Enc & Partners OÜ hagi COLM LLC OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja Enc & Partners OÜ (registrikood 11473730, asukoht Hommiku 5, 50412 Tartu); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadid Jako Laanemägi ja Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); kostja COLM LLC OÜ (registrikood 11605485, asukoht Veerenni 56a, 11313 Tallinn, e-post: [email protected]); kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Kaal; kostja lepinguline esindaja Erki Casar (e-post [email protected]).
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-16-17495
I Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Enc & Partners OÜ hagi COLM LLC OÜ vastu võla nõudes. Hageja teostas 2015. aasta maist kuni 2016. aasta jaanuarini kostjale töövõtulepingu alusel ehitustöid. Kostja on loodud Fresh-Est OÜ ja Erkki Kivastiku, kes on hageja juhatuse liige ja kellele kuulub 33,3% kostja osakapitalist, ühisettevõttena kinnisvara arenduseks. 2015. a maist kuni 2016. a jaanuari lõpuni teostas hageja kostja tellimusel töid objektil Pihlaka 15, Tallinn kolme korteriga elamu ehitusel. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.04.2014 töövõtuleping nr 10-4-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Pihlaka objektil kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma. 2016. aasta jaanuaris teostas hageja kostja tellimusel Pihlaka objektil erinevaid ehitustöid, mille kohase arvestuse saatis hageja esindaja kostja esindajale e-kirja teel 29.01.2016. Viidatud tabelist puudusid jaanuari kuu töötasude arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale arve nr 1090 teostatud ehitustööde eest summas 29 574 eurot. Maksetähtajaks oli poolte vahel kokku lepitud ning arvel märgitud 11.02.2016. Kostja tasus tähtaegselt 11.02.2016 osa nimetatud arvest summas 18 574 eurot. Makset sooritades on kostja selgitustes kirjutanud, et tegemist on arve nr 1090 osalise tasumisega. Seega on kostjal käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga tasumata arve nr 1090 alusel võlgnevus summas 11 000 eurot. Hageja püüdis kostjaga läbirääkimisi pidada, et jõuda kompromissini, kuid kostja ei olnud kompromissi sõlmimisest huvitatud. Hagejal on kostja enamusosaniku Fresh-Est OÜ vastu mitmeid nõudeid, millest kahe osas on hageja esitanud hagiavaldused kohtusse, kus on menetlused pooleli (tsiviilasjad 2-16-13952 ja ). Hageja esindaja ja kostja esindajad on püüdnud läbirääkimisi pidada mitu kuud, kuid kokkuleppeni ei ole jõutud. Hageja esindaja esitas 30.09.2016 kostjale viimase kompromissettepaneku, kuid kompromissini pooled siiski ei jõudnud. Seetõttu ei ole hagejal muud võimalust, kui oma õiguste kaitsmiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja arvates on hagi aluseks olevateks asjaoludeks kehtiv töövõtuleping ning kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, st tasu osaliselt maksmata jätmine. Hageja leiab, et väljatoodud asjaolude pinnalt on võimalik hagi rahuldada. Kui kohtu arvates on mõni hagi rahuldamise aluseks olev asjaolu välja toomata või vajab täiendavat selgitamist, palub hageja sellest teavitada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping lg 1 mõttes, mille kohaselt oli hageja lepinguliseks kohustuseks ehitustööde teostamine. Hageja täitis endapoolse kohustuse, mida kinnitab fakt, et kostja on osaliselt hageja esitatud arve tasunud. Seetõttu ei saa poolte vahel olla vaidlust hagejapoolsete kohustuste täitmise üle. Kostja kohustus oli tasuda teostatud ehitustööde eest, kuid kostja on oma kohustuse täitnud ainult osaliselt. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 11 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 677.73 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis, alates hagiavalduse
2-16-17495 esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsete õigusabikulude eest kahjuhüvitisena 750 eurot. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud, et etapilised maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad töövõtja poolt teostatud ehitustööde vastuvõtmise aktide alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kõikide tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud tõendamise kohustust. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.1 kohaselt lepiti kokku, et tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub akti alusel. Lepingu p 4.4 kohaselt lepiti kokku, et tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele. Lepingu p 6.2 kohaselt kohustub tellija tööd üle vaatama ja teostatud tööde aktid allkirjastama. Seega muutub hageja tasunõue sissenõutavaks, kui viimane on esitanud akti teostatud tööde osas ja aktis märgitud tööd on teostatud ja antud üle vastavalt lepingule. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja eeltoodud tingimusi täitnud ei ole. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Kostja selgitab, et arve nr 1090 tasuti üksnes seetõttu, et kostja usaldas hagejat ning tuli vastu viimase palvele saada tasu enne, kui viimane täidab oma lepingulised kohustused. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et osalise tasumisega on kostja kinnitanud arve õigsust. Vaidluse korral on tõendamiskoormis siiski hagejal. Kostja ei pea tõendama negatiivset asjaolu. Kostja ei saa esitada vastuväiteid nn ehitustööde mahu osas või arve aluseks oleva materjali osas enne, kui hageja esitab arve aluseks olevad asjaolud: teostatud tööde liik, maht, ostetud kaup, tellistud teenus. Vastavate andmete esitamise võimalus on üksnes hagejal. Andmete kogumine kostja poolt ei ole võimalik, sest näiteks OÜ-l Soosing, kes oli peamine materjalide müüja, on hageja keelanud edastada arveid puudutavaid andmeid kostjale. Eeltoodud asjaolu tõendab, et hageja tegevus ei ole olnud aus. Lisaks ei tõenda esitatud arvete loetelu, et hageja oleks täitnud eeldused, mis oleksid andnud õiguse nõuda arve nr 1090 tasumist, st et arve nr 1090 aluseks olevate arvetes märgitud materjal või teenus on saadud ja oli vajalik tööde tegemiseks Pihlaka 15 objektil, st oli seotud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus märgitud objektiga või kohustuste täitmisega. Hageja ei ole edastanud kuni vastuse edastamiseni selgitust, mis tööde eest ta selle arve on esitanud. Hageja ja kostja olid töövõtulepingu punktis 4.5. selgelt kokku leppinud, et etapilised maksed tehtud ehitustööde eest toimuvad töövõtja poolt teostatud ehitustööde vastuvõtmise aktide alusel. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja on tööd, mille eest hageja tasu nõuab, vastu võtnud. Isegi kui osade tööde „aktsepteerimisena“ käsitleda arve nr 1090 osalist tasumist 11.02.2016, ei ole tegemist tööde aktsepteerimisega ülejäänud osas.
2-16-17495 Sealjuures ei saa kostja ka konkludentselt vastu võtta töid, mida ei ole talle hageja poolt ülevaatamiseks, kinnitamiseks ja vastuvõtmiseks esitatud. Hageja isegi möönab, et 29.01.2016 e-kiri ei sisalda nt 2016. a. jaanuarikuu töötasude arvestusi. Vähemalt 3 885.11 euro ulatuses puudub hageja nõudel vähimgi dokumentaalne alus, sest nii suur on erinevus 29.01.2016 e-kirjas esitatud arvete loetelu ja arve nr 1090 summa vahel. 3 885.11 euro ulatuses ei ole hageja kulud tõendatud isegi mitte 29.01.2016 e-kirjaga. Seetõttu ei saa vähemalt 3 885.11 euro osas kostja olla mingeid töid vastu võtnud ega nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud. Selleks, et kostja saaks olla mingid tööd vastu võtnud või nende vastuvõtmisest alusetult keeldunud, peavad need olema eelnevalt vastuvõtmiseks esitatud, mis poolte kokkuleppe kohaselt eeldas vastava akti koostamist. Kostja on seisukohal, et ka ülejäänud 7 114.89 euro osas ei ole hageja tõendamiskoormist täitnud. Kostja leiab, et arve osaline tasumine summas 18 574 eurot ei tõenda tööde vastuvõtmist ülejäänud 11 000 euro osas. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks koostanud ja esitanud kostjale töövõtulepingu p 4.5. ja 4.6. kohase akti, mille kostja oleks aktsepteerinud, või et kostja oleks muul moel kõikide tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kuna ei ole tõendatud, et kostja on need tööd, mille eest hageja tasu nõuab, vastu võtnud, siis saaks hageja tasunõude aluseks olla vaid VÕS § 638 ehk alusetu keeldumine tööde vastuvõtmisest. Hageja aga ei ole täitnud selle sätte kohaldamiseks vajalikku tõendamiskoormist, mida Riigikohus on selgitanud. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (3-2-1145-14, p-d 17-18). Mõlemad eeltingimused VÕS § 638 kohaldamiseks on käesoleval juhul hageja poolt tõendamata. Hageja poolt 29.01.2016 e-kirjaga arvete loetelu saatmine ning arve nr 1090 esitamine ei tõenda konkreetsete lepingujärgsete ehitustööde valmistegemist ega nende tööde vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja andmist, mistõttu puudub alus lugeda kostjat ka VÕS § 638 alusel hageja poolt väidetavalt tehtud töid vastuvõtnuks. Seega ei ole hagi aluseks olevatel asjaoludel täidetud eeldused, mis võimaldaks hageja nõude rahuldada VÕS § 637 alusel või VÕS § 638 alusel, mistõttu hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kostja märgib, et hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Hageja ei ole edastanud Pihlaka 15 objektil teostatud tööd ja tarnitud materjale puudutavat dokumentatsiooni ning seda kogu lepingu täitmise vältel: ehituspäevikud, kaetud tööde aktid ning objektile paigaldatud ehitustoodete sertifikaadid. Lähtudes eeltoodust on oluline, et hageja esitaks kostjale enda poolt tehtud tööd puudutava dokumentatsiooni, mh selleks et saaks kontrollida teostatud tööde vastavust. Lisaks eeltoodule ei vasta osa töödes lepingutingimustele, kuna hageja töödes on ehituslikud puudused ja hageja ehituse maksumus summas 35 443 eurot erineb projektijärgse ehituse maksumusest summas 28 403 eurot 7 040 euro võrra. Kostja hinnangul on nimetatud hinnavahe hageja poolt tekitatud kahju. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja pidi tellima tööks vajaliku materjali OÜ-lt Soosing ning esitama kostjale ülevaate kogu objektil kasutatud materjali ja teenuste osas. Kuna hageja ei esitanud nõuetekohast ülevaadet, millest koosnesid tasumiseks esitatud arved, siis tekkis kostjal kahtlus, et hageja esitab kostjale tasumiseks arveid materjalide ja teenuste eest, mida ei kasutata lepingu objektil. Kui kostja kontrollis
2-16-17495 neid arveid ja andmeid, mida hageja oli esitanud, selgus, et hageja on esitanud tasumiseks materjale, mida ei ole objektile tarnitud või mida ei oleks saanud teha arvel näidatud mahus, nagu näiteks betoon. Kostja palus, et hageja esitaks ülevaate objektil kasutatud materjali osas, mida hageja ei ole aga siiani teinud. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja seaduslik esindaja oli kuni 17.04.2015-22.02.2016 kostja juhatuse liige, mis andis talle võimaluse tellida kaupa kostja nimel. Sisuliselt on hageja seaduslik esindaja kasutanud ära ametialast seisundit, et tekitada kahju kostjale. Kuna hageja seaduslik esindaja oli ja on ka üks kostja omanikke, siis ei osanud kostja kahtlustada, et hageja rikub töövõtulepingut ning kostjaga sõlmitud kokkulepet materjalide ostmise kohta. Lisaks eeltoodule ületas hageja oluliselt lepingus märgitud eelarvet, mille ta ise koostas ning ei pidanud kinni lubatud tähtaegadest, mis tekitas kostjale olulise kahju. Eelarvest olid jäetud välja trepid, millest tulenev kahju on ca 10 000 eurot. Kostja on hagejat korduvalt (e-kirja ja telefoni teel ning kokkusaamistel teavitanud, et hageja arvet ei tasuta, sest tehtud töö on puudustega, puudub dokumentatsioon, hageja ei ole esitanud ülevaadet objektil kasutatud materjalide osas. Ülaltoodud põhjendustel on kostjal õigus tasaarvestada enda nõuded hageja vastu hageja nõuetega kostja vastu. Kostja soovib, et kohus loeks hageja nõuded kostja nõuetega tasaarvestatuks, kuid seda üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu töövõtja tasunõue. Kostja jääb seisukohale, et hagi aluseks olevate asjaolude ja tõendite kohaselt ei ole hagejal tasunõuet VÕS § 637 ega VÕS § 638 alusel isegi sissenõutavaks muutunud, mistõttu hagi tuleks juba sel põhjusel jätta rahuldamata. Kuna põhinõue on alusetu, siis puuduvad alused ka viivise nõude esitamiseks ja rahuldamiseks. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ning palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 1 p 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
2-16-17495
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 000 eurot, kahjuhüvitise 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 749.86 eurot ja edasiulatuva viivise, milline ei ületa põhinõuet. Hageja nõue tuleneb hageja poolt 2015.a maist kuni 2016.a jaanuarini töövõtulepingu alusel kostjale teostatud ehitustöödest, milliste eest esitatud arvet kostja ei ole täies ulatuses tasunud. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata, kuna hageja nõue on tõendamata.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 10.04.2014 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 104-15, mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama Pihlaka 15, Tallinn kokkulepitud töid ning kostja oli kohustatud teostatud tööde eest tasuma. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale arve nr 1090 summas 29 574 eurot, millest hageja on 11.02.2016 tasunud 18 574 eurot.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja teostas lepingust tulenevaid töid ulatuses, mille eest ta esitas arve nr 1090 summas 29 574 eurot ja millest peale kostja poolt 11.02.2016 18 574 euro tasumist on kostja poolt täitmata summas 11 000 eurot.
8.Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et teostas arvel näidatud ehitustöid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel objektil Pihlaka 15, Tallinnas. Hageja väidetel teostas ta erinevaid ehitustöid eelnimetatud objektil 2016. a jaanuaris ja esitas selle kohta kostja esindajale e-kirja 29.01.2016 (tl 14), milles puudusid jaanuari kuu töötasu arvestused. 10.02.2016 esitas hageja kostjale ehitustööde eest arve nr 1090 summas 29 574 eurot, mille kostja tasus osaliselt summas 18 574 eurot. Hageja leiab, et arve osalise tasumisega on kostja hageja nõuet tunnistanud ja seetõttu on hageja nõue ülejäänud osas summas 11 000 eurot põhjendatud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et kostja poolt arve osaline tasumine ei tõenda hageja nõuet ega pööra tõendamiskoormust ümber, kuna kostja ei saa negatiivset asjaolu tõendada.
9.Kohus leiab, et põhjendatud on kostja vastuväide, mille kohaselt tuleb hagejal oma nõuet tõendada osas, mida kostja ei ole täitnud. Kohtu hinnangul on hageja tuginemine Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-93-02 punktis 11 toodud seisukohale asjakohatu, kuna viidatud lahendis analüüsis Riigikohus suulise lepingu sõlmimist tõendavaid asjaolusid, mitte ei andnud hinnangut asjaolule, kas kohustatud poole poolt nõude osaline rahuldamine tõendab vastaspoole nõuet terves ulatuses.
10.Kostja vastuväidete kohaselt lepiti poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus kokku selles, et hageja tehtud tööd antakse kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et vaidlusaluste ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmitud ei ole, kuid soovis tööde teostamist tõendada tunnistajate ütlustega, millele kostja vastu vaidles. Kohus jättis 27.09.2017 toimunud kohtuistungil tehtud määrusega (tl 250 pöördel) hageja taotluse tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata põhjendusel, et hageja ei olnud oma nõuet selgelt välja toonud ja kohus ei pidanud põhjendatuks asjaolu, et hageja asub tunnistajate ütlustega uusi tõendeid looma.
11.Kohus leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja nõue on põhjendamata tulenevalt asjaolust, et ehitustöid ei ole kostjale hageja poolt üle antud, on põhjendatud, kuna pooled on
2-16-17495 nende vahel sõlmitud töölepingus tööde üleandmise korras kokku leppinud (tl 9-13). Nii on pooled töövõtulepingu punktis 8.1. kokku leppinud, et teostatud töö üleandmine ja vastuvõtmine toimub peale kõigi lepingujärgsete tööde lõpetamist, mille kohta koostatakse kahepoolne üleandmise-vastuvõtu akt. Akti blanketi täidab ja esitab töövõtja (tl 11). Lepingu punkti 6.2. kohaselt oli tellija kohustatud etapiliste tööde valmimisel need üle vaatama ning teostatud tööde aktid allkirjastama või sellest põhjendatult keelduma 3 tööpäeva jooksul (tl 10). Lepingu punktis 4.4. lepiti kokku, lepingu eest tasutakse vastavalt akteeritud töödele ja ehitustööde etappidele (tl 10). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping kohustas hagejat andma teostatud ehitustööd üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mida käesoleval juhul tehtud ei ole.
12.Samas leiab kohus, et olenemata asjaolust, et hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat tööde üleandmise kohustust, saab hageja tõendada vaidlusaluste tööde teostamist ja kulude kandmist muude tõenditega. Kohus on selgitanud hagejale kohustust tõendada oma nõuet tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja nõude vaidlustanud. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud tõendamiskoormuse sisu ja andnud hagejale täiendava tähtaja oma nõude tõendamiseks. Hageja on 14.06.2017 menetlusdokumendis kohtu selgitustest tulenevalt esitanud täiendavad tõendid ja taotlused (tl 202-204).
13.Hageja selgituste kohaselt on hageja oma nõude tõendamiseks esitanud tema poolt kostjale e-kirjaga saadetud tabeliga, kus on ära näidatud Pihlaka objektile 2016. a jaanuaris tehtud kuluarved, samuti esitas hageja täiendavalt arved (tl 205-217), mis tõendavad vaidlusaluste kulutuste tegemist. Hageja märkis, et hagejal ei ole säilinud Kemmerling OÜ arvet nr 160407 summas 27.60 eurot, mistõttu tal ei ole võimalik seda esitada. Samuti palus hageja üle kuulata tunnistajad. 27.09.2017 toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 27.60 euro võrra (tl 251 pöördel). Kostja vaidles tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastu, leides muuhulgas, et hageja ei saa oma seadusliku esindaja ütlustega tõendada kõiki asjaolusid, samuti leidis kostja, et hageja esitatud kirjalikud tõendid ei ole asjakohased (tl 225-226).
14.Kohus uuris eelnimetatud tõendeid 27.09.2017 toimunud kohtuistungil (tl 249-254 pöördel). Hageja selgituste kohaselt tõendavad tema poolt esitatud arved (tl 205-217) tema nõuet, kostja vastuväidete kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda tehtud töö eest, kuid esitatud tõendid ei tõenda tööde teostamist, kuna nendelt ei nähtu, kas ja milliseid töid hageja 2016.a jaanuaris tegi. Samuti ei tõenda arved selles märgitud materjali või seadme jõudmist objektile või materjali või seadme hilisemat kasutamist hageja poolt selliselt, et hageja tasunõue oleks selge ja tõendatud.
