2-17-6213
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-6213
Kohtuasi
Tallinna linna hagi XX ja YY vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja (vastustaja) Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Pallasti 54, Tallinn), volitatud esindaja Natalja Akulina Kostjad (apellandid) XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Riina Antje
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-17-6213 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-17-6213 saa kohus kohustada ka hagejat võimaldama kostjatel eluruumis elada seni, kuni kostjad on leidnud endale uue sobiva elukoha.
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks ülemääraseid menetluskulusid. Kostjate menetlusabi taotlus tuleb jätta TsMS § 181 lg-te 1 ja 2 järgi rahuldamata.
2-17-6213 Kolleegiumi hinnangul ei anna need asjaolud alust maakohtu otsust tühistada isegi siis, kui need oleksid tõendatud. Kostjad ei ole toonud esile selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid vastuväiteid, mis annaksid alust jätta eluruumi hageja valdusesse AÕS § 80 alusel välja mõistmata. Asjaolu, et kostjad on ilma õigusliku aluseta pikema aja jooksul hagejale kuuluvat eluruumi kasutanud, ei tähenda seda, et nad peaksid saama eluruumi ka edaspidi kasutada või keelduda eluruumi vabastamast. Samuti ei anna kostjate majanduslik ega terviseseisund alust järeldada, et kostjad ei pea hagejale kuuluva eluruumi valdust vabastama või vabastama seda enne, kui hageja tagab neile samaväärse teise eluruumi. Nimetatud asjaoludel võib olla tähtsust kohaliku omavalituse poolt sotsiaalteenuste osutamisel, sh eluruumi tagamisel. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Siiski ei pea kohalik omavalitsus ka viidatud sätte alusel võimaldama kostjatel nende ebaseaduslikus valduses olevat eluruumi edasi kasutada ning seda ka mitte siis, kui esinevad asjaolud, mis annavad kostjatele õiguse saada sotsiaalteenust. Praeguses vaidluses ei saa kohus lahendada kostjatele sotsiaalteenuse osutamise küsimusi ja ühes sellega ei saa kohus ka seada vaidlusaluse eluruumi vabastamist sõltuvusse sellest, millist eluruumi kohalik omavalitsus kostjatele pakub ja kas see vastab kostjate vajadustele või mitte. Eelnevat arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud faktiväidete õigsust eeldades kostjate apellatsioonkaebust rahuldada, mistõttu jätab kolleegium selle menetlusse võtmata.
2-17-6213
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.