lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-6213/18

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-6213/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 429 lg 1, 4Hagist loobumineAÕS § 83Valdaja vastuväitedTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 442 lg 5Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-6213/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6213

Tsiviilasi

Tallinna linna (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi Xxxx, Xxxxja Xxxxvastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Tallinna linn (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Pallasti 54 Tallinn); Hageja lepinguline [email protected]);

esindaja:

(e-post

Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxx); Kostja III: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Kostjate lepinguline esindaja Riina Antje (e-post [email protected]). Asja läbivaatamine

7.novembril 2017 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Natalja Akulina, kostjad Xxxx, Xxxxja Xxxxning kostjate lepinguline esindaja Riina Antje.

Juures viibis

Sekretär Triin Matteus

Resolutsioon

1.Rahuldada Tallinna linna (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi Xxxx ja Xxxxvastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista Xxxx (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) valdusest Tallinna linna (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kasuks välja eluruum asukohaga Xxxx

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 53 lg 2Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine

ja kohustada Xxxxt (isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) andma eluruum asukohaga Xxxx valdus Tallinna linnale (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) üle kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval.

3.Juhul, kui Xxxxja Xxxxkeelduvad kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta Xxxxja Xxxxkoos neile kuuluva varaga eluruumist asukohaga Xxxx välja.
4.Võtta vastu nõudest loobumine Xxxxosas ning lõpetada menetlus Tallinna linna (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagis Xxxxvastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
5.Rahuldada kostjate taotlus protokolli parandamiseks ja lugeda 07.11.2017 kohtuistungi protokolli lehekülgedel 2-3 hageja esindaja õigeks väiteks: „Nende järjekord korteri saamiseks taastati alles eelmisel aastal“. Menetluskulud
6.Hageja ning kostjate I ja III menetluskulud jätta nende endi kanda.
7.Kostja II menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinnas Xxxxasuv ühetoaline sotsiaalkorter kuulub Tallinna linnale ja vara valitseja on Lasnamäe Linnaosa Valitsus. Eespool nimetatud eluruum eraldati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega Xxxx tütrele Xxxx(surnud xxxx). Xxxxsõlmiti 14.02.2007 üürileping, mida pikendati kuni 13.02.2017.
2.xxxx esitas 07.07.2014 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse, milles palus luba majutada temale üüritud sotsiaaleluruumi, aadressil Xxxx, oma ema Xxxxt (sündinud xxxx), venda Xxxx(sündinud xxxx) ja õde Xxxx(sündinud xxxx). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjon jättis 04.09.2014 koosolekul taotluse rahuldamata. Seega elavad Xxxxkoos Xxxxja Xxxxvaidlusaluses korteris omaniku loata ehk ebaseaduslikult.
3.Üürilepingu tingimuste p 20.2 järgi lõpeb leping üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemel lepingusse astuda. Tallinna linna üürnikuks olnud Xxxxon surnud ja kuna Tallinna linn ei ole andnud nõusolekut ühegi muu isiku majutamiseks Xxxxkorterisse, siis ei ole kellelgi õigust taotleda tema üürilepingu ülevõtmist vastavuses üürilepingu tingimuste p-ga 20.2 ja korra p-ga 38. Seega puudub kostjatel õigus nõuda Tallinna linnalt Xxxxkorteri kasutamise võimalust ja nendega selle korteri osas üürilepingu sõlmimist. Tallinna linnal on seevastu õigus nõuda talle kuuluva korteri vabastamist ebaseaduslikust valdusest.
4.Lasnamäe Linnaosa Valitsus nõudis korduvalt Xxxxüürilepingu rikkumise lõpetamist ning eluruumi elama mitteregistreeritud isikute eluruumist lahkumist. Üürniku surmast teada saamisel kohustas hageja 19.10.2016 kirjaga nr 7-2.1/2125 Xxxxt, Xxxxja Xxxxvabastama ebaseaduslikult hõivatud Tallinna linnale kuuluva sotsiaaleluruumi, aadressil Xxxx, hiljemalt 31.10.2016 kl 15.00. Xxxxvaidlustas nimetatud kirja halduskohtus ning taotles ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus tagastas 31.10.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-2166 kaebuse, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning jättis

õiguskaitse kohaldamata. Kohtu põhjenduses on toodud, et Xxxxelab koos Xxxxja Xxxxvaidlusaluses korteris omaniku loata ehk ebaseaduslikult. Samuti on tuvastatud, et kostjatel puudub õigus taotleda üürilepingu ülevõtmist. Seega puudub kostjatel õigus nõuda Tallinna linnalt Xxxxkorteri kasutamise jätkamist ja nendega selle korteri osas üürilepingu sõlmimist.