15.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arve nr 33 (tl 205), mis hageja selgituste kohaselt on esitatud suuremas summas, kui varasemas tabelis märgitud, kuna hõlmab ka teisi objekte, kus hageja töötas, näiteks on arvel märgitud Valdeku objekti materjalikulu. Hageja selgituste kohaselt tähendab arvel märgitud selgitus „ehitustööd“ tegelikult töötajate töötasusid. Hageja väidetel soovisid kostja ja Fresh-est OÜ, et objektidel tasutakse töötajate töötasusid JL Grupp OÜ kaudu (tl 202 pöördel). Hageja selgitas 27.09.2017 kohtuistungil täiendavalt (tl 251), et Valdeku kulusid jagati kahe objekti vahel, mida tõendab 19.10.2015 ekiri (tl 218). Kostja vastuväidete kohaselt on hageja tõlgendus meelevaldne ja hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja nõuet (tl 251). Kohus leiab, et kostja vastuväide arve nr 33 tõlgenduse osas on põhjendatud, kuna nimetatult ei nähtu, et arvel tehtud kuluna märgitud „ehitustöö“ sisaldab töötasu nõuet, samuti on hageja väited kostja nõusoleku kohta töötajate töötasu nõuet arvel kajastada hageja selgitatud viisil. Samuti leiab kohus, et hageja tõlgendus
2-16-17495 19.10.2015 e-kirja (tl 218) kohta ei ole usutav, kuna selle ainus lause sisaldub pealkirjas ja juhul, kohtu hinnangul ei saa eeldada, et kostja jagas 19.10.2015 korraldusi 01.05.2016 välja antud arve nr 33 kohta.
16.Hageja selgituste kohaselt on Kemmerlign OÜ, Cramo Estonia OÜ ja Alexela Oil AS arvetelt (tl 206, 207-209 ja 210) näha, et need on esitatud seoses Pihlaka objekti töödega. Kostja vastuväidete kohaselt ei nähtu kõigilt Cramo Estonia OÜ arvetelt, et tegemist oleks Pihlaka 15 objektiga. Samuti on kostja 27.09.2017 toimunud kohtuistungil leidnud, et tõendatud ei ole kohtsoojaku rent (tl 206), kuna tõendatud ei ole, et seda kasutati vaidlusalusel objektil. Samuti on kostja kohtuistungil leidnud, et muud hageja esitatud tõendid pole asjakohased, kuna ei tõenda, et vedelgaasi kasutati kostja objektil, samuti pole tõendatud, et seda kasutati hageja väidetud viisil. Kas Alexela Oil AS arve on kostja hinnangul tõendamata, kuna pole selge, milleks diiselkütust kasutati ja hageja nõudega ei seo seda miski. Hageja väidetel kasutatid diiselkütust soojapuhurile, sest see on odavam, kui elektriga kütmine. Samuti märgib kostja, et Alexela Oil AS arve kuupäev ja maksmise kuupäev on sama, mis näitab, et see saadi kohe maksmisel kätte. Kuna arve on jaanuari lõpukuupäevaga, siis tekib kahtlus, kas seda jaanuaris üldse kasutati. Hageja lepingulise esindaja väidetel transporditi Pihlaka 15 objektile. Kohus leiab, et hageja esindaja paljasõnaline kinnitus ei tõenda vaadeldud kulutuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud esitatud Kemmerlign OÜ, Cramo Estonia OÜ ja Alexela Oil AS arvetel (tl 206, 207-209 ja 210) nähtavate kulutuste seost oma nõudega. Kohus märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused põhjendatud, ei tõenda see hageja esitatud nõuet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
17.Kohus leiab, et hageja nõuet ei tõenda ka õiend teostatud tööde osas (tl 236), mis oma sisult on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja on nimetatud õiendile vastu vaielnud ja poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.1. ja 6.2. kohaselt tuli tööde üleandmise vastuvõtmise akt koostada ja allkirjastada tööde üleandmisel, mida tehtud ei ole ja seetõttu ei tõenda hageja poolt hiljem koostatud õiend tööde koosseisu.
