Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-4087 täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2-16-4087 saadava hüvitisega. Kuna hageja ostis korteriomandi ja tasub siiani selle ostmiseks võetud laenu tagasimakseid ja muid kulutusi, on kostja selline käitumine hageja hinnangul jäme tänamatus hageja vastu ning hagejal oli õigus ka seetõttu kinkelepingust taganeda ning korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa tagastamist nõuda. Kostja vastuväited

2-16-4087 kandmist ning kinkija ei pea hüpoteeke kõrvaldama. Kuigi hageja avaldas kohtuistungil, et pooled vaidlevad kohtumenetluses ka teiste rahaliste kohustuste üle ja jäme tänamatus ei piirdu üksnes viidatud hüpoteegiga, ei ole need asjaolud seotud kinkelepinguga ja sellest taganemisega ega ole seetõttu hagi aluseks. Hageja ei ole tõendanud taganemisavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Asjas ei ole tähtsust neil menetlusosaliste väidetel ja tõenditel, mida kohus otsuses ei käsitlenud. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kostja esindamiseks kokku 15 tundi ja 40 minutit hinnaga 150 eurot tund ehk kokku 2820 eurot (koos käibemaksuga), mis on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb hagejalt kostja kasuks koos seadusjärgse viivisega välja mõista. Apellatsioonkaebus

2-16-4087

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-16-4087 kinkelepingust VÕS § 270 lg 1 I lause järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

2-16-4087 järeldada, et kostja on rikkunud kinkelepingu p 2.4, mille kohaselt jäid hüpoteegid korteriomandile püsima.

2-16-4087 1⁄2 mõttelist osa enda omandina ning soovib selle jagamisel tekkivat hüvitise nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja on teinud korteriomandile, sh kostjale kuuluvale mõttelisele osale kulutusi, võib tal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue, kuid see ei saa anda alust kinkelepingust jämeda tänamatuse tõttu taganeda.

2-16-4087 Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tasumäära.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.