Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Eelnevast sõltumata palus kostja kahjunõude eelduste olemasolu tuvastamisel vähendada hüvitise suurust nullini, sest kostja osutas nelja aasta vältel pistrikele meditsiinilist abi ja rehabiliteeris neid. Kostja tegevuse tulemusena paranes ühe linnu seisund sedavõrd, et ta oli võimeline lendama. Väikepistrikud hävisid konfiskeerimise tagajärjel. Maakohtu otsus

tekkimise aluseks ainult terve isendi loodusest eemaldamine. Tegu oli blanketse normiga, mille puhul tuli tegevuse ebaseaduslikkust sisustada läbi LKS-is nimetatud asjassepuutuvate keeldude ja neid välistavate erandite. Veel enam, kohtumenetluses oli tõendatud, et kostja eemaldas isase isendi looduslikust keskkonnast ning pidas ehk hoidis aastaid looduslikust keskkonnast eemal nii isast kui emast isendit. Eelnevale lisaks hindas kohus ebaõigesti tõendeid, kui jättis igakülgselt hindamata hageja esitatud eksperdi arvamuse. Nimetatud tõendist nähtus, et lindude söötmine vangistuse vältel oli ebasobiv nii toitaineteliselt kui hulgaliselt ja ebasobivad söötmis- ja pidamistingimused põhjustasid lindudele terviserikkeid. Eelnev tõendas, et kostja tegevus ei olnud LKS § 58 lg 4 mõttes eesmärgipärane. Vastus apellatsioonkaebusele

jäeti liikmesriigi enda otsustada. Osalt eelnevalt kirjeldatud kohustuse täitmiseks muudeti LKS § 58 lg 4 sõnastust selliselt, et alates 21.11.2009 oli keelatud kaitsealuse liigi eemaldamine loodusest (sh pidamine ja kasvatamine). Kusjuures enne seda kehtis LKS § 58 lg 4 sõnastuses „Kaitsealuse liigi isendi loodusest eemaldamine on keelatud, välja arvatud vigastuse ravimiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel“. LKS § 58 lg 4 muutmise tõttu laienes ühtlasi LKS § 77 lg 3 p-s 6 kirjeldatud juhtumite ring, millal on loodusobjektile kahju tekitatud, hõlmates ka need juhtumid, kui kaitsealuse liigi isendit ei ole see konkreetne isik loodusest eemaldanud, kuid on isendit loata pidanud ja kasvatanud. Asjaoludest nähtuvalt toodi üks väikepistrik hagejale tundmatu mehe poolt. Eelnevale faktile hageja vastu ei vaielnud. Seega toimus pistriku loodusest eemaldamine kellegi teise poolt. Samas on tõendatud, et kostja pidas ja kasvatas loata esimest väikepistriku umbes neli aastat, tekitades sellega keskkonnakahju LKS § 77 lg 3 mõttes. Teise pistriku leidis kostja tee äärest ja võttis kaasa. Selle väikepistriku osas ei seisne taunitav tegu mitte ainult kostja poolt kaitsealuse linnuliigi isendi loata pidamises ja kasvatamises, vaid ka linnu loodusest eraldamises sõna otseses mõttes. LKS seaduse loogikast nähtuvalt on loodus keskkond, mis ei ole tehiskeskkond, s.t seda defineeritakse välistamise kaudu. Kostja, leides väikepistriku tee äärest ja võttes ta endaga kaasa tehiskeskkonda, eemaldas linnu loodusest. Eelnevaga tekitas kostja keskkonnakahju LKS § 77 lg 3 mõttes. Linnu enesega tee pervelt kaasa võtmises, tema hilisemas loata pidamises ja kasvatamises, s.t loodusest eemaldamises väljendub ühtlasi ka kostja tegu, mis on järgmine objektiivse koosseisu element. Lindude looduses eemaldamine oli kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kuivõrd LKS § 58 lg 4 keelab loodusest kaitsealuse liigi eemaldamise, oli kahju tekitamine õigusvastane. Reeglina vastutab kahju tekitaja kahju tekitamise eest (VÕS § 1050 lg 1). Isiku süü hindamisel arvestatakse VÕS § 1050 lg 2 järgi mh olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Praeguses asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid kostja võimaliku süüvõime puudumise kohta. Asjaoludest nähtuvalt eemaldas kostja väikepistrikud loodusest tahtlikult, soovides neid ravida. Kusjuures talle oli varem Keskkonnainspektsiooni poolt täiendavalt selgitatud vigastatud lindude rehabiliteerimise nõudeid ja seda, et Keskkonnaameti loata on see tegevus keelatud (lk 95 pöördel). Seega oli kostja kahju tekitamises süüdi. Eelnevat kogumis silmas pidades, vastutab kostja kahju tekitamise eest. Vastavalt LKS § 77 lg-le 1 ja määruse nr 69 § 15 lg 2 p-le 2 on hüvitise määr I kaitsekategooria linnuliigi isendi hävitamise eest 1 300 eurot isendi kohta. Kusjuures isendi hävitamine on määruse nr 69 tähenduses isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine, loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine (määruse nr 69 § 7 lg 1). VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu alternatiivses lahenduses märgituga, et praegustel asjaoludel oleks olnud äärmiselt ebaõiglane mõista kostjalt välja 1 300 eurot iga isendi eest. Kuivõrd kahjuhüvitise määr 1 300 eurot on mõeldud ka olukordadeks, kus isend on õigusvastaselt surmatud või vigastatud elujõuetuseni, ei ole põhjendatud sama hüvitise määra kasutada juhtumiks, kus kahju tekitaja LKS mõttes eemaldas isendi loodusest põhjusel, et isend oli vigastatud. Tegudes, mis langevad isendi õigusvastase hävitamise ja elujõuetuseni vigastamise alla, on ebaõigluse määr märgatavalt suurem kui tegudes, mis on kantud soovist isendit abistada ja tema elu päästa. Kostja väidet, et pistrikud olid loodusest eemaldamisel vigastatud, hageja ekspertiisiakt ümber ei lükanud (lk 11-17) ja seda kostja väidet hageja

menetluses ka ei vaidlustanud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esinesid lindudel mh vigastused, mida kostja vastuses kirjeldas ja tegu ei olnud hiljutise probleemiga. Kuid kas vigastused võisid olla tekkinud vangistuse käigus, ekspertiisiakt selget vastust ei andnud. Kostja soov vigastatud linde aidata oli reaalne, sest tal olid selleks olemas ka vajalikud teadmised, oskused ja praktiline kogemus. Näiteks on kostjale omistatud sertifikaat röövlindude pääste- ja rehabilitatsiooni kursuse läbimise kohta (lk 61, 63 pöördel). Samuti on ta läbinud jahikullidega jahipidamise kursused (lk 59-60, 62-63). Tal on pikaajaline stepipistriku kodus pidamise kogemus. Kusjuures loa selleks andis Keskkonnaministeerium 11.10.2007 (lk 90). Kostja asjatundlikkus röövlindude vallas oli oma ringkonnas tuntud. Näiteks on tema poole küsimustega pöördunud veterinaararst dr ML 05.02.2013 (lk 68), teda on kutsutud Eesti Linnuhuviliste Ühingu ja Eesti Jahikullimeeste Seltsi kõneisikuna esinema 25.08.2010 Tallinna loomaaeda (lk 125) ja ta on esinenud saates „Tagatargemad“ 13.07.2011 uudislõigus, mis kirjeldas metsloomade ja -lindude abistamise ja esmaabi andmise võtteid (lk 126-129). Kostjal mitte ainult ei olnud teadmised vigastatud röövlindude abistamiseks, vaid ta võttis ka reaalselt ette samme vaidlusaluste pistrike ravimiseks. Nii teostas kostja enda kulul Veterinaarja Toidulaboratooriumis uuringuid (lk 64, 65, 75, 79, 80). Selle tulemusena paranes pistrike seisund märgatavalt, mis nähtub toimikusse lisatud piltidest, millest osad olid tehtud enne ja teised pärast kostja poolt lindude hooldamist ning ravi. Hageja ei ole menetluses vaielnud vastu väitele, et kostja püüdis linde ravida, vaid on järjekindlalt väitnud, et kahju tekkis justnimelt nende keskkonnast eraldamisega seoses, mitte nende ravimata jätmise ja ebaõige hooldamise tulemusena. Enamgi veel, kostja selgitas ja hageja ei vaielnud sellele vastu, et kostja püüdis teavitada ametiasutusi vigastatud pistrikest, kirjutades Eestimaa Looduse Fondile 05.11.2013 (lk 41) ja helistades hageja valvetelefonile 1313, kuid tulemusteta. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane kokku 2 600 euro väljamõistmine pistrike loodusest eemaldamisega kahju tekitamise tõttu, mistõttu tuleb hüvitise suurus vähendada 0-ni ja jätta apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.