18.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks Soosing OÜ arve-saatelehe nr 397374 (tl 211), millel on märgitud teenuseks/kaubaks akunaelpüss ja diisel soojapuhurid, kokku summas 2 513.44 eurot. kostja on kohtuistungil nimetatud arvele vastu vaielnud, kuna leidis, et hageja väidet soojapuhuri rendi maksumuse kohta ei ole õige, kuna arvel toodud maksumused võivad olla soojapuhuri maksumused, mitte selle rent ja nende soetamist hagejale ei pea kostja hüvitama, samuti ei pea kostja hagejale hüvitama naelpüstoli soetamist. Kohus leiab, et kostja põhjendused on asjakohased ja põhjendavad eelnimetatud kulutuse mitteasjakohasust.
19.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks Soosing OÜ arve-saatelehe nr 397838 (tl 214), millel on märgitud teenuseks/kaubaks betoon Pumiga, selle soojendamine, transport ja pumpamine, kukku summas 2 284.80 eurot. Hageja lepingulise esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tegemist vaidlusalusel objektil kasutatud betooniga, sest sellest valati ehitusel osaliselt betoonist elemendid, kuid täpsemalt ta kirjeldada ei oska (tl 253). kostja esindaja vastuväidete kohaselt ei tõenda eelnimetatud tõend, et betooni kasutati vaidlusalusel objektil, kuna arvel ei ole viidet objektile (tl 253 pöördel). Kohus leiab, et hageja esitatud tõend ei tõenda kulutuse tegemist vaidlusalusel objektil. Samuti märgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused põhjendatud, ei tõenda see hageja esitatud nõuet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
2-16-17495
20.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks Soosing OÜ arve-saatelehe nr 398261 (tl 215-16), millel on märgitud teenuseks/kaubaks erinevad kaubad. Hageja esindaja väidetel kaeti nende arvetega objektil asuvaid materjale (tl 253 pöördel). Kostja lepingulise esindaja vastuväidete kohaselt ei ole vaadeldav arve põhjendatud, kuna sellel märgitud tööriistad ja muud tooted, nagu koormakate, haamer ja muud töövahendid, ei kuulu ühe objekti töökulusse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendatud ja hageja ei ole tõendanud vaadeldavate kulutuste tegemist vaidlusalusele objektile. Samuti märgib kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et osaliselt on eelnimetatud kulutused põhjendatud, ei tõenda see hageja esitatud nõuet summas 11 000 eurot, kuna kostja on hageja esitatud arve nr 1090 ligikaudu 2/3 osas tasunud.
21.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks Soosing OÜ arve-saatelehe nr 398210 (tl 217), millel on märgitud teenuseks/kaubaks otse Technofacade ja transport kraanaga. Ka hageja esitatud arvetel nr 397376 ja 397378 (tl 212-213) on märgitud teenuseks/kaubaks otse Technofacade ja transport kraanaga. Hageja lepingulise esindaja selgituste kohaselt on nimetatud arve fassaadikattematerjali kulu. Kostja vastuväidete kohaselt hageja fassaaditöid ei teinud, mida kinnitab ka hageja (tl 253 pöördel ja 254). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaadeldav tõend ei tõenda hageja tehtud kulutusi, kuna kosja on sellele vastu vaielnud ja hageja on omaks võtnud, et ei teostanud fassaaditöid.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud hageja arvest nr 1090 tulenevat osalist nõuet summas 11 000 eurot. Kohus on hageja esitatud tõendeid eelnevalt analüüsinud ja muud hageja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja esitatud arve nr 1090 2/3 osas tasunud, ei saa tõendatuks lugeda hageja esitatud tõendeid hagis esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Kuna kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue viivise ja kohtueelsete õigusabikulude eest kahjuhüvitisena väljamõistmiseks.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2-16-17495
TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 tuleneb, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.