5.Hageja palub kohustada kostjaid vabastama sotsiaaleluruumi aadressil XxxxTallinn ja andma selle üle hageja valdusse kohtuotsuse jõustumisele või tagaseljaotsuse tegemisele järgneval päeval. Eluruumi vabatahtlikul mittetagastamisel määrata otsuse täitmise viisiks kostjate väljatõstmine eluruumist koos neile kuuluva varaga. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited
6.Korteris asukohaga Xxxx elas kostja I tütar Xxxx, kes suri xxxx. Kostjad I ja III asusid elama koos Xxxxga, kes oli kostja I tütar, kuna kostjatel muu elukoht puudus. Kostja I on tunnistatud 100% ulatuses töövõimetuks ning kostja III on 80% ulatuses töövõimetu. Kostjatel I ja III ei ole võimalik elada sotsiaalmajutusüksuses, kuna seal ei ole nende terviseseisundile vastavaid sanitaarruume ega kööki. Kostjad I ja III tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid, kuid taotlevad, et neile võimaldatakse Xxxx asuva korteri kasutamist seni, kuni Tallinn linn on eraldanud uue eluruumi. Kostjad I ja III paluvad end vabastada menetluskulude kandmise kohustusest tulenevalt majanduslikest põhjustest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuna, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte (tlk 3). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostjad I ja III valdavad Xxxx asuvat eluruumi.
9.Hageja on 07.11.2017 kohtuistungil avaldanud, et loobub kostja II suhtes esitatud nõudest. Hageja avaldus kostja II suhtes nõudest loobumiseks on protokollitud. Kostja II on hageja avaldusega nõustunud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avalduse loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu kostja II osas esitatud nõudest loobumise avalduse ning lõpetab kostja II osas menetluse.
10.Hageja on esitanud kostjate I ja III vastu nõude Xxxx asuva eluruumi valduse üleandmiseks. Kostjad I ja III vaidlevad nõudele vastu põhjendusel, et nad soovivad, et Tallinna linn tagaks neile muu elukoha ning seni, kuni kostjatele I ja III uut elukohta ei ole leitud, lubataks neil elada Xxxx eluruumis.
11.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega (tlk 3) tõendanud, et eluruum asukohaga Xxxx kuulub hagejale. Kostjad I ja III ei ole vaidlustanud hageja omandiõigust.
12.Puudub vaidlus, et kostjad valdavad kõnealust eluruumi. Kohus on kostjatele 03.07.2017 e-kirjas (tlk 39) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostjate kohustus tõendada, et kostjatel on õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjatel I ja III on õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi valdamiseks. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjatel I ja III puudub õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi asukohaga Xxxx valdamiseks.
13.Kostjad on esitanud taotluse, et neil võimaldataks vaidlusalust eluruumi vallata seni, kuni Tallinna linn on leidnud neile uue eluaseme. Kohus märgib, et olukorras, kus kostjad I ja III ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks kostjate I ja III õiguslik alus eluruumi auskohaga Xxxx valdamiseks, ei ole kohtul võimalik kohustada hagejat võimaldama kostjatel I ja III eluruumi valdamiseks seni, kuni kostjad I ja III on leidnud uue elukoha.
14.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et eluruum asukohaga Xxxx tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostjate I ja III ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse ning kostjatel I ja III tuleb eluruumi valdus hagejale üle anda kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Kui kostjad I ja III keelduvad eluruumi vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostjad I ja III koos neile kuuluva varaga eluruumist asukohaga Xxxx täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
15.Tulenevalt TsMS §-st 132 on hagihind 3500 eurot.
16.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostjad I ja III esitasid taotluse 07.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjad I ja III paluvad, et kohus parandaks protokolli seoses väitega, mille kohaselt taastati kostjate järjekord korteri saamiseks eelmisel nädalal. Tegelikkuses selgitasid kostjad, et järjekord korteri saamiseks taastati eelmisel aastal, s.o detsembris 2016. Hageja on esitanud kostjate taotlusele oma seisukoha, milles avaldab, et nõustub kostjate taotlusega.
17.Kohus märgib, et TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus leiab, et kostjate I ja III taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna 07.11.2017 kohtuistungi protokollis on ekslikult märgitud, et kostjate järjekord korteri saamiseks taastati eelmisel nädalal. Tegelikkuses taastati järjekord eelmisel aastal. Seega tulen 07.11.2017 kohtuistungi protokolli lehekülgedel 2-3 lugeda hageja esindaja väide õigeks sõnastuses: „Nende järjekord korteri saamiseks taastati alles eelmisel aastal“.

Menetluskulud

18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas kostjate I ja III vastu esitatud hagi, mistõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt peaks hageja menetluskulud kandma kostjad I ja III, kuid kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Nimelt on kostjad I ja III esitanud oma pangakontoväljavõtted, millest nähtub, et nii kostja I kui kostja III sissetulekuallikas on Sotsiaalkindlustusametilt saadav

sotsiaaltoetus ja pension. Kohus leiab, et sellest tulenevalt oleks majanduslikel kaalutlustel ebaõiglane jätta menetluskulude kandmise kohustus kostjatele I ja III, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

19.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus kostja II osas esitatud hagist 07.11.2017 kohtuistungil ilma, et kostja II oleks nõude rahuldanud, mistõttu tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel kostja II menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et kostjal II menetluskulud puuduvad, kuna kostja II ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu tsiviilasjas toimikust, et kostjal II oleks seoses menetlusega kulutusi teinud.

Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja