja olemust mh hagihinda, menetluse kestust ja käiku, samuti esitatud dokumentide hulka ning hinnates kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust, leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et poolte eraõiguslik vaidlus ei olnud oma olemuselt õiguslikult keeruline. Haldusakti kehtivusega seotud menetluskulude hüvitamist pidanuks nõudma halduskohtumenetluses. Kohus leiab hageja seisukohta ja maakohtu varasemat kohtuotsust arvestades, et kostja esindaja arvel nr 263 (II kd, tl 46 ja 51) märgitud maakohtu menetluse mõistlik ja põhjendatud töömaht on kokku 4,5 tundi, s.o kokku 405 eurot. Kohus nõustub osaliselt hageja seisukohtadega ka kostja esindaja arvel nr 359 (II kd, tl 46 ja 50) märgitud ringkonnakohtu menetluskulude ülepaisutatuse kohta. Kohus leiab, et kostjal ei ole alust nõuda hagejalt esindaja kohtupraktika tundma õppimiseks kulunud aja hüvitamist. Lisaks on apellatsioonkaebuse mahtu olulisel määral suurendatud seaduse teksti ja kohtupraktika väljavõtete ning asja lahendamiseks ebaoluliste tsitaatidega. Kohtu hinnangul on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud töömaht ringkonnakohtu menetluses kokku 3 tundi, s.o 270 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kohtu arvates on kostja esindaja arvel nr 602 (II kd, tl 46 ja 49) märgitust vajalik ja põhjendatud töömaht kokku 15 minutit, s.o 22 eurot 50 minutit (sh taotlus menetluse uuendamiseks ja arvamus hageja loobumisavalduse kohta). Kooskõlas TsMS § 218 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga võis kostja esitada Riigikohtus hageja kaebuse kohta seisukohti ja vastuväiteid ise või vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohtu menetluses ei olnud kostjal esindajat, kelle kulud peaks hageja kostjale hüvitama, kostja esitas Riigikohtule vastuse ise (I kd, tl 174-177; vt nt Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 13.2).
14.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mille hageja peab kostjale hüvitama, 697 eurot 50 senti (405 + 270 + 22,5). Lisaks peab hageja maksma kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
15.Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 p 2 võimaldab hagejal hagist loobumisel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Samas välistab TsMS § 150 lg 3 eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu tagastamise. Sätte eesmärk on soodustada kompromissi sõlmimist või hagist loobumist võimalikult varases menetlusastmes. Praeguses asjas on hageja tasunud riigilõivu hagi maakohtusse ja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse esitamisel. Pärast seda on asja menetlenud Riigikohus, kes saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et lähtudes sätte eesmärgist, tuleb lugeda sellises olukorras, kus maakohus menetleb asja pärast seda, kui Riigikohus on seda juba menetlenud, nii asja esmakordne maakohtus menetlemine kui ka ringkonnakohtus menetlemine TsMS § 150 lg 3 mõttes eelnevaks kohtuastmeks, mistõttu asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagist loobumisel ei ole hagejal TsMS § 150 lg 3 kohaselt õigust nõuda hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Vastupidine tõlgendus ei läheks kokku sätte eesmärgiga. Näiteks tähendaks see seda, et hagejal oleks õigus taotleda menetluse hilisemas faasis suuremas ulatuses riigilõivu tagastamist, kui tal oli varem ringkonnakohtu menetluses, kus tal olnuks õigus nõuda üksnes apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu, või Riigikohtu menetluses, kus ta ei oleks hagist loobumisel saanud üldse nõuda lõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja