lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-129236/48

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-129236/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 70 lg 1, 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsÜS § 14 lg 2Elukoht ja selle muutmineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 4842

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-129236/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.05.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-20-10404/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.08.20232-20-10404/61Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.11.20222-20-10404/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. november 2017. a

Tsiviilasja number

2-16-129236

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA hagi Viktoria Golik vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Advokaadibüroo

MERCATORIA

(registrikood: 12813228), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): Viktoria Golik (isikukood XXXX), esindaja Taira Aasa

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. augusti 2017. a määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määrata Viktoria Goliku menetluskulude rahaliseks suuruseks 151 eurot 88 senti ja mõista OÜ-lt Advokaadibüroo MERCATORIA Viktoria Goliku kasuks välja menetluskuluna 151 eurot 88 senti, s.o riigilõiv 131 eurot 88 senti ja õigusabikulu 20 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 75Kohtualluvuse kontrollimine
Rahuldada OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (hageja) esitas 13. detsembril 2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Viktoria Goliku (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 3717 eurot 54 senti ja viivise alates avalduse esitamisest kuni võla tasumiseni. Avalduse kohaselt on kostjal tasumata osutatud teenuste eest arve nr 2611041 summas 3717 eurot 54 senti. Hageja taotles kostja poolt vastuväite esitamisel asja üleandmist hagimenetlusse ning märkis pädeva kohtuna Tartu Maakohtu. Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2016 maksettepaneku määrusele kostja vastuväidet ei esitanud. Pärnu Maakohus koostas 25. jaanuaril 2017 maksekäsu ja kohustas kostjat tasuma hagejale põhinõude 3717 eurot 54 senti, kõrvalnõude 81 eurot 79 senti, riigilõivu 131 eurot 88 senti ja menetluskulu 20 eurot. Kostja esitas 27. veebruaril 2017 maksekäsu määruse peale määruskaebuse, milles palus maksekäsk tühistada. Kostja märkis määruskaebuses, et hageja on märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduses kostja elukohana XXX Tallinn, kuid kostja elab ja töötab Soomes ning viidatud aadressil ei ole kostja kunagi elanud. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16. mai 2017 määrusega määruskaebuse ja tühistas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 25. jaanuari 2017 määruse ning saatis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 31. mail 2017 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, mh põhjendada hagi esitamist Tartu Maakohtule, arvestades rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid. Hageja esitas 8. juunil 2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse ja taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Hageja oli seisukohal, et tsiviilasi allub Harju Maakohtule vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevale kohtualluvuse kokkuleppele. Hageja leidis, et kui kohtualluvuse kokkulepe ei kehti, siis allub asi Eesti kohtule, sest kliendilepingut sõlmides avaldas kostja enda elukohana XXX Tallinn ning sama aadressi märkis kostja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Tartu Maakohus palus 22. juunil 2017 saadetud e-kirjas kostjal esitada seisukoht hagi alluvuse kohta Eesti kohtule. Kostja vaidles Eesti kohtualluvusele vastu, sest kostja elab alates 2014. aastast alaliselt Soomes ning Brüssel I bis määrusest tulenevalt ei ole tema vastu üldjuhul võimalik Eesti kohtusse hagi esitada.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus keeldus 30. augusti 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 488 eurot 88 senti. Maakohus leidis, et hageja on ettevõtja, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2012 määruse nr 1215/2012 (Brüssel I bis) art 17 p-le 1 c ja art 18 p-le 2 võib asjades, mis puudutavad lepinguid, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega, teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Maakohus leidis, et isiku aadressil on elukoha määramisel Eesti õiguskirjanduse kohaselt üksnes abistav tähendus, sest peamine elamise koht tuleb kindlaks teha faktiliste asjaolude alusel, sh arvestades, kus on isiku kodu, kus ta töötab, puhkab või kus on tema isiklikud asjad. Seega ei saa maakohtu hinnangul kostja elukoha kindlaksmääramisel aluseks võtta üksnes rahvastikuregistri kannet. Maakohus arvestas, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostjale Tallinna aadressil dokumente kätte toimetatud, vaid makseettepanek on kätte toimetatud 22. detsembril 2016 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud määruskaebuses märkinud, et elab ja töötab püsivalt Soomes. Maakohus selgitas, et füüsilise isiku alaline elukoht määratakse kindlaks selle riigi materiaalõiguse alusel, kus oletuslikult tema alaline elukoht asub. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome keeles kotikuntalaki). Koduvalla seaduse § 2 järgi on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Kostja on avaldanud, et elab ja töötab alates 5. juunist 2014 Soomes. Maakohus oli seisukohal, et arvestades kostja arusaama oma koduvallast ja elukoha määratlusest, oli kostja elukoht maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal Soomes. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe kohtualluvuse osas on TsMS § 104 koostoimes §-ga 106 lg 1 tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-40-14, p 12). TsMS § 104 lg 3 p 2 kohast kokkulepet olukorraks kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada, pooled sõlminud ei ole. Maakohus leidis, et asjas ei esine Brüssel I bis määruse art-is 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art-te 17 ja 18 regulatsioonist ja tarbija tegelikuks alaliseks elukohaks on Soome. Brüssel I bis määrusega ette nähtud ainupädevus on Soome kohtutel ning asi ei allu Eesti kohtutele. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi. Maakohus jättis maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikas mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tunnihinna määraga. Kostja esindaja ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 488 eurot 88 senti, s.o määruskaebuselt tasutud riigilõiv 131 eurot 88 senti ja õigusabikulu 350 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt tugines maakohus kostja elukoha kindlaks määramisel kostja paljasõnalistele väidetele, mis on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Maakohus ei viidanud tõenditele ja eksis tõendite hindamisel. 28. juuni 2017 apellatsioonkaebuses märkis kostja enda

elukoha aadressina Eesti aadressi, mida on kostja kasutanud ka kliendilepingus ja teistes dokumentides. Kostja ei tõendanud, et ta elas ja töötas Soomes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal. Kostja esitatud tõendi kohaselt registreeriti kostja elukohana Soome aadress alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuses ei vaidlustanud kostja kohtualluvust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-12 (p 9) juhiseid järgides oleks maakohus pidanud leidma, et registreerides enda elukohana Soome aadressi alles 1. veebruarist 2017, oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 13. detsembril 2016 kostja elukoht Eestis, sest kostja tahe aadressi muutmiseks tekkis alles pärast 13. detsembrit 2016. Hageja hinnangul ei saa kohus lasta tekkida olukorda, kus ühes menetluses (tsiviilasjas nr 2-152870) on kostja elukohaks Eesti ning siinses menetluses Soome. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas ja miks tuvastas maakohus 13. detsembri 2016 seisuga kostja elukohana Soome aadressi ja miks ei ole kostjal mitut elukohta, mis on käsitletav TsMS § 436 lg-te 1 ja 2 olulise rikkumisena, sest maakohus ei viita ühelegi tõendile. Kostja ei vaidlustanud kohtualluvust esimeses sisulises menetlusdokumendis ehk määruskaebuses maksekäsu peale. Kohtupraktikas kinnistunud arvamuse kohaselt peab võlgnik esimeses sisulises menetlusdokumendis kohtualluvuse vaidlustama, hiljem kaotab ta selleks õiguse. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õige ega õiglane, sest kostja esitas elukoha vastuväite alles hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Kui kostja oleks ka kohtuväliselt avaldanud, et ta elab püsivalt Soomes, siis oleks hageja andnud asja kohe Soome kohtusse. Põhjendamatu on jätta kostja menetluskulud hageja kanda suuremas ulatuses kui 20 eurot, sest TsMS § 4842 kohaselt on avaldaja menetluskulud piiratud 20 euroga (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-16, p 12).

5.Kostja palus jätta hageja määruskaebus rahuldamata. Kostja leidis, et hageja hagi ei allu Eesti kohtule. Kinnisvara olemasolu ei tähenda, et see aadress on isiku alaline elukoht. Maakohus märkis õigesti, et kostja alaline elukoht on Soome elanikkonnaregistri väljavõtte kohaselt Soome Vabariik. Täitmisteade toimetati kostjale isiklikult kätte aadressil XXX Soome. Kostja jaoks ei ole selge, kuidas 28. juunil 2017 esitatud apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-152870, mis on koostatud ja esitatud teise advokaadibüroo poolt, on sattunud hageja kätte. Tõendite kogumise korra rikkumise teel saadud tõendid peab kohus jätma kõrvale. Kostja elas juba hageja esindajaga kliendilepingu sõlmimisel (2015) Soomes ja hageja esindaja ja kostja suhtlemised toimusid kostja esindaja Taira Aasa kaudu. Ajavahemikul 5. juuni 2014 kuni 4. mai 2015 elas kostja aadressil Kehatie 5 B1 Pippola. Ajavahemikul 5. mai 2015 kuni 4. juuni 2015 elas kostja aadressil Papilankuja 2 C 17 Pippola. Ajavahemikul 1. juuni 2015 kuni 30. september 2015 elas kostja aadressil Sotkamontie 11 C 31 Kajaani. Ajavahemikul 1. oktoober 2016 kuni 30. jaanuar 2017 elas kostja aadressil Niinikankaantie 4 B 12 Pihtipudas. Kostja 4. novembri 2017 palgalehelt nähtub, et kostja elukohaks on Niinikankaantie 4 B 12 Pihtipudas ja töösuhted kostjaga Pihtipudases alustati 17. oktoobril 2016. Alates 1. veebruarist 2017 elab kostja XXX, mida tõendab Põhja –Soome magistraati poolt 27. juulil 2017 väljastatud Elanikkonnaregistri tõend. Kostja märkis, et hageja oli alates kliendilepingu sõlmimisest teadlik, et kostja töötab ja elab Soomes. Hageja ei kohtunud kostjaga isegi lepingu sõlmisel. Kliendileping sõlmiti Taira Aasa vahendusel. Kostja kinnitas maksekäsu määruse peale määruskaebuse esitamisel, et ta elab ja töötab püsivalt Soomes, mistõttu määrus menetluskulude jaotuse ja ulatuse osas tuleb jätta muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. augusti 2017 määruse muutmata. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda.
7.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruses (EL) nr 1215/2012. Riigikohus on 21. novembri 2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli kliendilepingust tulenev kohtualluvuse kokkulepe asja arutamiseks Harju Maakohtus. Asja materjalide juurde on lisatud kliendilepingut ei ole pooled allkirjastanud (I kd, tl 107-109). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel märkis hageja hagimenetluse jätkamiseks pädeva kohtuna Tartu Maakohtu (I kd, tl 3). Hagiavalduses taotles hageja asja üleandmist Harju Maakohtule (I kd, tl 101-102). Kostja poolt maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse p-s 12 on kostja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja aadress ei ole XXX Tallinn, kostja ei ole sellel aadressil kunagi elanud ning kostja elu- ja töökoht on Soomes (I kd, tl 17). Kostja ei ole määruskaebuses oma elukohta Soomes täpsustanud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 16. mai 2017 määruse p-s 11, et Tartu Maakohus saab avalduse saamisel kontrollida, kas asi allub maakohtule kohtualluvuse reeglite järgi ning viidanud Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, mille kohaselt on maakohtul ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule. Kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus jätta rahuldamata. Hageja on ettevõtja, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Vastavalt Brüssel I bis määruse art 17 p-le 1 c ja art 18 p-le 2 võib asjades, mis puudutavad lepinguid, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega, teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Selleks, et tuvastada, kas isiku alaline elukoht asub Eestis, tuli maakohtul lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-s 1 toodud määratlusest, mis sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hageja ei ole tõendanud, et kostja alaline või peamine elukoht asub Eestis. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks nii kliendilepingus, Eesti Advokatuuri aukohtule esitatud kaebuses kui ka kostja määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtule XXX Tallinn. Hageja viited, et kostja on erinevates menetlustes ja menetlusdokumentides märkinud oma kontaktaadressina XX Tallinn, ei vasta tõele. Kostja ei ole määruskaebuses maksekäsu määruse peale oma aadressi märkinud (I kd, tl 15), kaebuses Advokatuuri Aukohtule on kostja märkinud oma aadressiks XXX Tallinn (I kd, tl 38), allkirjastamata kliendilepingus on kostja aadressina XXX Tallinn. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja omas 19. juunist 2013 kuni 31.

jaanuarini 2017 sissekirjutust aadressil XXX Tallinn ja alates 5. juunist 2014 kuni käesolevani on sideaadressidena märgitud Soome Vabariigis asuvad aadressid ning alates 1. veebruarist 2017 omab kostja sissekirjutust Soome Vabariigis (I kd, tl 52). Tartu Maakohtu 31. mai 2017 määruses hagiavalduse käiguta jätmiseks on kostja elukohana märgitud Soome Vabariik (I kd, tl 94). Asjaolu, et hageja ise märgib kostja elukohana erinevaid Tallinna aadresse, ei anna alust järeldada, et kostja tegelik elu ja/või viibimiskoht on Tallinn. Hageja ei ole tõendanud ka, et kostjal on mitu elukohta üheaegselt TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Rahvastikuregistrisse tehtud kanne ei ole määrava tähendusega isiku elukoha määramisel TsÜS § 14 alusel, oluliseks on ikkagi see, kus inimene tegelikult elab. Hageja avalduse alusel alustatud täitemenetluse alustamise teade on kostjale kätte toimetatud Soomes kostja praeguses elukohas (I kd, tl 198). Kostja on esitanud tõendeid üürilepingute olemasolu kohta Soomes alates

1.juunist 2015 kuni käesoleva ajani (I kd, tl 201-213). Asjakohatu on hageja viide tsiviilasjale nr 2-15-2870, kuna selles vaidluses ei ole hagejad ettevõtjad ning kostja tarbija, vaid tegemist on kinnisasja kasutamisest tekkinud vaidlusega. Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Tulenevalt eeltoodust oli kostja elukoht juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Soome Vabariigis. Hageja on kinnitanud, et jätkab võlgnevuse sissenõudmist Soomes (I kd, tl 152, p 26).
9.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramisel järginud TsMS § 4842. Riigikohus on 8. märtsi 2017 tsiviilasja nr 3-2-1-165-16 määruse p-s 12.2 selgitanud, et määruskaebuse esitamisel lõpeb maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 172 lg 9 viimast lauset, § 481 lg-t 1 ja § 4891 lg‐t 4 koosmõjus tõlgendades ringkonnakohtus lahendi tegemisega määruskaebuse kohta. Maksekäsu kiirmenetlus lõpeb ringkonnakohtu lahendiga ka siis, kui määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS ei sätesta, et 20 euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang ei kehtiks avaldaja jaoks võlgniku esitatud määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus. Seega ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluses kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmist reguleeriv üldsäte TsMS § 171 lg 1. Seetõttu on maakohus põhjendamatult määranud kindlaks kostja esindaja õigusabikulu summas 350 eurot. Lähtudes TsMS § 4842 kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele seoses maksekäsu kiirmenetlusega riigilõiv 131 eurot 88 senti ja 20 eurot kulude katteks. Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja