Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2018 Paide
Tsiviilasja number
2-17-6477
Tsiviilasi
OÜ S hagi AR, AR ja AR vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Hagihind
3500 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ S, registrikood x, asukoht xxxxx xx xxxxxxx, esindaja Paavo Paas, vandeadvokaat Kostja: AR, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxx xxxxx xxxxx, esindaja MR Kostja: AR, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx Kostja: AR, isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
26.jaanuar 2018, kirjalik menetlus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
Hageja palus lõpetada OÜ S, AR, AR ja AR kaasomand xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuva xxxxxxx kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) suhtes, müües kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagades saadav raha kaasomanike vahel vastavalt omandi proportsioonidele. Lisaks palus hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord hageja taotletud viisil (tl 1-4).
Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostjate kaasomandis xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx asuv kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x). Igale kaasomanikule kuu-lub kinnistust 1/4 suurune mõtteline osa. Kinnistu pindala on 11 325 m2, millest 100% on elamumaa. Tsiviilasi nr 2-17-6477 Kinnistul paiknevad ehitisregistri andmeil elamu, küün ja kuur-ait. Tegemist on vanade puitehitistega, mille väärtus mittekasutamise ja ebapiisava hoolduse tõttu langeb ajas pidevalt. Kostjad AR ja A R on
avaldanud hagejale soovi kinnistut müüa. Kinnistu kaasomandi teemal on hageja saatnud kirju ka AR, kes on ka hageja kirjad kätte saanud, kuid pole neile vastanud. Tele-foni teel on AR avaldanud, et ei soovi kinnistuga seotud teemadega tegeleda ning et kinnis-tuga seotud küsimusi otsustab tema poeg. AR poeg ei ole hagejaga kontakteerunud. Hageja leiab, et olukorras kus neljast kaasomanikust kolm, kellele kuulub 3/4 kinnistust, soovivad kinnistut müüa, on mõistlik kinnistu kaasomand lõpetada. 05.06.2017 esitatud seisukohas leidis hageja, et kuna kõik kostjad on oma vastustes hagi sisuliselt õigeks võtnud ja nõustunud kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu müüakse kohtutäituri poolt läbiviidaval enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kuna AR on esitanud vastuväiteid vaid kohtuotsuse täitmise korda puudutavas osas, saab asjas teha õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja paluski kohtul teha õigeksvõtul põhinev otsus ning tunnistada otsus TsMS § 468 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord hagis taotletud viisil ning juhul, kui kohus peaks leidma, et mõni taotletud otsuse täitmise korra kindlaksmääramise tingimus ei ole põhjendatud, palus hageja asendada vastav tingimus kohtu poolt mõistlikuks peetava tingimusega. Hageja ei pidanud olukorras, kus kolm kaasomanikku, kellele kuulub 3⁄4 kinnistust, soovivad et kinnistut hakkaks võimalikult kiiresti müüma kohtutäitur, põhjendatuks AR soovi proovida ühe aasta jooksul kinnistut kokkuleppel müüa. Seda enam, et kostjad 2 ja 3 on oma vastustes märkinud, et nad on alates 2007 soovinud kinnistut müüa, kuid see ei osutunud võimalikuks AR vastu-seisu tõttu. A R on aga oma vastusega koos esitanud volikirja, millest nähtub et ta juba 08.02.2013 volitas M R kinnistu müügiga tegelema. Seega on AR ja tema pojal olnud aega kinnistu müümisega tegeleda juba rohkem kui neli aastat. Arusaamatuks jääb, miks nad ei ole seda siiani teinud (42-46). 29.12.2017 lõplikus seiskohas jäi hageja seisukohale, et kõik kolm kostjat on hagi sisuliselt õigeks võtnud ning ehkki AR on esitanud vastuväiteid kohtuotsuse täitmise korra kindlaks-määramisele, ei tähenda see hagile vastu vaidlemist. Taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks-määramiseks ei ole sisuline haginõue (so hagi ese), vaid menetluslik taotlus. Hagi õigeksvõtuks piisab kui kostja tunnistab hagi eset. Kostja AR on seda teinud ning seega on tegemist TsMS § 440 lg-s 1 kirjeldatud olukorraga. Hageja vaidles vastu kostja AR süüdistustele, nagu sooviks ha-geja kohtu abil pahauskselt kinnistut omandada. Hageja selgitas, et kui ta oleks soovinud kinnistut omandada, oleks ta teinud vastavasisulise ettepaneku teistele kaasomanikele ja selle mitteaktseptee-rimise korral oleks nõudnud kaasomandi lõpetamist viisil, et kogu kinnistu jääks hageja omandisse ning hageja kompenseeriks teistele kaasomanikele nende osade väärtuse. Seda hageja teinud ei ole (tl 85-87). Hageja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 3).
AR (kostja 1) teatas vastuses hagile, et nõustub kinnistu kaasomandi lõpetamisega viisil, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kõige tulutoovamal viisil, mille aluseks on selleks pädeva kinnisvarabüroo poolt määratud kinnistu turuhind. Teada on, et kohtutäiturid teostavad kiirmüüki. Seetõttu on vajalik, et kaasomanikel säiliks võimalus kinnistut kokkuleppel ise müüa vähemalt aasta kinnisvarabüroo poolt määratud turuhinnaga, mida aktsepteerivad kõik kaasomanikud. Seejuures hinna alandamine mittemüügi korral toimub iga 3 kuu järel 5% ulatuses. Juhul kui aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest ei ole kinnistut müüdud, antakse kinnistu kohtutäiturile müügiks avalikul enampakkumisel kinnisvarabüroo poolt määratud turuhinnaga. Hageja müügitingimuste muutmine ei ole oma olemuselt kinnisasja lõpetamise viisi muutmine, mis tingiks vastuhagi esitamise. Kostja 1 väitel ei ole hageja püüdnudki saavutada temaga kohtuvälist kokkulepet, ta ei ole hagejalt kirju saanud ning sai hageja kaasomandi lõpetamise soovist ja kaasomandi lõpetamise viisist teada esmakordselt hagiavaldusest. Seetõttu on alusetu jätta menetluskulusid tema kanda (tl 34-35). 25.09.2017 täiendavas seisukohas ei nõustunud kostja 1 hageja taotlusega teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus, kuna tegemist ei ole TsMS § 440 lg-s 1 kirjeldatud olukorraga. Kostja 1 väitel on ta hageja nõuetega nõustunud vaid osaliselt, st on nõustunud kaasomandi lõpetamisega kinnistu müügi kaudu, kuid seda mitte hageja pakutud viisil (kiirmüügiga kohtutäituri poolt). Kostja 1 ei nõustunud ka hageja esitatud otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega leides, et kohtuotsuste täitmist reguleerivad täitemenetluse seadustik ja kohtutäituri seadus. Kostja 1 palus menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja on põhjustanud alusetu kohtuskäimise. Hageja on osa kinnistust omandanud 16.03.2017 ja kuu aja pärast esitanud kohtusse hagi, püüdmatagi mõistlikult poolte kokkuleppel olukorda kohtuväliselt lahendada (tl 67-68). Kostja 1 soovis kirjalikku menetlust (tl 34) AR (kostja 2) tunnistas hagi ja palus see rahuldada. Kostja 2 on nõus sellega, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt ja saadud raha jaotatakse kaasomanike vahel. Tsiviilasi nr 2-17-6477 Kostja 2 märgib, et on koos AR alates 2007 soovinud seda kinnistut müüa, kuid see pole AR vastuseisu tõttu osutunud võimalikuks. Kostja 2 on seisukohal, et mõistlik pole kinnistu müümisega täituri poolt oodata veel aasta (nagu soovib AR), vaid täitur võiks müügiga võimalikult kiiresti tegelema hakata. Kostja 2 teatas, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses (tl 39).
AR (kostja 3) tunnistas hagi ja palus see rahuldada. Kostja 3 teatas, et on nõus kinnistu müümisega kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ning saadud raha jaotamisega kaasomanike vahel. Kostja 3 väitel on ta koos AR soovinud kinnistut müüa alates 2007, kuid AR vastuseisu tõttu ei ole see osutunud võimalikuks. Kostja 3 oli seisukohal, et mõistlik ei ole kinnistu müümisega veel aasta oodata, vaid täitur võiks müügiga võimalikult kiiresti tegelema hakata. AR on nõus kirjaliku menetlusega (tl 40).
Antud juhul on kaasomandi lõpetamise nõue esitatud üksnes hagis ning ainult ühel viisil. Kostjad AR ja AR nõustusid kaasomandi lõpetamisega hagis taotletud viisil. Kostja AR ei ole avaldanud soovi, et kaasomand lõpetataks mõnel muul AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud võimalikul viisil, st ei ole soovinud, et kinnistu jagataks kaasomanike vahel reaalosades või et kinnistu antaks ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või et toimuks kaasomanike vaheline enampakkumine. Seega on ainuvõimalik viis kaasomandi lõpetamiseks (jagamiseks) vara müümine avalikul enampakkumisel. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus hageja ja kostjate kaasomandi kinnistu (registriosa nr x) müümisega avalikul enampakkumisel ning jagab kinnistu võõrandamisel saadu hageja ja kostjate vahel vastavalt nende omandiosa suurusele.
täitmise korda eraldi ja teisiti, kui see on sätestatud TMS-s. Seda enam, hageja ei ole esitanud ka sisulisi põhjendusi, miks peaks kohtulahendi täitmine täitemenetluses toimuma just hageja soovitud viisil. Hageja on üksnes väitnud, et täitmise korra kindlaksmääramine oleks mõistlik. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.